järgi ning karistati vangistusega 10 kuud.
lg 1 p 1 alusel võeti I.V-lt lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õigus ära 2 aastaks.
lg 1 alusel laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. Maakohus arutas I.V-le
järgi esitatud süüdistus selles, et tema: - olles karistatud Viru Maakohtu 12.02.2007 otsusega
järgi rahalise karistusega 12000 krooni koos mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 kuuks, alates 28.02.2007 (seega eelnev karistus ei ole aegunud ega karistusregistrist kustutatud) juhtis 29.09.2007 kella 09.55 Iisaku-Varesmetsa tee 2 km-l, Iisaku vallas, Ida-Virumaal, olles alkoholijoobes, mootorsõidukit BMW 316 registrimärgiga nr XXX ; - olles karistatud Viru Maakohtu 12.02.2007 otsusega
järgi rahalise karistusega 12000 krooni koos mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 kuuks alates 28.02.2007 (seega eelnev karistus ei ole aegunud ega karistusregistrist kustutatud) juhtis 24.11.2007 kell 11.50 Jõgevamaal Jõgeva vallas Jõgeva-Mustvee maanteel, olles alkoholijoobes, mootorsõidukit Ford Escort registrimärgiga XXX . Maakohtus tunnistas I.V end temale esitatud süüdistuses täielikult süüdi. Karistuse mõistmisel arvestas maakohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. I.V pani talle süüksarvatavad kuriteod toime tahtlikult. Vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud I.V suhtes puuduvad. Maakohus ei pidanud võimalikuks rahalise karistuse mõistmist. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on I.V varem kriminaalkorras karistatud 11-l korral, neist neljal korral mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes. Viimati karistati teda
järgi 12.02.2007 ja käesolevas kriminaalasjas talle süüksarvatava esimese joobes juhtimise on ta toime pannud vaid 7 kuu möödudes viimasest kohtuotsusest ja paari kuu pärast sõitis veel ka teist korda, olles alkoholijoobes. Mootorsõiduki juhtimise õigust ei ole tal kunagi olnud. Maakohtu arvates näitab eeltoodu, et I.V on liikluseeskirjade rikkuja, kes kangekaelselt ignoreerib määratud karistusi ning jätkab õigusrikkumiste toimepanemist. Varem on I.V karistatud rahatrahvi (väärteokorras), rahalise karistuse ja ka vangistusega, mille kandmisest on teda tingimuslikult vabastatud viiel korral ja kolmel korral on ta ka reaalselt vangistuses viibinud. 2001.a alates määratud rahatrahvid on kõik tasumata ja rahalisi karistusi tasub enda sõnade kohaselt igakuiselt osade kaupa. Vaatamata kõigile määratud karistustele ja ka varem antud võimalustele näidata ennast seaduskuuleka kodanikuna, vabastades ta tingimuslikult vangistusest, ei ole süüdistatav järeldusi teinud, vaid on jätkanud jonnaka järjekindlusega õigusvastast käitumist. Maakohus leidis, et puudub alus I.V vangistuse asendamiseks või karistusest tingimuslikult vabastamiseks, s.h ka nn šokivangistuse kohaldamiseks. Karistuse kandmisest osalise vabastamise eesmärgiks on anda isikule lühiajalise vangistusega tõsine hoiatus, mis peaks teda mõjutama edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Isiku suhtes, keda on korduvalt karistatud ja kes muuhulgas on korduvalt kandnud karistusena ka reaalset vangistust, puudub taolisel osalisel lühiajalise vangistusel mõte, see ei täidaks karistuse eripreventiivset eesmärki.
kuulub kohaldamisele vaid juhul, kui arvestades süüdlase isikut ja kuriteo toimepanemise asjaolusid, ei oleks vangistuse ärakandmine süüdimõistetu poolt otstarbekas. I.V on karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes kokku 7-l korral, kuid ükski määratud karistustest ei ole suutnud mõjutada teda seaduskuulekalt käituma. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, tuleb I.V talle mõistetud vangistus ära kanda. Maakohus leidis, et pere olemasolu, elamistingimuste parendamine ja töötamine on küll positiivsed ning olulised, kuid ei saa olla aluseks kergema karistuse kohaldamisel, vaid neid asjaolusid saab arvestada kogumis muu tuvastatuga. Elu- ja töökoht olid I.V olemas ka varasemate kohtuotsuste tegemise ja käesolevas asjas süüksarvatavate kuritegude toimepanemise ajal, samuti pere ja ülalpeetavad. Kõik see pole mõjutanud teda muutuma. Peale selle nähtus kohtuistungil tõendite uurimisel, et asjaolu, et I.V enam alkoholi ei tarvita, on tema enda ütluste põhjal tingitud pigem tema tervise halvenemisest mitte hoiakute muutumisest ja alkoholi võõrutusravile võiks ta vajadusel alles tulevikus minna. Maakohus leidis, et arvestades rikkumiste järjekindlust, süüdimõistetu enda hoolimatut suhtumist kehtestatud normidesse, toimunusse ning talle määratud karistustesse, tuleb kohaldada lisakaristust kaheks aastaks. I.V esitas apellatsiooni, milles palub tühistada maakohtu otsuse mõistetud karistuse osas ning mõista karistuseks
järgi üldkasulik töö
Apellatsiooni kohaselt on mõistetud karistus liiga karm. Alates
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Maakohus on põhjendatult arvesse võtnud seda, et I.V on varem karistatud üksteist korda, nendest neljal korral mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes. Pärast viimast karistust, mis mõisteti talle
Maakohus on üksikasjalikult põhjendanud, miks ei ole I.V puhul võimalik karistusest vabastamine või üldkasuliku töö määramine. Süüdistatava puhul on tegemist isikuga, kes, omamata kunagi mootorsõiduki juhtimise õigust, on korduvalt juhtinud mootorsõidukit alkoholijoobes ja seda ka pärast karistamist samasuguse teo eest. Sellise süüdistatava karistamise puhul on olulisel kohal õiguskorra kaitsmise huvid. I.V puhul on tegemist isikuga, kes kangekaelselt ei soovi arvestada kehtestatud liikluskorraga ja sellega ei ohusta ta mitte ainult enda elu ja tervist, vaid ka nende oma, kes liikluskorda austavad ja käituvad liikluses õiguskuulekalt Viimasel ajal meie teedel väljakujunenud liiklussituatsioon sunnib I.V taoliste liikluskorda rikkuvate liiklejate tegevust oluliselt tõkestama ja seda teenib ka süüdistatavale mõistetud ja maakohtu poolt veenvalt põhistatud karistus. Neil asjaoludel ja lähtuvalt KrMS §-st 326 lg 2 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb jätta läbi vaatamata. Mati Kartau Tiit Lõhmus Ago Kutsar
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.