1-08-12748/12

Kriminaalasi nr 1-08-12748 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoobril 2009.a. Tartu, Kalevi 1 Asja number 1-08-12748 Täitmiskohtunik Ene Muts Kohtuistungi sekretär Kädi Leola Prokurör Katrin Lindpere Kinnipeetav A.V Elukoht: xxx; isikukood: xxx; Kriminaalasi Tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamine. RESOLUTSIOON juhindudes KarS § 76 lg 3 ja KrMS § 426 Jätta vabastamata A.V, isikukood: xxx, temale Tartu Maakohtu 21.01.2009.a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimuslikult enne tähtaega. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul arvates 27.10.
2. a. Asjaolud ja kohtu seisukoht A.V tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 21.01.2009.a otsusega KarS § 169 järgi ning karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Jõgeva Maakohtu
3. veebruari 2005.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 4 kuud vangistust võrra ja liitkaristuseks mõisteti 8 kuud vangistust. Karistusaja algus 17.03.2009, lõpp 16.11.2009.a. Õigus taotleda tingimisi ennetähtaegset vabanemist saabus 16.09.2009.a. A.V on varem kriminaalkorras karistatud 1-l korral: 16.02.2005.a Jõgeva Maakohtu otsusega KarS § 169 järgi 4 kuud vangistust tingimisi katseajaga 3 aastat. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt ei ole A.V vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud. Vabanedes soovib naasta Soome Vabariiki, kus oli ta viimane elu- ja töökoht. Kinnipeetav omab keskharidust, viimane töökoht oli OÜ x, kus töötas ehitustöölisena. Suhtlemisel vanglaametnike ja kaaskinnipeetavatega probleeme täheldatud ei ole. Kinnipeetava vabanemisel võib oht seisneda kohustustest kõrvale hoidumises, ohtu vähendavateks teguriteks on kindla töö ja stabiilse sissetuleku omamine ning motivatsioon seaduskuulekaks eluks. Kriminaalhooldusametnik ei toeta A.V vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama xxx. Kindel töökoht puudub, enne vangistust töötas OÜ-s x ehitustöölisena. Kinnipeetava isa soovib, et poeg kannaks vanglas oma karistuse lõpuni, ennetähtaegse vabanemise korral saaks poeg tema juures elada maksimaalselt 2 kuud ja seda tingimusel, et ta otsib endale elamispinna ja läheb tööle. Täitetoimikute andmeil (22.09.2009) on A.V suhtes menetluses 9 täitenõuet. Uue kuriteo ohtlikkuse ja riskifaktoreiks on tööalase hõivatuse puudumine, motivatsiooni puudumine seaduskuulekaks eluks, sh ükskõikne suhtumine maksekohustustesse ja alkoholi tarvitamine. Eeltoodust lähtuvalt leiab kriminaalhooldusametnik, et A.V tuleks vangistusest vabastada peale karistuse ärakandmist. A.V seletas kohtuistungil, et ta ei soovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Tal on elukoht Soomes elukaaslase juures, kellega on püsiv kooselu olnud kaks aastat. Seoses vangistusega kaotas töökoha ja loodab vabanemisel uuesti leida tööd. Ta soovib karistuse lõpuni kanda, sest Eestis kriminaalhooldus ei ole võimalik. Prokurör leiab, et karistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei ole materiaalseid aluseid. Eestis elukoha puudumine raskendab kriminaalhooldust 1-aastasel katseajal. KarS § 76 lg. 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Täitmiskohtunik leiab, et kuigi A.V tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamiseks esineb formaalne alus, ei ole küllaldaselt materiaalset alust. Formaalseks aluseks on asjaolu, et A.V on ära kandnud 6 kuud vangistust 8-kuulisest teise astme kuritegude eest mõistetud liitkaristusest. Eestis elu- ja töökoha puudumisest järeldub küllaldaselt materiaalsete aluste puudumist ennetähtaegse vabastamise korral KarS § 76 lg 4 alusel määrataval üheaastasel katseajal käitumiskontrolli teostamiseks. A.V seosed Soome elukohaga on püsivad. Eeltoodud asjaolusid arvestades toob tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korral kaasa süüdimõistetule raskeid tagajärgi, mis seisnevad kriminaalhooldusega registreerimiskohustuse täitmiseks vajalikest suurtest sõidukuludest või kriminaalhoolduse ebaõnnestumisel väga lühikese kandmata karistuse täitmisele pööramisega. Ene Muts täitmiskohtunik