← Eesti

1-06-7170/7

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23.juuli 2009.a. Tartu kohtumaja, Kalevi 1 Tartu Kriminaalasja number 1-06-7170 Kohtukoosseis Kohtunik Rita Kulberg Kohtuistungi sekretär Lea Kirotar Asi Süüdimõistetu I.O vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamine Prokurör Katrin Lindpere Süüdimõistetu I.O (isikukood xxx; käesoleval ajal kannab karistust Tartu Vanglas) 23.juuli 2009.a. Kohtuistungi toimumise aeg RESOLUTSIOON Jätta I.O Tartu Maakohtu 16.05.2008.a. kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Käesolev määrus viivitamatult kätte toimetada süüdimõistetule, Lõuna Ringkonnaprokuratuurile, Tartu Vanglale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib 10 päeva jooksul, arvates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud I.O on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 16.05.2008.a. otsusega KarS § 184 lg 1 järgi ja karistatud 2 aastase vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel on karistust suurendatud Tartu Maakohtu 01.06.2006.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 5 kuud 8 päeva vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõistetud 2 aastat 5 kuud 8 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algust tuli arvestada alates 20.11.2007.a. I.O kannab karistust Tartu Vanglas. Tema karistusaja algus on 20.11.2007.a. ja lõpp 27.04.2010. a. 19.06.2009.a. on Tartu Vangla Tartu Maakohtule edastanud materjalid otsustamaks I.O vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu I.O palub ennast tingimisi enne tähtaega vabastada. Prokurör leiab, et I.O tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega jätta vabastamata. Kohtu põhjendused Vastavalt KarS §-le 76 lg 2 esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud: 1) vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või 2) vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. KarS § 76 lg 3 kohaselt katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistuse vabastamine. Kohus, ära kuulanud süüdimõistetu ja prokuröri arvamuse, uurinud süüdimõistetu isiklikus toimikus leiduvaid dokumente, leiab, et I.O tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega jätta vabastamata. Tartu Vangla iseloomustusest nähtuvalt on I.O vangistuse kandmise aja jooksul kahel korral distsiplinaarkorras karistatud, kuid käesolevaks ajaks on karistatus kustunud. Alates 26.08.2008.a. on I.O sõltuvusrehabilitatsiooni sektsioonis, et tegeleda oma sõltuvusprobleemidega. Ta on osalenud Convictuse tugigrupi töös ja sotsiaalprogrammis Eluviisitreening. Kinnipeetav on osalenud ka kehakultuuri programmis. I.O on korduvalt probleeme olnud erinevate sõltuvustega ( narkootikumid, hasartmängud, kleptomaania). I.O isiku ohtlikkus seisnebki varavastaste kuritegude toimepanemises ja narkootikumide tarvitamises. Ohu tõenäosust võib suurendada majanduslik olukord ja sõltuvusprobleemid. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna arvamuses toetatakse I.O tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Kinnipeetaval on vabanemise korral toetav tugivõrgustik, kindel elukoht ja võimalus koheselt asuda tööle. I.O on oma sõnul motiveeritud jätkama oma sõltuvusprobleemidest vabanemist spetsialisti kaasabil. Riskide maandamiseks teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata I.O-le rida lisakohustusi. Süüdimõistetu I.O on käesolevaks ajaks muuhulgas esimese astme kuriteo eest mõistetud karistusest ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku. Seega on olemas KarS §-st 76 lg 2 p 2 tulenev formaalne alus süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Kuid süüdimõistetu isik, eelnev elukäik ja tema vabastamisega kaasneda võivad tagajärjed ei võimalda kohtu arvates I.O vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. I.O isiklikus toimikust olevast karistusregistri teatisest ja kohtulahenditest nähtuvalt on I.O kokku kümnel korral kriminaalkorras karistatud. Seega on olnud ta kuritegelikult väga aktiivne. Tartu Maakohtu 01.06.2006.a. otsusega mõistetud karistuse 2

(3)kandmisest vabastati I.O tingimisi ennetähtaegselt, kuid Tartu Maakohtu 14.12.2007.a. määrusega pöörati karistuse kandmata jäänud osa täitmisele, kuna I.O katseaja jooksul rikkus kohustust mitte tarvitada narkootikume. Ka pani ta katseaja jooksul toime uue kuriteo so narkootilise aine suures koguses omandamise. Vangla iseloomustuses on I.O puhul peamiseks riskiteguriks loetud tema kalduvust tarvitada narkootikume. Asjaolu, et vabaduses olles tarvitas ta sageli narkootikume, kinnitas kohtule ka I.O ise. Kalduvus tarvitada narkootikume viitab suurele riskile, et I.O võib narkootikumidega seonduvaid süütegusid toime panna ka edaspidi. Sellise isiku puhul on äärmiselt kaheldav, et ta uue katseaja suudaks edukalt läbida. Positiivne on see, et karistuse kandmise aja jooksul on I.O osalenud mitmetes programmides ja tegelenud oma sõltuvusprobleemiga. Kuid need positiivsed nihked I.O käitumises ei kaalu kohtu arvates üles neid I.O iseloomustavaid negatiivseid asjaolusid, millel kohus eelnevalt peatus. Võrreldes selle pika perioodiga, mil I.O on käitunud õigusvastaselt, on see aeg, mil I.O on asunud paranemiseteele, veel liialt lühike. Kohtu arvates on otstarbekas, et I.O karistuse edasise kandmise aja jooksul positiivseid nihkeid oma käitumises saaks kinnistada. Kohtunik Rita Kulberg 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.