1-08-2199/6

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Toimiku number 1-08-2199 Määruse tegemise aeg ja koht 05.augustil 2009 Kohtla-Järve kohtumajas Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu, tõlk Inga Kaljus Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Sergei Travnikov Erakorraline ettekanne Viru Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna 30.06.2009 erakorraline ettekanne nr 19425 U.R-ile Viru Maakohtu 27.05.2008 kohtuostusega mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks Kaitsja Vandeadvokaat Eduard Bulattšik Tegi kindlaks: Kriminaalhooldusametnik esitas kohtule taotluse, milles palub pöörata süüdimõistetule mõistetud karistus täitmisele, kuna viimane rikub talle kohtu poolt määratud kohustust hüvitada kannatanu D T kuriteoga tekitatud kahju tasudes igakuiselt vähemalt 100 krooni. Samuti on teda kuuel korral karistatud väärteokorras nii aresti kui ka rahatrahvidega. KarS § 74 lg 4 kohaselt, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega või pöörata karistus täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi. KrMS § 427 lg 2 kohaselt, vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab täitmiskohtunik oma määrusega. U.R on Viru Maakohtu 27.05.2008 kohtuotsusega süüdi tunnistatud KarS § 199 lg 2 p 4,5 järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust tingimisi katseajaga 2 aastat koos käitumiskontrollile allutamisega. KarS § 75 lg 2 p 1 alusel kohustati U.R heastama kannatanu D T kuriteoga tekitatud kahju 1600 krooni hiljemalt 01.03.

1. Kohtuotsus jõustus 12.06.
2. Viru Maakohtu 24.03.2009 kohtumäärusega pikendati U.R-ile Viru Maakohtu 27.05.2008 kohtuostusega määratud katseaega 3 kuu võrra s.o kuni 26.08.2010 ning KarS § 75 lg 2 p 1 alusel määrati temale täiendavaks kohustuseks- heastada kannatanu D T kuriteoga tekitatud kahju katseaja kestel, makstes igakuiselt vähemalt 100 krooni. Kohtumäärus jõustus 07.04.
3. Katseaja algus 27.05.2005 ja lõpp 26.08.
4. U.R selgitas kohtus, et ta asub kahju hüvitama ja maksab kannatanule kas või homme, võo augusti kuu jooksul, või ta palub lubada hüvitada kahju detsembriks
5. Tal on esitatud dokumendid pensiooni vormistamiseks.Samuti ta maksis juulis 2009 kannatanule 200 krooni, raha andis vanaema. Tal on 7-aastane tütar. Samuti süüdimõistetu selfgitas, et tema ise koos tütrega elavad vanemate juures. Alöates septembrist 2008 kuni märtsini 2009 tal oli ametlik töökohrt õmblusfabrikus, kuupalk oli 1500 krooni. Ta ei oska selgitada, miks ta ei maksnud kannatanule kroonigi ajal, mil tal oli kindel töökoht ja sissetulek. Kaitsja leidis, et kriminaalholldaja taotlus tuleb jätta rahuldamata. Süüdimõistetu on näidanud valmisolekut oma kohustuse täitmiseks. Prokurör avaldas, et kriminaalhooldusametniku taotlus on formaalses mõttes õige ja kohus on teatud määral sellega seotud, sest oma algatusel ei saa kohus panna isikule kohustuse hüvitada kahju teatud ajaks. Seadus näeb ette, et selleks peab kriminaalhooldaja vastava taotluse esitama. Kriminaalhooldaja on aga seisukohal, et kriminaalhoolduse jätkamiseks ei ole enam alust. Prokurör palub siiski kaaluda taotluse arurtamise edasilükkamist ning anda süüdimõistetule võimaluse hüvitada kannatanuile kahju. Tutvunud toimikuga, ära kuulanud prokuröri ja kaitsja, leiab kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. kohtunik, et Materjalidest nähtub, et 25.06.2008 tehti süüdimõistetule teatavaks kriminaalhooldusaluse õigused ja kohustused allkirja vastu. Registreerimislehest ( lk 154 pöördel) on näha, et U.R on registreerimisel käinud ebakorrapäraselt, seitsmel korral on registreerimisele hilinenud. Kuid kriminaalhooldaja ei tee süüdimõsitetule etteheidet regitreerimiskohustuse täitmise kohta. Kohtuotsusega kohustati U.R heastama kannatanu D T kuriteoga tekitatud kahju 1600 krooni hiljemalt 01.03.
6. Määratud tähtajaks U.R lisakohustust ei täitnud ja palus pikendada tema katseaega 3 kuu võrra ning määrata lisakohustuseks hüvitada kannatanule tekitatud kahju makstes igakuiselt vähemalt 100 krooni. Viru Maakohtu 24.03.2009 kohtumäärusega anti U.R-ile veel üks võimalus näidata, et ta on võimeline elama seadusekuulekalt, töötades ning hüvitades kannatanule kuriteoga tekitatud kahju. Vastavalt kohtumäärusele oli U.R kohustatud heastama kannatanu D T kuritegude tekitatud kahju kateseaja kestel ehk 26.08.2010, makstes igakuiselt vähemalt 100 krooni. Kriminaalhooldaja erakorralisest ettekandest on näha, et U.R ei ole teostanud kahju hüvitamist mais ja juunis. U.R seletusest (lk 166) nähtub, et mai kuus ei teostanud ta kahju hüvitamist kannatanule, kuna tema tuttav lubas aidata rahaga, kuid ei teinud seda ning raha ei andnud. U.R ei tööta ega ole ka arvel Töötukassas töötuna. Seega rikkus U.R kohustust heastada kuriteoga tekitatud kahju iga kuu vähemalt 100 krooni suuruses summas. Kohtuistungil esitas süüdimõistetu tõendid, et ta võttis ennast arvele Tööturuametis, esitas avalduse pensiooni vormistamiseks ning maksis kannatanule juulis 2009 summa 200 krooni. Kohus leiab, et ka sel juhul peab kohus tõdema, et 24.04.2009 kohtumäärusega määratud kohustus hüvitada igakuiselt 100 krooni on rikutud, sest süüdimõustetule oli määratud maksete tegemine igakuiselt, kuna süüdimõistetu ei tulnud toime kahju hüvitamisega teatud tähtajaks. Alates septembrist 2008 kuni märtsini 2009 süüdimõistetul oli kindel töökoht ja sissetulek umbes 1500 krooni kuus. Selle ajavahemiku kestel ei teinud süüdimõistetu ühtegi makset. Praegu ei oma süüdimõistetu töökohta ega piisavat kindlat sissetulekut. Ühtlasi kohus leiab, et süüdimõistetu ei võtnud kriminaalhooldust tõsiselt, annab kohtule katteta lubadusi, muuhulgas hüvitada kahju kasvõi ühe kuu jooksul. Kohus arvestab, et ka eelmine katseaeg aastal 2004 ebaõnnestus ja süüdimõistetu saadeti karistust vanglasse kandma. 24.03.2009 kohtumäärusega katseaja pikendamine ja kohustuse määramine ei avaldanud süüdimõistetule piisavat mõju, et ta hakkaks oma kohustusi täitma ja hoiduma süütegude toimepanemisest. Kohus leiab, et varem rakendatud leebemad mõjutamise meetmed ei andnud oma tulemusi, sest süüdimõistetu alllub käitumiskontrollile ainult osaliselt – käib registreerimisel määratud aegadel. See ei ole aga piisav, et tunnistada kriminaalhooldus edukaks Seetõttu tuleb tunnistada kriminaalhoolduse läbiviimine ebaõnnestunuks ja see on süüdimõistetu süül. Vangistuse tingimisi kohaldamata jätmine kuulub tühistamisele ning U.R tuleb saata karistust kandma. Juhindudes KrMS § 432 kohtunik M ä ä r a s: Kriminaalhooldusametniku Malle Petersoni taotlus U.R-ile mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks rahuldada. Pöörata U.R-ile (isikukood xxx) Viru Maakohtu 27.05.2008 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistus, 1 (üks) aasta vangistust, täitmisele. Saata U.R kandma karistust. Karistuse kandmise ajaks lugeda karistuse kandmise asumise kuupäev KrMS § 414 lg 1 ettenähtud korras. Määruse koopia saata Viru Vangla kriminaalhooldusosakonda teadmiseks. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai määrusest teada või pidi teada saama. Kohtunik Inna Kirsipuu