p 1,4 ja § 121 järgi; Ilja Lipnikovi süüdistuses
lg 2 p 4, § 263 p 1,4 ja § 121 järgi ning K.R-i süüdistuses
T.K - isikukood xxx; Eesti kodanik; keskeriharidusega; elukoht: xxx; ei tööta; varem kriminaalkorras karistatud 20.03.2006.a Harju Maakohtu otsusega
lg 2 p 4 ja
lg 2 p 4, 7 järgi - 2 aastat ja 8 kuud vangistust, millest koheselt ärakandmisele kuulus 1 aasta vangistust, 1 a ja 8 k vangistust mõisteti tingimisi 2-aastase katseajaga (1 aasta reaalselt ära kantud 20.07.2005.-20.07.2006.a.); tõkend vahistamine alates 09.10.2006.a. (kahtlustatavana oli kinni peetud 08.10.2006.a.); 2. I l j a LIPNIKOV - isikukood 38610030278; Eesti kodanik; keskeriharidusega; elukoht: xxx; ei tööta; varem kriminaalkorras karistatud 20.03.2006.a Harju Maakohtu otsusega
ja
lg 2 p 4, 7 järgi - 2 aastat ja 8 kuud vangistust, millest koheselt kuulus ärakandmisele 1 aasta vangistust, 1 a ja 8 k vangistust mõisteti tingimisi 2-aastase katseajaga (1 aasta vangistust ära kantud 19.07.2005.a. – 19.07.2006.a.); tõkend vahistamine alates 09.10.2006.a. (kahtlustatavana oli kinni peetud 08.10.2006.a.) 3. K.R - isikukood xxx; kodakondsuseta; haridus 7 klassi; elukoht: xxx; õpib ; töötab ehitustel; varem kriminaalkorras karistatud 20.03.2006.a Harju Maakohtu otsusega
;
p 1, 3 ja
lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi – 1 aasta vangistust, millest ära kantud 33 päeva ning 10 kuud ja 27 päeva vangistust mõisteti tingimisi 18kuulise katseajaga; tõkend - elukohast lahkumise keeld; kahtlustatavana kinni peetud 08.-09.10.2006.a, s.o 2 päeva ja 16.17.07.2006.a, s.o 2 päeva, kokku 4 päeva Kaitsjad T.K kaitsja kokkuleppel Arina Liskmann I. Lipnikov’i kaitsja määratud korras adv. Veljo Viilol K.R-i kaitsja määratud korras adv.Toomas Bekker RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada T.K
p 1, 4 järgi ning karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust; süüdi tunnistada ta
järgi ning karistuseks mõista 2 (kaks) kuud vangistust.
lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega, mõista 3 (kolm) kuud vangistust.
Harju Maakohtu otsusega mõistetud kandmata karistus – 1 aasta ja 8 kuud vangistust ning liitkaristuseks
lg 2 alusel (suurendades mõistetavat karistus eelmise karistuse ärakandmata osa võrra) mõista 1 aasta ja 11 kuud vangistust.
– 18.12.2007.a.) ning mõistetud karistusest lugeda kantuks 1 aasta 2 kuud ja 10 päeva vangistust. Kandmisele kuuluv karistus on 8 kuud ja 20 päeva vangistust. Kandmisele kuuluv karistus - 8 kuud ja 20 päeva (ehk 260 päeva) vangistust
2 Kuna ühele päevale vangistusele vastab 2 tundi ÜKT-d, asendatakse 260 päeva vangistust 520 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrab kohus 1 aasta. Tõkend – vahistamine tühistada ning T.K vabastada vahi alt kohtusaalis. ÜKT tegemise ajal on T.K allutatud kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ning ta on kohustatud täitma
HO juhatajal määrata T.K-le kriminaalhooldaja. 2. Süüdi tunnistada I l j a LIPNIKOV
p 1, 4 järgi ning karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust;
lg 2 p 4 järgi ning karistuseks mõista 3 (kolm) aastat ja 6 kuud vangistust ;
järgi ning karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust.
lg 1 alusel, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega, mõista karistuseks kuritegude kogumi eest 3 (kolm) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust.
otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa ( 1 aasta ja 8 kuud vangistust) võrra ning liitkaristuseks mõista 5 (viis) aastat ja 2 (kaks) kuud vangistust. Tõkend – vahistamine jätta muutmata,
alusel arvata karistusaja hulka eelvangistusaeg ning mõistetud vangistuse alguseks lugeda 08.10.2006.a. 3. Süüdi tunnistada K.R
järgi ning karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust;
p 1, 4 järgi 3 (kolm) kuud vangistust .
lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega, mõista 4 (neli) kuud vangistust, millest eelvangistusena on ära kantud 4 päeva vangistust.
Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse kandmata osa - 10 kuud ja 27 päeva vangistust ning liitkaristuseks
lg 2 alusel, suurendades mõistetavat karistust (3 kuud ja 26 päeva) eelmise karistuse ärakandmata osa võrra, mõista 1 (üks ) aasta 2 (kaks) kuud ja 23 päeva (ehk 443 päeva vangistust).
Kuna ühele päevale vangistusele vastab 2 tundi ÜKT-d, asendatakse mõistetud vangistus 886 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrab kohus 1 aasta ja 6 kuud. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist. ÜKT tegemise ajal on K.R allutatud kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ning ta on kohustatud järgima
HO juhatajal määrata K.R-ile kriminaalhooldaja.
grupis ning vägivallaga avaliku korra raske rikkumise. 2. Samuti süüdistatakse K.R selles, et 16.07.2006.a kella 03:00 paiku Viru tänaval Tallinnas lõi ta korduvalt PK rusikaga, tabades teda mitu korda vastu nägu, põhjustades sellega kannatanule füüsilist valu. PK tundis löökide tagajärjel valu peas ning paremale küljele otsmikul tekkis muhk. Teise inimese löömisega pani K.R toime
valu tekitanud kehalise väärkohtlemise. 3. Samuti süüdistatakse T.K selles, et 08.10.2006.a kella 05:00 paiku Vilde tee maja nr 121 juures Tallinnas, kasutas vägivalda AS suhtes, lüües ASjalaga põlve piirkonda. Oma tegevusega põhjustas T.K AS füüsilist valu ning tervisekahjustusi – AS tuvastati vasemal põlveliigesel marrastus ja põrutus. Sellega pani T.K toime
I. Lipnikov’i süüdistatakse selles, et ta 08.10.2006.a kella 05:00 paiku Vilde tee maja nr 121 juures Tallinnas, kasutas vägivalda JL’i suhtes, lüües JL’it pudeliga õla piirkonda ja tõukas teda, mille tulemusena JL kukkus asfaldile. Oma tegevusega I. Lipnikov põhjustas JL’ile füüsilist valu ning tervisekahjustusi – JL’il tuvastati marrastusi vasema rindkerepoole piirkonnas. Oma tegevusega pani I. Lipnikov toime
4. Samuti süüdistatakse I. Lipnikov’i selles, et ta 27.08.2006.a kella 04:30 paiku Õismäe tee 82 Tallinnas asuva maja juures, olles varem toime pannud röövimise, lõi EV’ile rusikaga näo piirkonda, millega tekitas EV’ile füüsilist valu ning ninaluu ja hamba murru. Saadud löögist kukkus EV maha ja kaotas teadvuse. Kasutades ära, et EV temalt saadud löögist maha kukkus ja teadvuse kaotas ning ajal, kui kestis veel kasutatud vägivalla toime, võttis I. Lipnikov ebaseadusliku omastamise eesmärgil EVi pükste taskust ära mobiiltelefoni Samsung D600 maksumusega 4 500 krooni ja rahakoti maksumusega 500 krooni, milles oli sularaha 4 krooni, ID-kaart EV’i nimele ja Ühispanga pangakaart EVi nimele. 5 Oma sellise tegevusega pani I. Lipnikov toime
lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, vägivallaga, isikuna, kes on varem toime pannud röövimise. Poolte seisukohad Prokurör leidis, et kõik süüdistatavate poolt toimepandud teod on tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud. Kuriteod on süüdistatavad toime pannud katseajal. Kõige olulisem ja aktiivsem osa avaliku korra rikkumises oli I. Lipnikovil, kes on toime pannud ka röövimise, s.o. esimese raskusastmega kuriteo ning teda taotles prokurör karistada reaalse vangistusega (
lg 2 p 4 järgi 4 aastat, § 263 p 1, 4 järgi 1 aasta ja § 121 järgi 4 kuud vangistust). Karistuseks kuritegude kogumi eest
lg 1 alusel taotles prokurör 5 aastat vangistust, millele tuleb liita
lg 2 alusel kandmata karistus eelmise kohtuotsuse järgi ning lõplikuks karistuseks mõista 6 aastat ja 8 kuud vangistust algusega 08.10.2006.a. K.R-i ja T.K osas pidas prokurör võimalikuks neile mõistetava vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. Prokurör taotles T.K süüdimõistmist
p 1, 4 ja § 121 järgi ning karistuseks vastavalt 4 kuud ja 3 kuud vangistsut, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega.
lg 2 alusel palus prokurör vangistust 4 kuud suurendada eelmise otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (1 aasta 8 kuud vangistust) ning liitkaristuseks 2 aastat vangistust, millest eelvangistusena on kantud 1 aasta 1 kuu ja 26 päeva. Kandmisele kuuluva vangistuse – 10 kuud ja 4 päeva palus prokurör asendada 608 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrata 24 kuud. Prokurör taotles K.R-i süüdimõistmist
ja § 263 p 1, 4 järgi ning tema karistamist kummagi kuriteo eest 4-kuulise vangitusega ja karistuseks kuritegude kogumi eest 8 kuud vangistust.
Liitkaristusest 1 aasta 6 kuud ja 27 päeva kantuks lugeda eelvangistus 4 päeva ning kandmisel kuuluv vangistus 1 aasta 6 kuud ja 23 päeva asendada 1 126 tunni üldkasuliku tööga, mille täitmise tähtajaks määrata 24 kuud. K.R-i kaitsja T. Bekker pidas põhjendatuks Viru tn. episoodis oma kaitsealuse käitumise kvalifitseerimist
Piljardiklubi episoodis 08.10.06.a. palus kaitsja kohtul kaaluda K.R-i käitumise ümberkvalifitseerimist
järgi, kuna K.R püüdis teisi maha rahustada, Lipnikovi kannatanutest eemale tõmmata. Kahes erinevas kuriteos süüdimõistmise korral palus ta kohtul kergem karistus lugeda kaetuks raskema karistusega ning taotles vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. T.K kaitsja A. Liskmann leidis, et tõendid on ebapiisavad T.K süüdimõistmiseks, sest viimane ise eitab oma süüd mõlemas kuriteoepisoodis. Kui kohus peab aga tõendeid piisavaks ja kannatanute ütlusi usaldusväärseiks, taotles kaitsja T.K-le mõistetav vangistus asendada üldkasuliku tööga. Oma nõusoleku üldkasuliku töö tegemiseks andis T.K kohtuistungil. I. Lipnikovi kaitsja V. Viilol taotles röövimise episoodis süüdistatava käitumise ümberkvalifitseerimist
Kaitsja leidis, et kannatanu suhtes vägivalda tarvitades ei olnud Lipnikovil veel tahtlust tema vara hõivata. Selline tahtlus tekkinud Lipnikovil alles siis, kui vägivald kannatanu suhtes oli juba lõppenud. Piljardiklubi pidas kaitsja küll avalikuks kohaks ja löömist teiste rahu rikkumiseks, kuid palus kohtul kaaluda selles episoodis võimalust I. Lipnikovi käitumine kvalifitseerida
järgi, kuna tunnistajate ja kannatanute ütlused ei ole kooskõlas süüdistatavate ütlustega. 6 Õigeks pidas kaitsja I. Lipnikovi käitumise kvalifitseerimist
järgi, sest kannatanu Lomakini löömist pudeliga pähe on Lipnikov ise tunnistanud.Süüdistusest palus kaitsja aga välja jätta kannatanu tõukamise, sest Lipnikov seda ise ei tunnista. Prokuröri poolt taotletud karistust pidas kaitsja ülemäära rangeks ja põhjendamatuks. TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU JÄRELDUSED Kohtualuste süü neile inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud järgmiste kohtuistungil kontrollitud tõenditega. 1. Kuriteoepisood 16.07.2006.a. Viru tänaval on tõendamist leidnud: - kannatanu PKja tunnistaja NK ütlustega kohtuistungil selle kohta, et nägid, kuidas purjus K.R ja tema kaaslased tülitasid möödakäijat, kasutasid ebatsensuurseid ja solvavaid väljendeid ning PK tegi selle kohta K.R-ile märkuse. Sellest tekkis konflikt. K.R ründas kannatanut, üritas korduvalt lüüa rusikaga näkku; kannatanu põikles kõrvale, üks löök tabas kukalt, teine otsmikku, kannatanu tundis valu pea ja õla piirkonnas ning otsmikule tekkis muhk. Politseisse helistades paluti neil süüdlasele järgneda ja lubati kohe välja sõita. Politseinikke nähes jooksid noormehed Dunkri tänava suunas; - konstaabel K. Pai ettekandest (tl. 255) nähtub, et ta märkas 16.07.06.a. keskealise mehe ja naise juurest Dunkri tänavale jooksnud noormeest, kellele järgi sõideti ja kes kinni peeti. Selleks isikuks osutus K.R, noormees toimetati politseiosakonda ja tal tuvastati joove. Et tegemist oli K.R-iga, kinnitab ka isikusamasuse tuvastamise õiend ( tl.256258); - süüdistav K.R oma ütlstes ei eitanud kaklust kannatanu PK ja möönis, et võis teda lüüa paar korda vastu nägu, alguses aga tõukas teda, sest talle tundus, et kannatanu käis tema järel ega tahnud eemale minna. Kuigi kannatanu löömine toimus avalikus kohas, kus liikus ka kõrvalisi isikuid, leidis prokurör, et K.R puudus eesmärk rikkuda avalikku korda, pole kindlaks tehtud isikuid, kelle rahu oli rikutud ning põhjendatud on süüdlase käitumine kvalifitseerida isikuvastase kuriteona
Kohtul jääb üle vaid sellega nõustuda, sest K.R-ile pole esitatud süüdistust raskemas kuriteos, s.o. avaliku korra raskes rikkumises. 2. Röövimise episood Õismäel 27.08.2006.a. -süüdistatava I. Lipnikovi ütluste kohaselt oli kannatanu koos oma kaaslasega teda solvanud ning seetõttu lõi ta kannatanut rusikaga. Kukkudes kaotas kannatanu teadvuse. Kui ta nägi kannatanut maas lamamas, tekkis tal mõte kannatanult ära võtta rahakott ja mobiiltelefon. Telefoni müüs ta hiljem oma vennale, rahakoti koos dokumentidega viskas minema; -kannatanu EV ütluste kohaselt palus ta taksojuhil Kullerkupu poe ees peatuda, sest tahtis pangaautomaadist raha võtta. Taksost väjudes tuli nende juurde süüdistatav, kes tahtis autosse istuda. EVi sõber A. T väjus samuti taksost ning võõra noormehega tekkis neil konflikt, võõras ründas Alekseid ja viimane kaitses ennast. EV tahtis neid lahutada, kuid ootamatult sai ta võõralt noormehelt (kohtus osutas ta I. Lipnikovile) paar lööki pähe, rusikaga või jalaga, kukkus asfaldile ja kaotas teadvuse. Kui toibus, oli võõras noormees kadunud, läinud olid ka ta rahakott ja mobiiltelefon Samsung. Mobiiltelefon oli kannatanu ütlute kohaselt pükste esitaskus ega saanud sealt ise välja kukkuda. Rahakotti hoidis ta pükste tagataskus, seal oli vaid 4 krooni ning sellepärast oligi ta lasknud taksol rahaautomaadi ees peatuda, et sõidu eest tasumiseks raha võtta. Telefoni sai ta uurimise käigus tagasi politseist. Kannatanu on esitanud 7 süüdlase vastu nõude 504 krooni ning sellele lisaks leiab, et süüdlane peaks tasuma ka ninaoperatsiooni ja liikuva hamba eest. -mobiiltelofoni Samsung D 600 on asitõendina eeluurimisel vaadeldud ( tl.187) ning EV on andnud allkirja, et sai telefoni tagasi (tl. 188). -tunnistaja A (A ) T on kohtueelses menetluses fotode järgi ära tundnud Ilja Lipnikovi (tl. 173 - 175); -tunnistaja kohtus antud ütluste kohaselt tahtsis sõber EV Õismäel pangaautomaatist raha võtta, et taksosõidu eest tasuda. Kui auto peatus, tegi võõras noormees lahti auto tagumise ukse ja hakkas talle sülle istuma, peksis jalaga auto ust. Taksost väljudes tekkis tal selle noormehega rüselus ja kaklus, ta kukkus ja kaitses kätega oma pead. №ormees oli agressiivne ja väga kiire liikumisega. Juhi kõrval istunud E väljus samuti taksost ja tuli neid lahutama. Siis kuulis ta lööki ja Einari kukkumist. Nägi, et sõber on maas ja võõras noormees istus taksosse ning sõitis minema. Kuna E oli teadvuseta, helistas ta samas asunud kasiinost kiirabisse ja politseisse.E lamas maas mitu minutit, lõpuks tõusis, tal oli nina katki ning avastas, et kadunud on telfon ja rahakott. - Põhja-Eesti Regionaalhaigla teatise kohaselt viibis EV 27.08.2006.a. erakorralise meditsiini osakonnas. Tal diagnoositi ninaluude murd, ninavaheseina kõverdumine, hamba murd (tl. 203). - Ärakiri 20.03.2006.a. Harju Maakohtu otsusest (tl. 272 - 273) kinnitab, et I. Lipnikov on isik, kes on varem toime pannud röövimise ning keda on selle eest karistatud vangistusega 2 aastat ja 8 kuud. Mõistetud karistusest kuulus reaalselt ärakandmisele 1 aasta vangistut algusega 19.07.2005.a. (vabanes 19.07.2006.a.) ning 1 aasta ja 8 kuud jäeti tingimisi täitmisele pööramata. Neid tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et õigesti on selles episoodis kvalifitseeritud I. Lipnikovi käitumine röövimisena
Just kannatanu suhtes kasutatud vägivald oli vahendiks, mis võimaldas süüdlasel hõivata tema vara. Asfaldile pikali löödud ja teadvusevuse kaotanud kannatanu ei olnud suuteline osutama süüdlasele mingit vastupanu ning I. Lipnikov sai tal taskust välja võtta nii telefoni kui rahakoti, nendega taksosse istuda ning viivitamatult sündmuskohalt lahkuda. Kohus ei nõustu kaitsja ja I. Lipnikovi seisukohaga, et süüdlase käitumine tuleks selles episoodis ümber kvalifitseerida
ja § 199 järgi, kuna vara hõivamisel enam vägivalda ei tarvitatud ning kannatanu löömise ja temalt asjade äravõtmise vahele jäi mingi ajavahemik. Selline järeldus on meelevaldne ega ole kooskõlas kontrollitud tõenditega. Kannatanu lamas maas vaid paar minutit ning kui tunnistaja läks kasiinosse helistama, oli süüdistav juba sündmuskohalt röövitud asjadega lahkunud. Tegemist on röövimisega raskendaval asjaolul ( lg 2 p 4 tunnusel), sest I.Lipnikovi näol on tegemist isikuga, kes on varem toime pannud röövimise. 3. Avaliku korra rikkumine piljardiklubis 08.10.2006.a. on tõendamist leidnud 8 - kannatanu AO ütlustega, mille kohaselt mängis ta koos oma sõbra SA piljardit klubis Revolution, kui nende poole pöördus tualetist tulnud agressiivselt meelestatud I. Lipnikov ning lõi ootamatult SA näkku. Samas astus tema (O ) juurde T.K ja lõi teda näkku. Ta astus eemale ja nägi, et Lipnikov rüseles A . Kui ta neile lähemale astus, lõi Lipnikov talle jalaga näkku. Saadud löögist kannatanu kukkus. Samal ajal löödi Adamsoni pudeliga pähe. Kannatanule jäi arusaamatuks miks neid segati ja neile kallale tungiti, sest kõik kolm vene keelt rääkinud noormeest olid neile võõrad, arvatavasti olid süüdistatavad purjus, sest nad räuskasid ja olid agressiivsed. Haiglas tuvastati tal ninaluumurd, nägu oli valus mitu nädalat ning hambast tuli kild välja; -röntgenülesvõttel nähtav ninaluude murd on fikseeritud ka kanatanu AO patsiendikaardil ( tl.9) -kannatanu SA ütluste kohaselt mängis ta AO piljardit, kui nende juurde tuli võõras noormees (kohtuistungil osutas ta Lipnikovile) ning lõi teda selja tagant. Tal oli kii käes enda ees ning sellest haarasid kinni Lipnikov ja K.R, üks ühest ja teine teisest otsast. Kuna lööke sai ta mõlemalt poolt, pidid teda lööma mõlemad süüdistatavad – nii Lipnikov kui K.R. Kui ta kii lahti lasi ja taandus, ründas teda uuesti Lipnikov ja püüdis lüüa, kuid tal õnnestus lööke tõrjuda. O tuli juurde, et Lipnikovi rahustada, kuid sai temalt (Lipnikovilt) jalalöögi näkku ning kukkus. Seejärel astus Lipnikov uuesti A juurde ja lõi teda korduvalt rusikatega näkku. Kui Adamson läks baarmani juurde ja palus politsei kutsuda, lõi Lipnikov talle pudeliga pähe. Pudel purunes. Seejärel süüdistatavad lahkusid baarist. Kannatanul oli saadud löökidest nägu paistes, ninaluu katki ja nädal aega tuli kodus istuda. -kannatanu patsiendikaardil on fikseeritud ninaluudemurd ( tl. 16). -tunnistajate N T , J T ja L Š (need on baari töötajad) ütluste kohaselt olid kõik kolm süüdistatavat alkoholi tarvitanud ja pikemalt juba klubis istunud, kui sinna tulid O ja A , kes hakkasid piljardit mängima. Viimased käitusid rahulikult, kedagi ei seganud ega häirnud, kuid neid rünnati ootamatult. Põhiline lööja oli Lipnikov. Ühte kannatanut löödi pudeliga pähe, mõlemal kannatanul olid näod verised. Välja tuli kutsuda turvateenistus ja kiirabi. Tunnistaja Š kinnitas, et kannatanuid lõid kolm isikut, keegi neist pealtvaatajaks ei jäänud. Kuna baari töö oli häiritud, kutsusid nad välja turvafirma, baaritöötajad oma jõududega poleks suutnud kaklust lõpetada. -süüdistatav I. Lipnikov oma ütlustes tunnistas mõlema kannatanu löömist, samuti kinnitas ka seda, et ühte kannatanutest lõi ta pudeliga pähe; -süüdistatav T.K ei tunnistanud kannatanu O löömist ja väitis, et võttis tal ainult kii käest; palus Lipnikovil peksmine lõpetada ja tal lauda istuda; klirinat kuuldes läks ta kaklejaid lahutama ning sama tegi ja K.R; -süüdistatav K.R eitas kakluses osalemist ja väitis, et ta vaid lahutas kaklejaid; Adamsonile oli ta käega vastu kõrvu löönud vaid selleks, et viimane maha rahuneks. -tunnistajate TT ja M O ütluste kohaselt toimetasid turvatöötajad politseiosakonda 3 noormeest, kes olid kakelnud piljardiklubis Revolution, kõik kolm olid alkoholijoobes. Kohtul ei ole põhjust kahelda kannatanute ütlustes, kes on kirjeldanud kõigi kolme süüdistatava tegevust vägivalla tarvitamisel. Baaritöötajate sõnul olid kannatanud praktilised kained, süüdistatavad aga juba mitme tunni jooksul enne intsidenti tarvitanud alkohoolseid jooke. 9 Kohus leiab, et T.K ja K.R-i ennastõigustavad ütlused on lisaks kannatanute ütlustele ümber lükatud ka tunnistaja L. Š ütlustega. Kannatanute tegevus ei andnud vähimatki alust konflikti tekkeks, nad ei provotseerinud süüdlasi, ei suhelnud nendega, vaid soovisid rahulikult piljardit mängida. Purjus süüdistatavate ootamatu kalletung ja intensiivne vägivald avalikus kohas, mis rikkus nii kannatanute kui kõigi klubis viibivate isikute õigusrahu ning häiris baari tööd (baar tuli sulgeda, välja kutsuda turvateenistus), on õigesti kvalifitseeritud rahu ja avaliku korra raske rikkumisena, mis on toime pandud vägivallaga ja grupi poolt ning kõik süüdistatavad tuleb selles episoodis süüdi tunnistada
263 p 1, 4 järgi. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. 4. Vägivald turvatöötajate kallal 08.10.2006.a. on tõendamist leidnud: - kannatanu AS ütlustega selle kohta, et 08.10.06.a. oli ta piljardiklubis toimunud kakluse pärast välja kutsutud turvatöötajana. Kirjelduse järgi olid nad tänaval kinni pidanud 3 noormeest, kellest T.K (kelle ta ka kohtus ära tundis ning kes noormeestest oli pikim) lõi teda jalaga põlve piirkonda, ähvardas teda ja solvas. Löögi tagajärjel tundis ta valu ning hiljem tuvastas arst põrutuse. Samuti nägi kannatanu, et JL lõi õllepudeliga pähe I. Lipnikov. Selle löögi tagajärjel JL kukkus. -A. S patsiendikaardil on fikseeritud marrastused ja põrutus vasakul põlveliigesel (tl.118). -kannatanu JL ütluste kohaselt lõi kinnipeetud I. Lipnikov teda pudeliga, ta jõudis veidi eemale tõmbuda ja tugev löök tabas õlga, mitte pead. Püüdes lööjal käsi raudu panna, osutas viimane aga vastupanu, tõukas teda ja ta kukkus maha. JL patsiendikaardil on fikseeritud marrastused vasemal rindkerepoolel (tl.21). -tunnistaja A P ütluste kohaselt oli Lipnikovil käes õllepudel ja ta püüdis sellega lüüa L pähe, löök tabas õlga. Viga sai ka S , kes pöördus traumapunki põlve pärast, L valutas õlg. -süüdistatav Lipikov ei eita, et pärast piljardiklubist lahkumist lõi ta turvatöötajat, möönab, et võis lüüa ka pudeliga; -süüdistatav T.K eitas turvatöötaja löömist. Tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et I. Lipnikovi ja T.K süü turvameeste suhtes toime pandud vägivallategudes on piisavalt tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud. Kannatanu ütlused on kooskõlas teiste materjalidega: tunnistaja ütlusega, väljavõtetega patsiendikaartidest. Turvameestel pole põhjust anda süüdlaste suhtes valeütlusi. T.K puhul oma süü eitamine on ajendatud aga soovist vabaneda vastutusest toimepandud kuriteo eest. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid antud asjas ei esine. I. Lipnikov ja T.K tuleb süüdi tunnistada
Karistuse mõistmisel lähtub kohus kohtualuste süüst, arvestab iga isiku teopanust, käitumise intensiivsust; samuti vastutust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, võimalusi süüdlaste edasiseks mõjutamiseks ning lähtuda tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvidest. 10 T.K osas karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. K.R-i ja I. Lipnikovi osas arvestab kohus osalist süü ülestunnistust ja kahetsust kergendava asjaoluna, raskendavad asjaolud puuduvad. I. Lipnikov on pärast vahi alt vabastamist (pärast 1-aastase vangistuse ärakandmist) pooleteist kuud hiljem toime pannud juba uue röövimise ehk esimese raskusastmega kuriteo; talle ei mõjunud teadmine, et 1 aasta ja 8 kuud vangistust jäi kanda tingimisi ning katseajal pani ta toime kõik talle süüks arvatavad kuriteod. Tema käitumist iseloomustab äärmine agressiivsus ja jõhkrus kõigi uute kuritegude toimepanemisel. Röövimise episoodis lõi ta kannatanut sellise tugevusega, et kannatanu kaotas teadvuse. Avaliku korra rikkumine piljardibaaris toimus tema initsiatiivil ja algatusel, ta tarvitas vägivalda mõlema kannatanu suhtes, lõi inimest jalaga näkku, lõi pähe puruks õllepudeli. Ta ei taltunud ka baarist väljudes, vaid ründas tänaval ka turvamees, püüdes kannatanut jälle pudeliga pähe lüüa. Kohus nõustub prokuröriga, et I. Lipnikovi tuleb karistada reaalse vangistusega ning tema puhul pole mõeldav mõistetav vangistus asendada üldkasuliku tööga. Samas kergendavat asjaolu arvesse võttes peab kohus võimalikuks karistada teda vangistusega väiksemas määras kui taotles seda prokurör. Karistuseks kuritegude kogumi eest peab kohus põhjendatuks lugeda kergemad karistused kaetuks raskeima mõistetava karistusega ning
Kuna eelmise otsuse järgi on tal kandmata 1 aasta ja 8 kuud vangistust, siis liitkaristuseks
lg 2 järgi tuleb mõista 5 aastat ja 2 kuud vangistust algusega 08.10.2008.a., s.o. tema kahtlustatavana kinnipidamise päevast. K.R-i osas võtab kohus arvesse, et tema osa piljardibaaris avaliku korra rikkumises ei olnud suur, ta püüdis oma kaaslast Lipnikovi koguni rahustada ning talle võib mõista karistuseks vangistuse selle kuriteo eest sanktsiooni alammäära lähedasena. Kohus ei pea võimalikuks karistada teda rahalise karistusega, sest tal puudub kindel töökoht, tasuda tuleb tal ka menetluskulud ning maksmata on tal erinevate süütegude eest mõistetud rahatrahvid. Veidi rangem peab talle olema karistus esimeses episoodis, kus tema käitumine kannatanu Kuznetsovi osas oli mitte ainult jõhker, vaid ka solvav ja alandav, see toimus avalikus kohas ja teiste isikute juuresolekul. Kohus peab vajalikuks karistada teda
lg 1 alusel 4kuulise vangistusega, millest eelvangistusena on ära kantud 4 päeva vangistust. Kuna uued kuriteod on K.R toime pannud katseaja kestel, tuleb täitmisele pöörata 20.03 2006.a. otsusega mõistetud karistuse kandmata osa – 10 kuud ja 27 päeva vangistust ning mõistetavat karistust tuleb selle võrra suurendada, mõistes liitkaristuseks 1 aasta 2 kuud ja 23 päeva vangistust.
lg 5 ja § 69 alusel peab kohus võimalikuks vangistuse asendamist üldkasuliku tööga ja oma nõusoleku üldkasuliku töö tegemiseks on andnud ka K.R. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrab kohus 1 aasta ja 6 kuud. Selle tähtaja kestel on K.R allutatud kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ning tal tuleb järgida
T.K osas kohus märgib, et tema käitumine mõlemas episoodis oli oluliselt väiksema tähtsusega kui näiteks Lipnikovil; ta ei olnud initsiaatoriks avaliku korra rikkumisel ja temapoolne vägivald piirdus vaid ühe rusikalöögiga. Kohus peab võimalikuks karistada teda mõlema kuriteo eest lühiajalise vangistusega., millele tuleb
lg 2 alusel liita kandmata karistus eelmise otsuse järgi (1 aasta 8 kuud vangistust) ning liitkaristuseks jääb 1 aasta 11 kuud vangistust. Sellest liitkaristuseks tuleb kantuks lugeda eelvangistusaeg kuni kohtuotsuse kuulutamiseni, T.K vabastada kohtusaalist pärast otsuse kuulutamist ning 11 kandmisel kuuluv vangistus 8 kuud ja 20 päeva tuleb
520 tundi ÜKT-d). Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrab kohus 1 aasta. Selle aja kestel on T.K allutatud kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja peab järgima
MS § 175 lg 2 p 4, 9 ja § 180 lg 3 alusel tuleb süüdimõistetutelt välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 alusel 1,5 palga alammäära, esimese astme kuriteo puhul aga 2, 5 palga alammäära. Arvestades süüdimõistetu I. Lipnikovi varalist olukorda ja tema resotsialiseerumisväljavaateid, kohus leiab, et menetluskulude täielik tasumine käib talle ilmselt üle jõu ning KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus osa menetluskuludest (osa sundrahast) riigi kanda. Kohtunik Rahvakohtunikud 12
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.