1-09-14365 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. detsembril 2009.a., Tallinnas Kriminaalasja number 1- 09-14365 Kohtukoosseis eesistuja Igor Am

§ 199lg.2 p.

4, 8 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 29.oktoobri 2009.a. otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav U.K Prokurör Ülle Jaanhold Süüdistatav U.K, ik. xxx, eluk. Xxxxxxxx xx xx-xx xxxxxxx, ei tööta, varem 6 korral kohtulikult karistatud, neist viimati Harju Maakohtu poolt KrK § 331 järgi 6 kuu vangistusega tingimisi 2 a. pikkuse katseajaga, vahi all viibis 13.juunist kuni 12.detsembrini 2008.a. ja viibib alates 31. märtsist 2009.a. Kaitsja vandeadvokaat Nadežda Kikkas RESOLUTSIOON Harju Maakolhtu 29. oktoobri 2009.a. otsus U.K suhtse jätta sisuliselt muutmata, tehes täpsustuse kohtuotsuse resolutiivosa neljandas lõigus ja sõnastades selle: ”

§ 68lg.1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viiditud aeg 13.06.2008.a.

kuni 12.12.2008.a., s.o. 6 kuud ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 1 ( üks ) aasta 2 ( kaks ) kuud vangistust. Karistuse kandmise alust arvestada

2. 2009.a. Apellatsioon rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks kohtukantselei kaudu
3. detsembril 2009.a., kuid selle peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb 7 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada. Asjaolud ja menetluse käik. Kokkuleppemenetluse korras tehtud Harju Maakohtu
4. oktoobri 2009.a. otsusega tunnistati U.K süüdi

§ 199lg.2 p.4,8 järgi ja karistati 1 a.

2 kuu pikkuse vangistusega.

§ 65

lg.2 alusel suurendati mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi kandmata karistuse võrra ning lõplikuks karistuseks mitme kohtuotsuse järgi mõisteti 1a. 8 kuu pikkune vangistus.

§ 68

lg.1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuse viibitud aeg 13.juunist kuni 11.detsembrini 2008.a. ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 a. 2 kuud ja 1 päev. Karistuse kandmise alust arvestati 31.märtsist 2009.a. Sama kohtuotsusega mõisteti välja E. Gluhhididilt kuritegudega tekitatud kahjude hüvitamiseks mitmete kannatanute tsiviilhagide alusel erineva suurusega summad. U.K tunnistati süüdi selles, et tema, ajavahemikul

1. maist 2008.a. kuni
2. märtsini 2009.a. Tallinna linnas ja Harjumaal, xxxxxxxx külas, võõra vara ebaseadusliku omastamise eesmärgil, tungis sisse korterisse ja eramutesse, kus võttis ära võõraid vallasasju. Menetlusosaliste seisukohad ringkonnakohtus. Süüdistatava U.K apellatsiooni ( esitatud kaks apellatsiooni ) väidete kohaselt pole kohtueelsel menetlusel uurimisasutus pööranud tähelepanu tema antud selgitustele, sest prokurör arvates kulges menetluse seadusejärgset. Apellant teatanud operatiivtöötajatele, et tunneb ära N. nimelise isiku, kelle kaudu jõudsid apellandi kätte varastatud asjad, sh,. arvuti „Ordi“. N. andis apellandile pangakaardi ja palus sellega pangaautomaadist sularaha välja võtta, kuna endal olnud tal selg haige. Kui apellant teadnuks, et pangakaart on varastatud, siis poleks ta turvakaamerate vaateväljas paiknenud pangaautomaadi juurde autoga sõitnud ega sellest pangaautomaadist raha võtnud. Kriminaalasja menetlus, milles apellant viibis vahi all
3. juunist
4. detsembrini 2008.a., lõpetati. Vaidlustatud kohtuotsuses on ebatäpselt märgituid vahi alt vabanemise päevaks
5. detsember 2008.a. Tegelikult oli Tallinna Vanglast vabanemise päevaks
6. detsember 2008.a. Apellant taotleb:
7. 6525 kr. sundraha ja 3519 kr. suuruse riigi õigusabitasu väljamõistmise edasilükkamist kuni vangistuses karistuse ärakandmiseni;
9. juunist kuni 12.detsembrini 2008a. lõpetatud kriminaalasjas vahi all viibitud aja mõistetud karistuse tähtaja hulka mittearvamist;
10. Täpsustada vahi alt vabanemise päeva ja lugeda selleks mitte
11. vaid
12. detsember 2008.a.;
13. Apellant taotleb ringkonnakohtus asja arutamist ilma kaitsja osavõtuta. Ringkonnakohtu istungil süüdistatav U.K ei vaielnud vastu kaitsja osavõtule kohtumenetlusest ega 13.juunist
14. detsembrini 2008.a. vahi all viibitud aja arvamisele karistuse aja hulka. Ringkonnakohtu seisukoht. Ringkonnakohus peab esmalt vajalikuks märkida, et KrMK § 319 lg. 3 p.4 kohaselt saab kokkuleppemenetluse korras tehtud kohtuotsuse peale esitada apellatsiooni vaid juhul, kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku
15. peatüki
16. jao sätete rikkumisega. Kriminaalasja kohtuliku arutamise käigu ja kohtumenetluse poolte seisukohtade üle saab ringkonnakohus otsustada KrMS § 155 kohaselt koostatud kohtuistungi protokolli põhjal. Harju Maakohtu
17. oktoobri 2009.a. kohtuistungi protokollist nähtub, et süüdistatav U.K on kohtule kinnitanud oma nõusolekut asja arutamiseks kokkuleppemenetluse korras. Samuti on ta kinnitanud, et prokuröriga sõlmitud kokkuleppe sisu on talle arusaadav. Süüdistatava U.K on kohtuistungil kohtule kokkuleppe sõlmimise asjaolude selgitamisel tunnistanud kokkuleppe vabatahtlikku sõlmimist. Harju Maakohtu
18. oktoobri 2009.a. kohtuistungi protokolli kohta pole süüdistatav U.K ega teised kohtumenetluse pooled KrMS § 158 korras kohtuistungi protokolli parandamise taotlusi esitanud. Riigikohus on otsuses nr. 3-1-1-27-04 selgitanud, et olukorras kus kohtumenetluse pool, s.h. kaebuse esitaja, ei ole taotlenud kohtuistungi protokolli muutmist selle ebaõigsuse või ebatäpsuse tõttu, omab kaebaja väidete ja kohtuistungi protokolli lahknevuse korral õiguslikku tähendust kohtuistungi protokoll. Seetõttu pole ringkonnakohtul kahtlust, et kriminaalasja arutamine kokkuleppemenetluse korras toimus süüdistatava U.K nõusoleku ja vaba tahte kohaselt. Kokkuleppe sisu ja kokkuleppemenetluse tagajärg olid talle arusaadavad. Apellatsioonis kirjeldatud süüdistatava suhted kriminaalmenetluse käigus tuvastamata jäänud N. nimelise isikuga ning uurimisasutuse töötajatega pole kohtulik arutamise esemeks, kuna pole puutumuses KrMS
19. peatüki
20. jaos sätestatud kokkuleppemenetluse korraga. KrMS § 30 lg.1 järgi juhib kohtueelset menetlust prokuratuur ja tagab selle seaduslikkuse ning tulemuslikkuse. Kohus kohtueelse menetluse üle järelevalvet ei teosta. Apellandi taotlust kriminaalmenetluse kulude - sundraha ja riigi õigusabi tasu - välja mõistmise ajatamise osas ei pea ringkonnakohus põhjendatuks ning jätab taotluse apellatsioonimenetluses rahuldamata. KrMS § 45 lg.4 järgi on kaitsja osavõtt kohtumenetlusest kohustuslik. Seetõttu on apellandi taotlus tema süüdistusasja arutamiseks ringkonnakohtus ilma kaitsja osavõtuta seadusevastane ega kuulu rahuldamisele. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtub, et kohtueelsel menetlusel olid ühisesse menetlusse liidetus neli kriminaalasja, s.h. oli U.K kahtlustatavaks Tallinnas, XXXXXXX XXX X eramust kannatanu O. M. vara varguses.
21. juunil 2008a. peeti U.K selles kuriteos kahtlustatavana kinni ja Harju Maakohtu
22. juuni 2008.a. määrusega vahistati. Ringkonnaprokurör Ü. Jaanholdi
23. detsembri 2008.a. määruste ( II kd., tl.175,176 ) kohaselt vabastati kahtlustatav U.K Tallinna Vanglas vahi alt
24. detsembril 2008.a. ja määrati tõkendiks elukohast lahkumise keeldu. Kohtueelse menetluse käigus ei leidnud tõendamist, et kannatanu O. M. eramust pani varguse toime kahtlustatav U.K ning kriminaalmenetlus selles kuriteokahtlustuses lõpetati
25. septembril 2009.a.( II kd. tl.227-228 ). Kriminaalmenetluse käigus peeti U.K uuesti kahtlustatavana kinni
26. märtsil 2009.a. ja Harju Maakohtu
27. aprilli 2009.a. määrusega võeti vahi alla. Seega on Harju Maakohus
28. oktoobril 2009.a. kohtuotsuse tegemisel

§ 68

lg.1 alusel õigesti arvanud süüdimõistetu U.K-le

§ 199lg.2 p.4, 8 järgi mõistetud karistusaja hulka 13.

juunist 2008.a. kuni

1. detsembrini 2008.a. eelvangistuses viibitud aja. Ringkonnakohus nõustub apellatsiooniga selles, et Harju Maakohtu
2. oktoobri 2009.a. otsuses on ebaõigesti märgitud
3. aastal eelvangistuses viibimise viimase päevana
4. detsember. Õigeks kuupäevaks tuleb lugeda
5. detsember 2008.a. ning
6. juunist kuni
7. detsembrini 2008.a.eelvangistuses viibitud aja pikkuseks on 6 kuud, mitte viis kuud ja 29 päeva. Ringkonnakohus peab võimalikuks selle kirjatehnilist laadi ebatäpsuse kõrvaldamist apellatsioonimenetluses võimalikus, kuna see ei halvenda süüdimõistetu olukorda. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg.1 p.2 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu
8. oktoobri 2009.a. otsuse sisuliselt muutmata, tehes täpsustuse kohtuotsuse resolutiivosa neljandas lõigus ning sõnastades selle: „

§ 68lg.1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 13.06.2008.a.

kuni 12.12.2008.a., s.o. 6 kuud ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 1 ( üks ) aasta 2 ( kaks ) kuud. Karistuse kandmise algust arvestada 31. 03.2009.a.“ Apellatsioon osaliselt rahuldada. I. AMANN J. PAAP P. RANDMA