← Eesti

1-09-15256/2

Kriminaalasi nr.1-09-15256 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

  1. oktoobril 2009.a. Tallinnas Harju Maakohus koosseisus kohtunik Margot Mikler sekretär Moonika Rubizova juuresolekul prokuröri abi Mari Nettan kaitsja Eva Tibar osavõtul arutatus lühimenetluse korras avalikul kohtuistungil kriminaalasja O.K Ik xxx, EV kodanik, 8 klassi haridusega, emakeel – eesti keel, ei tööta, ei õpi, elukoht xxx (asub Vanglas), varem kohtulikult karistatud 6-l korral viimati - 06.05.2009.a. Tartu maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4,7,8, § 65 lg 1 alusel vangistus 1 aasta 5 kuud, tõkend – ei kohaldatud, kannab karistust Viru Vanglas süüdistuses KarS § 320 lg 1 järgi Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus Tuvastas: O.K süüdistatakse selles, et tema, olles hoiatatud vastutusest teadvalt valeütluse andmise eest KarS § 320 järgi, andis 16.02.2008.a. Tallinnas Pärnu mnt 11 asuvas Põhja Politseiprefektuuri isikuvastaste kuritegude talituses kriminaalasja nr 08230102458 raames teostataval kannatanu ülekuulamisel teadvalt valeütlusi 16.02.2008.a. kell 00:10 Tallinnas, Estonia bussipeatuse juures asuva R-Kioski taga tema suhtes toime pandud kehalise väärkohtlemise kohta. Nimelt andis O.K kannatanuna ütlusi selle kohta, et talle tulid kallale kaks võõrast isikut, kes peksid teda korduvalt käte ja jalgadega ning võtsid temalt ära rahakoti, mis sisaldas pangakaarti, visiitkaarte, sularaha 130.- krooni, passi ning käekella, väärtusega 450,- krooni, kuid tegelikult tekkis tal tüli oma tuttavate Eno Hinrikuse ja Kristjan Truijaga, mille käigus läks kaduma käekell, kuid eelnimetatud esemeid temalt ära ei võetud. Seega O.K, olles eelnevalt hoiatatud teadvalt valeütluste andmise eest ja andes kannatanuna kohtueelses menetluses teadvalt valeütlusi, pani toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 320 lg 1 järgi. Kohtuistungil süüdistatavana üle kuulatud O.K seletas, et on süüdistusest aru saanud ja tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi süüdistuse täies mahus ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses, enda ülekuulamist ei taotlenud. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning kvalifitseeritud õigesti. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: Kannatanu O.K ülekuulamise protokolli kriminaalasjas nr 08230102458, et 16.02.2008.a. kell 00:10 viibis Tallinnas Estonia bussipeatuses. Tema juurde tuli neljaliikmeline seltskond. Seltskonnast kaks noormeest lükkasid ta R-Kioski taha pikali ja hakkasid lööma. Kui ta kuidagi püsti sai, siis üks noormees hoidis ta peast kinni ja lõi pead korduvalt vastu seina. Kolmas poiss seisis eemal ja tema peksmises ei osalenud. Peksmine kestis umbes 20 minutit. Löömise käigus tundis, kuidas tal taskutes sobrati ja midagi võeti sealt. Ära võeti must nahast rahakott, milles oli krediidipanga pangakaart, erinevad visiitkaardid, sularaha 130,- krooni, EV pass tema nimele, käekell. Jope oli tal lõhutud. (tl. 3 – 5); Kannatanu O.K ülekuulamise protokolli kriminaalasjas nr 08230102458, et 16.02.2008.a. on valeavaldus ning 16.02.2008.a. oli ta Estonia bussipeatuses hoopis koos Kristjani ja Eno Hindrikusega. Neil tekkis tüdruku pärast tüli, mis läks üle kakluseks. Kristjan lõi teda rusikaga näkku ja tema lükkas omakorda Kristjani eemal ja lõi tagasi. Eno tuli neile vahele ja siis hakkasid omavahel kaklema. Eno ja Kristjan lõid teda käte ja jalgadega pea ja kehapiirkonda. Kakluse käigus kadus tal käekell. Kuna ta sai kõvasti peksa, tahtis ta peksjatele tagasi teha ja valetas politseis. Käekell kadus tal lihtsalt ära ja kõik teised asjad, mis eelnevalt nimetas jäid tüdruku kätte. Temal kellegi suhtes mingeid pretensioone ei ole. (tl. 7 – 10); Kahtlustatava Eno Hinrikuse ülekuulamise protokolli kriminaalasjas nr 08230102458, 15.02.2008.a. enne südaööd oli koos O.K ja Markoga Viru Keskuse Hesburgeris, olid alkoholi tarbinud. Kolmekesi läksid nad Estonia bussipeatusse, kus kohtasid Kristjan Truijat ja Lisellet. Kristjan haaras Mairoti kraest kinni ja tiris bussipeatuse kõrvale, kus hakkas Mairotit peksma. Ta läks ka koos Kristjaniga Mairotit peksma. Ta lõi rusikatega Mairotit umbes viis korda näopiirkonda ja jalgadega kaks korda näkku. Kui Kristjan Mairotit peksis, kukkus Mairotil kell maha. Ta võttis selle kella maast ja pani taskusse, et pärast tagastada. Kui Kristjan lõpetas Mairoti peksmise jooksis Mairot Tallinki hotelli suunas. Ta jooksis Mairotile järele, kuid siis pidas politsei neid kinni ja viidi osakonda. (tl. 11 - 15); Kahtlustatava O.K ülekuulamise protokolli, milles tunnistab oma süüd ja selgitas, et viibis 16.02.2008.a. öösel Estonia bussipeatuses koos ühe tütarlapsega, Enoga ja Kristjaniga. Tütarlapse pärast tekkis tüli ning hakkasid Enoga kaklema. Vastastikku lõid nad rusikatega näkku ja Kristjan hüppas seljatagant peale. Siis kaklesid nad kolmekesi. Kaklus lahenes ära ning ta leppis Eno ja Kristjaniga ära. Kui nad sealt lahkuma hakkasid, pidas politsei neid kinni. Eno ja Kristjan panid jooksu, kuid tema ei jõudnud. Politseile ütles ta, et tundmatud peksid teda, kuna ei tahtnud Enot ja Kristjanit sisse rääkida. Ta ütles politseile, et talt võeti ära rahakott koos pangakaardi, passi, visiitkaartidega ja sularahaga. Kakluse ajal läks tal katki käerihm ning kell kadus kaklus ajal ära. Keegi temalt midagi ära ei võtnud. Antud juhtumi ajal oli ta purjus. Ta andis ütlusi peksmise kohta, sest kui politsei teda kinni pidas oli vaja midagi öelda, et politsei teda kinni ei peaks. (tl. 16 – 19); Kohus, kuulanud ära süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on O.K süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises kogu süüdistuse mahus tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on O.K käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 320 lg 1 järgi. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava isikut, süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust ning vastutust raskendavate asjaolude puudumist, kergendavaks asjaoluks võib arvestada O.K puhtsüdamlikku kahetsust. Süüdistatav on varem 6-l korral kohtu poolt karistatud, antud momendil kannab karistust Viru Vanglas. Arvestades taolisi asjaolusid asub kohus seisukohale, et süüdistatavale tuleb mõista reaalne vangistus. Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4,9; § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1,3; § 237; § 238 lg 1 p 4; § 238 lg 2, § 311; § 312 , § 313 ja § 315 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada O.K KarS § 320 lg 1 järgi ja karistada 6 kuulise vangistusega. Vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistus 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistus vangistus 4 kuud lugeda kaetuks 06.05.2009.a. Tartu Maakohtu otsusega mõistetud raskema karistusega ja liitkaristuseks mõista 1 aasta ja 5 kuud vangistust. Karistusaja alguseks lugeda 30.07.2008.a. Välja mõista O.K-lt 3000 krooni sundraha ja kaitsja tasu summas 2652 krooni riigi tuludesse. Väljamõistetud sundraha ja kaitsja tasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a nr 10220034800017 EÜP viitenumber
  2. Kviitungid esitada Harju Maakohtu kuriteokantseleile. Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Margot Mikler kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.