Obsah (4)

§ 120§ 121§ 64§ 74

1-09-11808 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30.novembril 2009.a., Tallinnas Kriminaalasja number 1- 09-11808 Kohtukoosseis eesistuja Igor Aman

§ 120ja § 121 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 9.

septembri 2009.a. otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav R.I Prokurör Natalja Lebed Süüdistatav R.I, ik. xxx, ei tööta, eluk. Xxxxx xxx xx-xx xxxxxxx, varem kohtulikult karistatu 8.oktoobril 2004.a. Tartu Maakohtu poolt KrK § 161 lg.1 ja § 141-1 lg.3 järgi 1 a. vangistusega tingimisi 1 a. ja 6 kuu pikkuse katseajaga, vahi all viibis

1. märtsist kuni
2. septembrini 2009a. Kaitsja vandeadvokaat Urmas Simon RESOLUTSIOON Harju Maakohtu
3. septembri 2009.a. otsus R.I suhtes jätta muutmata ja esitatud apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks kohtukantselei kaudu
4. novembril 2009.a., kuid selle peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb 7 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada. Asjaolud ja menetluse käik. Kokkuleppemenetluse korras tehtud Harju Maakohtu
5. septembri 2009.a. otsusega tunnistati R.I süüdi:

§ 120

järgi ja karistati 6 kuu pikkuse vangistusega;

§ 121järgi ja karistati 1 a.

pikkuse vangistusega.

§ 64lg.1 alusel mõisteti lõplikuks karistuseks 1 a.

pikkune vangistus, mis

§ 74ja 75 lg.1 järgi jäeti tingimisi kohaldamata 2 a.

pikkuse katseajaga kriminaalhooldaja järelevalve all. R.I tunnistati süüdi:

§ 120järgi selles, et tema, 20.märtsil 2009.a.

, Harjumaa, Peterburi maanteel, Mustametsa lähedal parklas peatatud sõiduautos Audi A6, reg.xxx xxx, võttis taskust insuliiniga täidetud süstla ja ähvardas K. N. ja kolme aasta vanust M. M. tapmisega lubades neile süstida surmava annuse insuliini;

§ 121järgi selles, et ta eelpool nimetatud ajal ja kohas tungis K.

N. kallale, kägistades kaelast, millega põhjustas kannatanule valu, teadvusekaotuse ja kaela verevalumi. Menetlusosaliste seisukohad ringkonnakohtus. Apellatsioonis väidab süüdistatav R.I, et ta ennast

§ 120

järgses süüdistuses süüdi ei tunnista ja

§ 121järgi tunnistab end süüdi osaliselt.

Kaitsja oli selgitanud, et enne kohtuistungit toimub prokuröriga arutelu kokkuleppe üle ja süüdistatav seda allkirjastama ei pea. Tegelikult taotlesid prokurör ja kaitsja kokkuleppe allkirjastamist. Kohtuistungil selgus, et toimub kokkuleppe sõlmimine ja vastaspoolega arutelu ei toimu. Apellant soovis, et prokurör uuriks asja põhjalikult, kuid sellele tähelepanu ei pööratud. Kohtunik samuti veenis süüdistatavat kokkuleppega nõustuma. Süüdistatav oli valiku ees kas viibida edasi vahi all või kokkuleppe sõlmimise järel astuda kohtusaalist välja asuda ravima C-hepatiiti. Neist asjaoludest segaduses olles kirjutas süüdistatav kokkuleppele alla ja kohtuotsuse ettelugemisel ei pannud tähele, et selle järgi oli ta end kõigis tegudes süüdi tunnistanud. Apellant taotleb esimese astme kohtu otsuse tühistamist täies ulatusse, sest soovib üldmenetluses tõestada, et kriminaalmenetlus algatati muul ajendil. Apellant on nõus kõrgema karistusmääraga kui ta ei suuda oma süütust tõestada. Kohtueelne menetleja on käitunud ebausaldusväärselt. Kahtlustatavana pole apellant saanud vajaliku täpsusega ütlusi anda. Uurijale esitatud avaldusi pole toimikumaterjalide juurde võetud. Apellandi vastu esitatud tõendid on enamuses valed. Peatraumade tõttu suhtutakse apellandi ütlustesse eelarvamusega ega püüta tõde välja selgitada. Prokurör pole menetluse käigus järginud KrMS § 7 lg.-s 1 ja § 8 lg.-s 2 sätestatud põhimõtteid. Ringkonnakohtu seisukoht. Ringkonnakohus kuulanud ära kohtumenetluse pooled ja tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega peab vajalikuks märkida, et KrMS § 318 lg.3 p.4 järgi saab kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitada apellatsiooni vaid juhul, kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku

1. peatüki
2. jao sätete rikkumisega. Kriminaalasja kohtuliku arutamised käigu ja kohtumenetluse poolt avaldatud seisukohtade üle saab ringkonnakohus otsustada KrMS § 155 kohaselt koostatud kohtuistungi protokolli põhjal. Harju Maakohtu
3. septembri 2009.a. istungiprotokollist nähtub, et pärast prokuröri ettekande järel võetud mõtlemisaega on süüdistatav R.I kohtule kinnitanud, et on kokkuleppe tingimustega nõus. Samuti on süüdistatav kohtule selgitanud, et kokkuleppe sõlmimisele on talle tema õigusi selgitatud. Kokkuleppe sisu on talle arusaadav. Kokkulepe on sõlmitud vabatahtlikult ja süüdistatava jääb sõlmitud kokkuleppe juurde. Harju Maakohtu
4. septembri 2009.a. protokolli kohta pole kohtumenetluse pooled, s.h. süüdistatav R.I, parandustaotlusi esitanud. Ringkonnakohtu hinnangul lükkavad maakohtu istungil protokollitud süüdistatava R.I avaldused ja seisukohad prokuröriga sõlmitud kokkuleppe arusaadavuse ja tahtekohasuses ning kokkuleppemenetlusega nõustumise kohta, täielikult ümber apellatsioonis esitatud vastupidised väited. Riigikohus on otsuses nr.3-1-1-27-04 selgitanud, et olukorras kus kohtumenetluse pool, s.h. kaebuse esitaja ei ole taotlenud kohtuistungi protokolli muutmist selle ebaõigsuse või ebatäpsuse tõttu omab kaebaja väidete ja kohtuistungi protokolli lahknevuse korral õiguslikku tähendust kohtuistungi protokoll. Süüdistatavale on kogu kriminaalmenetluse vältel tagatud kvalifitseeritud õigusnõustamine vandeadvokaadist kaitsja osavõtuga kohtueelsest kui kohtulikust menetlusest. Seetõttu asub ringkonnakohus seisukohale, et kriminaalasja kokkuleppemenetluse korras arutamisel on maakohus järginud KrMS
5. peatüki
6. jaos sätestatud menetluskorda ning süüdistatava R.I hilisemad meelemuutused ei sea kahtluse alla kokkuleppemenetluse korras tehtud kohtuotsuse seaduslikkust. Neil asjaoludel ja juhindudes KrMS § 337 lg.1 p.1 ringkonnakohus jätab Harju Maakohtu
7. septembri 2009.a. otsuse R.I suhtes muutmata ning esitatud apellatsiooni rahuldamata. I. AMANN M. PREIMER P. RANDMA