lg 4 alusel jätta rahuldamata kriminaalhooldaja ettepanek F.V-le Harju Maakohtu 19.02.2009.a. otsusega kriminaalasjas 1 – 08 – 16969 mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks. Lugeda mõistetud karistusest kantuks vahi all viibitud ajavahemik 02.06. – 03.06.2009.a. s.o. 2 (kaks) päeva ja vabastada F.V viivitamatult vahi alt.
otsusega kriminaalasjas 1 – 08 – 16969 määratud katseaega 2 ( kahe ) kuu võrra.
lg 4 alusel panna F.V-le
lg 2 p 8 sätestatud lisakohustus – osaleda kriminaalhooldusametniku poolt pakutavates sotsiaalprogrammides.
lg 4 alusel jätta rahuldamata kriminaalhooldaja ettepanek – määrata F.V-le lisakohustuseks käia kaks korda kuus registreerimas kolme kuu jooksul. Määrus väljastada kriminaalhooldusalune F.V-le, Tallinna Vanglale ja Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonnale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse alates päevast, mil isik kohtumäärusest teada sai või pidi teada saama, määruse koostanud kohtule. Määruse motiivid: Kriminaalhooldusametnik E Fuchs taotles 13.05.2009.a. kohtule esitatud erakorralises ettekandes kriminaalhooldusalusele F.V-le mõistetud vangistuse täitmisele pööramist. Kriminaalhooldusametnik põhjendab esitatud taotlust sellega, et F.V ei ilmu registreerimisele. Kriminaalhooldusalune pole alates 28.04.2009.a. ilmunud kriminaalhooldaja vastuvõtule. Esimene registreerimine pidi toimuma 25.03.2009.a. kuid toimus alles 21.04.2009.a. peale 14.04.2009.a. toimunud kodukülastust, kui kriminaalhooldusalune põhjendas mitteilmumist haigusega, kuid arstitõendit ei esitanud. Samuti ei lubatud kriminaalhooldajat tuppa. 21.04.2009.a. määratud uuel registreerimisajal – 28.04.2009.a. – F.V registreerimisele ei ilmunud ega teavitanud mitteilmumist takistanud põhjustest. F.V suhtes pole olnud sisulist kriminaalhooldust võimalik läbi viia. Kriminaalhooldaja tegi ettepaneku F.V-le mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks, kuna F.V käitub kriminaalhooldust takistavalt. Kohus andis ettekande menetlemise käigus 14.05.2009.a. välja määruse F.V vahistamiseks. 02.06.2009.a. peeti F.V kinni ja paigutati Vanglasse. 03.06.2009.a. teavitas kriminaalhooldusametnik kohut asjaolust, et ta loobub oma esialgsest seisukohast pöörata karistus täitmisele, kuna kriminaalhooldusalune teades, et tema kohta on välja antud vahistamiskäsk, läks siiski ise politseiosakonda nagu ta lubas. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku kohustada pikendada katseaega 2 kuud ja kohustada pakutavates kriminaalhooldusalust osalema kriminaalhooldaja poolt sotsiaalprogrammides ja käima kaks korda kuus registreerimas kolme kuu jooksul. Kriminaalhooldaja selgitab, et 02.06.2009.a. tuli F.V kutsumata kriminaalhooldusosakonda. Intervjueerimise käigus avaldas ta kahetsust ja kirjutas seletuses, et oli haige, mille kohta siiski tõendit ei esitanud. Kriminaalhooldusalusel on kodus 1,5 aastane tütar, keda hoidis sõbranna. F.V kirjutas uue seletuse, milles lubas minna koju ja rääkida sõbrannaga, et ta võtaks lapse enda juurde, kus teda sõbranna ema hoiab sel ajal, kui ta ise tööl on. Kriminaalhooldusametnik ei kutsunud politseid, vaid usaldas kriminaalhooldusaluse lubadust minna ise Lasnamäe politseiosakonda. F.V helistas kodust ja teatas, kuhu ja kellega laps läheb ning teatas, et läheb nüüd ise politseisse. Mõne aja pärast helistati Idapolitseiosakonnast ja teatati, et F.V jõudis kohale. Kohus, tutvunud kriminaalhooldaja taotlusega ning selle juurde lisatud materjalidega asub seisukohale, et kriminaalhooldaja ettepanek katseaja pikendamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
lg 4 sätestab, et juhul, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt
lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kriminaalhooldaja on loobunud esialgset ettepanekust ja palunud uue ettepanekuga pikendada katseaega kahe kuu võrra ning määrata kriminaalhooldusalusele kaks lisakohustust – osalema kriminaalhooldaja poolt pakutavates sotsiaalprogrammides ja käima kaks korda kuus registreerimas kolme kuu jooksul. Kohus peab põhjendatuks katseaja pikendamist 2 kuu võrra, kuna selle aja vältel ei ole toimunud sisulist kriminaalhooldust. Samuti ka sotsiaalprogrammis osalemist. Kohus ei pea võimalikuks määrata lisakohustust, mis seisneb ilmumises registreerimisele 2 korda kuus 3 kuu jooksul. Vastavalt
lg 1 p 2 on kriminaalhooldusalune kohustatud ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele.
lg 1 p 2 näol on tegemist volitusnormiga, mis annab kriminaalhooldajale õiguse määrata registreerimisele ilmumise sagedust kohtu vahenduseta.
lg 4 sätestab, et juhul kui süüdimõistetu lubab oma käitumist parandada ja võtab endale käesoleva paragrahvi lõikes 2 loetlemata kohustusi, võib kohus need kohustustena kinnitada. Nimetatud õigusnorm eeldab kriminaalhooldusaluse nõusolekut
Kriminaalhooldaja poolt käesolevas erakorralises ettekandes taotletud ettepanekut võib käsitleda
lg 2 loetlemata kohustuseks ja seega on nimetatud kohustuse kinnitamiseks vajalik kriminaalhooldusaluse poolt väljendatud nõusolek nimetatud kohustuse võtmiseks. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes
lg 4 peab kohus võimalikuks mitte pöörata täitmisele F.V-le Harju Maakohtu 19.02.2009.a. otsusega kriminaalasjas nr. 1 – 08 – 16969 mõistetud vangistust ning võimalikuks otsustuse tegemise F.V-le Harju Maakohtu 19.02.2009.a. otsusega kriminaalasjas nr. 1 – 08 – 16969 määratud katseaja pikendamiseks ja lisakohustuse määramiseks. Alari Möldre täitmiskohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.