lg 1, § 201 lg 2 p 1 ja § 209 lg 2 p 1 järgi ja liitkaristuseks on talle
lg 1 alusel mõistetud 2 aastat vangistust.
lg 1 alusel on eelvangistuses viibitud aeg s.o 6 päeva loetud kantud karistuseks, kandmata karistus on 1 aasta 11 kuud 24 päeva vangistust.
lg 1, 3 alusel ei pööratud mõistetud vangistust täitmisele, kui Z.S ei pane 3-aastase katseaja jooksul tahtlikult toime uut kuritegu ning täidab talle
kohaselt käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja
lg 2 alusel katseajaks määratud kohustuse tasuda tema poolt tekitud kahju katteks 40816,76 krooni, tasudes igakuiselt 20. kuupäevaks alates 20.07.2007.a vähemalt 1200 krooni. Käitumiskontrolli teostamiseks määrati Z.S Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse kriminaalhooldaja järelevalve alla. Kohtuotsus jõustus 05.07.2007.a. Tartu Maakohus pööras 31.03.2008.a määrusega täitmisele Tartu Maakohtu 28.06.2007.a otsusega mõistetud karistuse kandmata osa 1 aasta 11 kuud 24 päeva vangistust alates 14.03.2008.a. Kohtumäärus jõustus 19.05.2008.a. Poolte seisukohad Prokurör ei toetanud Z.S-i ennetähtaegset vabanemist. Z.S ja tema kaitsja taotlesid ennetähtaegset vabanemist. Z.S seletas, et rohkem kuritegusid toime ei pane. Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad, uurinud kirjalikke tõendeid ja tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga leiab, et Z.S-i ennetähtaegne vabastamine ei ole võimalik.
lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga vangistusest ennetähtaegse vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Z.S on süüdi mõistetud teise astme kuriteo toimepanemises ja ta on karistusest ära kandnud 1 aasta 2 kuud ja 27 päeva. Kriminaalhooldaja ei ole toetanud Z.S ennetähtaegset vabastamist, kuna Z.S on näidanud tema käitumiskontrollile allutamisel 2007.a üles suutmatust ja tahtmatust teha kriminaalhooldajaga koostööd, andes teadlikult valesid ütlusi ja jättes täitmata kohtu poolt määratud kohustuse. Z.S esines impulsiivset käitumist, ebaefektiivseid probleemilahendusi ja puudulikku mõtlemist oma tegude tagajärgedele. Eeltoodut tõendavad lühiajalised töösuhted, pidevad majanduslikud raskused ja ebastabiilne elukorraldus. Tartu Vangla hinnangul esinevad Z.S prosotsiaalsed väärtushinnangud (pere, töö, kahjude hüvitamine). Kinnipeetava probleemilahendusoskused on kehvapoolsed, millele viitavada pidevad majanduslikud raskused, kuritegude laad, käitumine kriminaalhoolduse ajal. Kinnipeetav kaldub tegutsema tagajärgi põhjalikult analüüsimata ja on enda käitumist sageli pidanud kahetsema. Kinnipeetaval on madal stressitaluvus, mille tagajärjel võib reageerida ennastkahjustavalt. Vangistuse kandmise ajal ei ole Z.S distsiplinaarkorras karistatud. Vangistuse kandmise ajal Z.S põgenes, töötades järelevalveta väljaspool vangla territooriumit. Talle on esitatud süüdistus
Z.S on kriminaalkorras karistatud ühel korral, omastamiste, kelmuste ja valeütluste andmise eest. Z.S-i kuritegusid (teiste isikute vara väljapetmine ja omastamine), kriminaalhoolduse kulgemist (rahaliste nõuete mittetasumine ja korduv valeandmete esitamine kriminaalhooldajale ja kohtule summade tasumise kohta) ning käitumist vanglas (vangistuse kandmiselt põgenemine) iseloomustab alaline ebausaldusväärsus. Kohtul ei ole käesoleval ajal usku, et Z.S edaspidi suudaks hoiduda kuritegude toimepanemisest. Nähtuvalt kohtuotsusest, kohtumäärusest karistuse täitmisele pööramise kohta ja 2 kriminaalhooldaja ettekandest oli võõra vara enda huvides kasutamine Z.S-i elustiil. Võõrast varast elatas ta ennast ja oma peret. Z.S puuduvad vajalikud oskused sissetuleku seaduskuulekal viisil saamiseks. Ka on tema töökogemus vähene ja probleemilahendusoskused puudulikud. Eeltoodud põhjustel tuleb Z.S jätta vabastamata. Kohus asja lahendamisel juhindub
§-dest 76 lg 1, 3, 4 ja KrMS §-dest 426 ja 432 lg 3. Haide Rimmel kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.