1-09-1967/1

1-09-1967 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2009 Tartu Kriminaalasja number 1-09-1967 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja
2. veebruari 2009 otsus kokkuleppemenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdistatava M.I apellatsioon RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 326 lg 2 Jätta süüdistatava M.I apellatsioon Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja
3. veebruari 2009 otsusele läbi vaatamata ja tagastada see M.I-le. Edasikaebamise kord KrMS § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Esimese astme kohtu otsuse sisu M.I tunnistati Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja
4. veebruari 2009 otsusega süüdi KarS § 329 järgi ja teda karistati 4 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 ja § 69 lg 6, 7 alusel mõisteti M.I-le lõplikuks liitkaristuseks 1 aasta 11 kuud ja 23 päeva vangistust. Maakohus arutas M.I süüdistust kokkuleppemenetluses ja leidis, et süüdistatava poolt toimepandu on kvalifitseeritud õigesti, kokuleppemenetluses on järgitud kriminaalmenetluse sätteid, süüdistatav tuleb talle esitatud süüdistuses süüdi mõista ja teda tuleb karistada vastavalt kokkuleppele. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu M.I taotleb maakohtu otsuse tühistamist, kuna leiab, et ei ole temale inkrimineeritud kuritegu toime pannud. Tema süüdimõistmine on olnud kellegi kokkumäng. Ta võttis süü omaks kõigepealt sündmuskohal politseiametnike hirmutamise tõttu (teda ähvardati arestiga); sellele järgnevalt kirjutas ta uurija juures alla süü omaksvõttu näitavatele ütlustele, kuna uurija tema poolt räägitut ei uskunud ja lubas, tema eelmisele karistusele lisatakse vaid mõned kuud; prokuratuuris ja kohtus ei antud talle aga rääkimiseks võimalustki. Tema elukaaslane K.I oli ka kohtus kaasas, kuid K.I üle üldse ei kuulatudki. Ta soovib, et ringkonnakohus K.I üle kuulaks. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, on seisukohal, et M.I apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on M.I 11.02.2009 nõustunud alustama kokkuleppemenetluse läbirääkimisi. Seejuures selgitati M.I-le tema õigusi kokkuleppemenetluses ja kokkuleppemenetluse tagajärgi. Järgnevalt sõlmisid M.I, tema kaitsja ja prokurör kokkuleppe, milles nii M.I kui tema kaitsja kinnitasid allkirjadega, et nad on nõus süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning on jõudnud kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Ringkonnakohus märgib, et kokkuleppemenetluse kohaldamise üheks eelduseks ongi prokuratuuri, kahtlustatava või süüdistatava ning tema kaitsja jõudmine kokkuleppele kuriteo kvalifikatsioonis ja karistuse liigis ning määras. Samal päeval, s.o 11.02.2009, andis maakohus M.I kokkuleppemenetluses kohtu alla. Vaatamata kokkuleppe sõlmimisele süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel, peab kohus kokkuleppemenetluses alati tuvastama, kas tegu on aset leidnud, kas see on kuritegu, kas selle pani toime süüdistatav, kas ta on selles süüdi ja kas tegu on õigesti kvalifitseeritud. Seega ei piirdu kohtu roll selles menetluses pelgalt kokkuleppe kinnitamisega. Samuti peab kohus kohtuistungil välja selgitama, kas süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kas ta seda sõlmides väljendas oma tõelist tahet. Nimetatud küsimused lahendab kohus kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal. Kohtuistungi protokolli kohaselt selgitas kohus käesolevalt, kas M.I on süüdistusaktist ja kokkuleppest aru saanud, kas ta nõustub sellega ja kas ta on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet. M.I on avaldanud, et süüdistusakt on talle arusaadav, ta tunnistab end süüdi ja jääb kokkuleppe juurde. Ka kaitsja jäi kokkuleppe juurde ning palus selle kinnitada kohtuotsusega. Kokkuleppe juurde jäi ka prokurör. Mingeid täiendusi ega taotlusi menetlusosalistel ei olnud. Maakohus tuvastas seega, et M.I sai kokkuleppest aru, oli sellega nõus ja et seda sõlmides on ta väljendanud oma tõelist tahet. M.I oli enese mittesüüdiolevaks lugemise korral võimalus mitte nõustuda kokkuleppemenetlusega juba algusest peale ja taotleda asja lahendamist üldmenetluses. Samuti oli tal võimalus loobuda kokkuleppest kohtuistungil. Nimetatud õigusi ta aga ei kasutanud. Olles põhjalikult kontrollinud süüdistatava tegelikku tahet ning sõlmitud kokkulepet, on kohtul üldjuhul alus eeldada süüdistatava nõustumist süüdistusega. Mis puutub M.I kaebusesse tema elukaaslase ülekuulamata jätmise kohta kohtuistungil, siis ringkonnakohus selgitab, et tunnistajate ülekuulamine kohtus ei ole kokkuleppemenetluses vajalik. KrMS § 318 lg 3 p 4 kohaselt ei saa apellatsiooni esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui tegemist on KrMS
5. peatüki
6. jao sätete rikkumisega (s.o kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumisega). Eeltoodust lähtuvalt leiab ringkonnakohus, et Viru Maakohus ei ole antud kriminaalasja kokkuleppemenetluses arutamisel vastavaid menetlusõiguslikke sätteid rikkunud. KrMS § 326 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Eeltoodud asjaoludel leiab ringkonnakohus, et M.I apellatsioon maakohtu otsusele on põhjendamatu, see tuleb jätta läbi vaatamata ja tagastada M.I-le. Maarika Kuusk Tiit Lõhmus Mati Kartau