§-de 424 ja 275 järgi Menetlustoiming I.D (isikukood xxx; käesoleval ajal kannab karistust Murru Vanglas) kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuse lahendamiseks läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON I.D taotlus jätta rahuldamata. Määrus viivitamatult kätte toimetada süüdimõistetule ja Lõuna Ringkonnaprokuratuurile. Edasikaebe kord Määruse peale võib 10 päeva jooksul, arvates määruse teatavakssaamisest, esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule Põlva kohtumaja kaudu. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, määruse põhjendused Tartu Maakohtu 20.05.2008.a. otsusega on I.D süüdi mõistetud
Sama kohtuotsusega on I.D süüdi mõistetud
järgi ja karistatud vangistusega 3 kuud.
lg 1 alusel on loetud kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja mõistetud I.D-le liitkaristuseks 5 kuud vangistust.
lg 2 alusel on suurendatud I.D-le mõistetavat karistust Põlva Maakohtu 19.12.2005.a. otsusega
järgi mõistetud ja ärakandmata karistuse so 1 aasta 9 kuud vangistust võrra ja mõistetud I.D-le lõplikuks liitkaristuseks 2 aastat 2 kuud vangistust.
lg 1 p 1 alusel on ära võetud I.D-lt mootorsõiduki juhtimisõigus 2 aastaks alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsus on jõustunud 27.05.2008.a. I.D kannab karistust alates 08.10.2008.a. ja viibib käesoleval ajal Murru Vanglas. I.D esitas 01.07.2009.a. Tartu Maakohtule taotluse ( saabus kohtusse 03.07.2009.a.) seoses
Tartu Maakohtu 14.08.2008.a. ja Põlva Maakohtu 19.12.2005.a. otsuste ümbervaatamiseks. I.D taotluses märgitud 14.08.2008.a. otsuse puhul on tegemist tegelikult sama kuupäeva kandva Tartu Maakohtu määrusega kriminaalasjas 1-08-6824, millega jäeti rahuldamata I.D taotlus Tartu Maakohtu 20.05.2008.a. otsusega mõistetud vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamiseks. Seega on tegemist taotlusega, mis puudutab tegelikult Tartu Maakohtu 20.05.2008.a. otsuse, mitte 14.08.2008.a. otsuse täitmist. Riigikohtu 07.12.2007.a. määruses asjas nr 3-1-2-2-07 on asutud seisukohale, et küsimuse, kas ja kuidas mõjutab kohtuotsuse täitmist pärast kohtuotsuse jõustumist karistusseaduses tehtud ning isiku olukorda kergendav muudatus, saab kohus lahendada KrMS § 431 alusel. See toimub KrMS § 432 lg-s 1 sätestatud korras kirjalikus menetluses süüdimõistetu või tema kaitsja avalduse alusel. Seejuures teatab täitmiskohtunik süüdimõistetu või tema kaitsja taotlusest prokurörile, kes võib esitada kohtu määratud tähtajaks kirjaliku arvamuse. Maakohtu hinnangul on I.D avalduse puhul tegemist kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuse lahendamisega, mida on võimalik teha kirjalikus menetluses KrMS §-s 432 lg 1 sätestatud korras kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. Kohus on I.D taotlusest teavitanud asjast osavõtnud prokuröri, kes on esitanud kohtule ka oma kirjaliku seisukoha. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri III osakonna prokuröri abi Ene Uljanova 13.07.2009.a. kohtule esitatud arvamuse kohaselt ei kuulu I.D taotlus rahuldamisele, kuna Liiklusseaduse ja karistusseadustiku ning nendega seonduvate seaduste muutmise seaduses §s 7 otseselt märgitud, et
I.D suhtes Tartu Maakohtu 20.05.2008.a. kohtuotsuse ja Põlva Maakohtu 19.12.2005.a. otsuse tegemise ajal kehtinud
§-s 424 oli ette nähtud vastutus mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest ning sanktsioonis oli ette nähtud rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus.
kehtivas redaktsioonis näeb ette vastutuse mootorsõiduki ja trammi juhtimise eest joobeseisundis, mille eest võib karistada rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Varemkehtinud
redaktsiooni seisukohalt ei olnud oluline see, kui raskelt isik juhtimise ajal alkoholi mõju all oli, vaid üksnes korduvus. Käesoleval ajal on oluline joobe raskus. Põhiseaduse §-s 23 lg 2 on muuhulgas sätestatud, et kui seadus sätestab pärast õiguserikkumise toimepanemist kergema karistuse, kohaldatakse kergemat karistust. Karistusseadustiku § 5 lg 2 kohaselt seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud. Muudatused liiklusseaduses ja
§-s 424 on tehtud 19.11.2008.a. vastu võetud Liiklusseaduse ja karistusseadustiku ning nendega seonduvate seaduste muutmise seadusega.
Nimetatud seaduse §-s 7 lg 4 on sätestatud, et käesoleva seaduse § 2 punktis 4 sätestatud karistusseadustiku § 424 muudatust ei kohaldata tagasiulatuvalt isikutele, kelle suhtes jõustus kohtuotsus enne käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tähtaega. Seega on seadusandja tahe olnud mitte kohaldada
§-s 424 tehtud muudatust tagasiulatuvalt. Kohus leiab, et
§-s 424 tehtud muudatusel ei ole tagasiulatuvat jõudu ka põhiseaduse §-st 23 lg 2 ja
§-st 5 lg 2 tulenevalt. 2
uut regulatsiooni võib esmapilgul pidada teatud juhtudel varasemast leebemaks – senise redaktsiooni seisukohalt ei olnud
seisukohalt oluline see, kui raskelt isik juhtimise ajal alkoholi mõju all oli, vaid üksnes korduvus. Seega tekib tulenevalt Riigikohtu üldkogu 17.03.2003. a otsusest asjas nr 3-1-3-10-02 küsimus, kas tuleks üle vaadata
Selle üle otsustamine, kas senise seaduse alusel
järgi karistatud isiku tegu vastab ka eelnõus sätestatud
koosseisule, on keeruline, sest kehtiv joobeseisundi tuvastamise kord ei nõua joobeastme kindlaks määramist. Seega ei ole küsimuse all lihtsalt karistusest vabastamine, vaid kõik asjad tuleks uuesti sisuliselt läbi vaadata ja anda tõenditele uus hinnang. Eelnõu koostajad on seisukohal, et nii senine kui eelnõus toodud
koosseis lähtuvad sarnasest alkoholijoobe määratlusest (alkoholijoove on alkoholist tingitud muutused või häired terviseseisundis), eelnõu redaktsioon aga täpsustab eelkõige selle tuvastamist. Seetõttu ei ole põhjendatud uue redaktsiooni tagasiulatuv kohaldamine, seda nii õiguspoliitilistel kaalutlustel (annab väära signaali, justkui suhtuks riik joobes juhtimisse senisest leebemalt), kui ka õiguskaitseorganite efektiivse toimimise tagamiseks (asjade uuesti läbivaatamine oleks koormav). Ühiskonna õiglustunnet ja kohtusüsteemi efektiivset toimimist on tagasiulatuva mõju piiramise alustena aktsepteerinud ka Riigikohus eelnevalt viidatud otsuses asjas 3-1-310-02 (otsuse p 28). Riigikohtu üldkogu on korduvalt kinnitanud, et Põhiseaduse § 12 lg 1 esimeses lauses ja § 23 lg 2 teises lauses sätestatud põhiõigused ei ole piiramatud (vt otsused asjades 3-1-3-1002, 3-1-2-2-07, 3-3-1-69-03) Eeltoodust tulenevalt peab selleks, et otsustada, kas pärast kohtuotsuse tegemist jõustunud seadusemuudatus mõjutab mingi karistusõigusliku järelmi püsimist süüdimõistetu suhtes, kaaluma ühelt poolt sellest järelmist tingitud põhiõiguste riive intensiivsust ja teiselt poolt seda, kuivõrd kahjustaks süüdimõistetute suhtes karistusseaduse mingi muudatuse tagasiulatuv kohaldamine õiguskindlust, õigusrahu ning kohtusüsteemi efektiivset toimimist. Nii on Riigikohus pidanud vajalikuks vähendada karistusseaduse eelmise redaktsiooni järgi mõistetud vangistust kandva isiku karistust karistusseaduse uues redaktsioonis samasuguse teo eest ette nähtud sanktsiooni ülemmäärani või vabastada isik, kui tema poolt ärakantud karistus ületab ülemmäära (Riigikohtu üldkogu otsus asjas nr 3-1-3-1002). Üldjuhul tuleb vähendada ka nende isikute karistust, kes kannavad karistusseaduse varasema redaktsiooni järgi mõistetud vabaduskaotuslikku karistust sellise kuriteo eest, mille eest karistusseaduse uus redaktsioon võimaldab karistada üksnes rahalise karistusega (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-113-03). Vähendada tuleb ka liitkaristust (vangistust), mis ületab karistusseaduse varasema redaktsiooni järgi kõige rangemini sanktsioneeritud üksikteo eest karistusseaduse uues redaktsioonis ette nähtud sanktsiooni ülemmäära ( Riigikohtu kriminaalkolleegiumi a määrus asjas nr 3-1-3-15-03). I.D kriminaalasja puhul pole tegemist ühegagi loetletud alustest. Liiklusseaduse ja karistusseadustiku ning nendega seonduvate seaduste muutmise seaduse §-st 7 lg 4 tulenevalt kohus leiab, et puudub alus I.D suhtes varem
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.