Toimik nr 1-08-12895 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27.juulil 2009 Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja number 1-08-12895 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu juuresolekul Tõlk Svetlana Hamaza Prokurör Prokuröri Sergei Travnikov Kohtuasi Viru Vangla materjalid O.D tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 27.juulil 2009 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu O.D, isikukood: xxx, karistust Viru Vanglas. kannab RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta O.D vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 22.06.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava O.D tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. O.D on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 09.03.2009 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi ning karistuseks mõisteti KrMS § 238 lg 2 kohaldamisega 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu 04.01.2008 kohtuotsuse järgi kandmata karistuse osa ja lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta 7 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus 06.08.2008 ja lõpp 05.03.2010. 1
(4)O.D andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (isiklik toimik II osa lk 80) Elektroonilise valve alla vabanemise võimaluse avanemine 20.05.2009. Kinnipidamisasutusest O.D kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on vangistuse jooksul 4 korral distsiplinaarkorras karistatud. Vabaduses on lõpetanud 4 klassi. Vanglas on ta avaldanud soovi õppima minna, kuid ei ole veel õppima asunud. Kinnipeetaval puudub konkreetne arusaam oma edaspidisest elust, seega vähendaks uue kuriteoriski sotsiaalprogrammi eluviisitreening läbimine. Kinnipeetav kannab teistkordselt vanglakaristust. Kinnipeetava väitel pani ta eelnevad kuriteod toime, kuna tarvitas alkoholi ja viibis halvas seltskonnas, kuid praegu on tema suhtlusringkond muutunud väidetavalt ja ka edaspidi, et uusi kuritegusid vältida peaks isik eemale hoidma kriminaalkorras karistatud isikutest (kuigi õde on samuti kriminaalkorras karistatud) ja mitte tarvitama alkoholi. Isik vabanemisel läheb elama ema ja õe juurde xxx, kumbki tööl ei käi. Kui kinnipeetav vabadusee läheb ja hakkab tarbima alkoholi ning satub valesse seltskonda, siis on suurtõenäoline, et isik jätkab oma kriminaalset karjääri. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei toeta Viru Vangla taotlust O.Dingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. O.D puhul on uue kuriteo risk veel olemas. Isik ei suutnud korralikult läbida temale esimesel korral antud katseaega ning sooritas uue kuriteo selle aja jooksul. Vangistuse ajal ei olnud tema käitumine eeskujulik, töökoht vabanemisel puudub. Samuti elamistingimused ei sobi määratud nõudmistele tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla. O.D taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve alla. Ta ei soovi enam kuritegusid toime panna. Prokurör ei toeta süüdimõistetu vabanemist enne tähtaega. Hoolimata sellest, et süüdimõistetu on alaealine, on ta juba teist korda reaalses vangistuses. Varem on ta ära kandnud 9-kuulise vangistuse ja ülejäänud karistuse osa jäeti kohaldamata tingimuslikult. Uus kuriteuon toime pandud katsejal. Vangistuse ajal pole süüdimõistetu käitumine seadusekuulekas olnud. Tal on 4 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kõik see näitab, et süüdimõistetu ei ole ennetähtagsesks vabastamiseks veel valmis. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et O.D tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine elektroonilise valvega õigustatud. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik O.D isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu 2 korda kohtulikult karistatud kriminaalkuridegude eest, vangistuses viibib 2 korda. Viimase kuriteo varguse pani toime peale osalise vangistuse ärakandmist kuus kuud hiljem kehtiva katseaja jooksul. Viru Maakohtu 09.03.2009 kohtuotsusest (lk 8-10) on näha, et kuritegu oli toime grupi poolt ja kannatanule tekitati kahju 6000 krooni. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 6-7) on näha, et O.D on karistatud Alkoholiseaduse ja Tubakaseaduse rikkumise eest rahatrahvidega. 2
(4)Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused O.D puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vanglas viibides ei ole O.D üles näidanud paranemise teele asumist. Vangla esitatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on vangistuse ajal 4 korral karistatud distsiplinaarkorras. 10.03.2009 karistati noomitusega, sest ei allunud ametniku seaduslikule korraldusele võtta ära laudadele laotatud saunalinasid ja põrandale laotatud käterätikud. 02.04.2009 karistati kartserisse paigutamisega 7 ööpäevaks, sest ei allunud ametniku seaduslikule korraldusele eemaldada lauda kattev saunalina ning kasutas ametnikuga suhtlemisel ebaviisakat kõneviisi. 31.03.2009 karistati kartserisse paigutamisega 8 ööpäevaks, sest maapealsete jalutusbokside juures ei teavitanud valvureid vangla julgeolukut, sisekorda ja teiste isikute elu ja tervist ohustavast asjaolust. 29.04.2009 karistati kartserisse paigutamisega 5 ööpäevaks, sest rääkis valjuhäälselt läbi kambriukse teistes kambrites paiknevate kinnipeetavate isikutega. Kõik see näitab, et vangistuse ajal ei ole O.D oma käitumist ega mõtteviisi muutunud ning säilib oht, et ka vabanedes ei võtta süüdimõistetu oma käitumist kontrolli alla. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Vangla materjalidest nähtub, et kinnipeetav ei tööta ega õpi ja sotsiaalprogrammides ei osale. Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav on avaldanud soovi õppida. Vangla koostatud kinnipeetava iseloomustuses kui ka O.D elektroonilise valve kohaldamiseks tingimisi ennetähtaegse vabastamise nõusolekul on kinnipeetava vabanemisjärgseks elukohaks xxx. Kriminaalhooldaja ettekande kohaselt antud elukohas elab kinnipeetava ema J J ja tegemist on sotsiaalkorteriga ühiselamus. Nimetatud korteris on kaks tuba remondita, ühe uksega, kolmandal korrusel. Ühiselamu tingimused on halvad. Ühiselamu on räpane, halvade elamistingimustega. Kinnipeetava ema, J J on andnud nõusoleku, et O.D saab asuda elama tema korterisse xxx. O.D ema on elektroonilise seadme paigaldamisega nõus ja andis selle kohta oma allkirja (kohtu toimik lk 6 pöördel). Samuti pere majanduslik olukord on ebarahuldav. Kohtule esitatud elukoha sobivuse kontrolllehest (lk 7) on näha, et ühiselamu plokk ei ole turvaline. Justiitsministri 22.02.2007 a. määruse nr. 15 „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord“ § 4 lg 3 kohaselt elektroonilise valve seadmeid ei paigaldata elukohta, mille üldine seisukord seda ei võimalda, samuti juhul, kui puudub elukoha lukustamise võimalus või on tegemist ajutise elukohaga. Kohtu hinnangul elektroonilise valvega vabastamine on välistatud juba sellel alusel, et elukoht xxx ühiselamu üldine seisukord ei võimalda seda. Vabanedes ei ole kindlat töökohta ega sissetulekuallikat. Samuti puudub tal haridus (4 klassi), töökogemus ja eriala, mis raskendab töö leidmist ja suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Arvestades O.D poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, korduvaid karistusi ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses ( töökoha, hariduse), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Ka süüdimõistetu alaealisus ei ole aluseks isiku ennetähtaegseks vabastamiseks. Isiku käitumine vanglas näitab, et süüdimõustetu ei ole veel võimeline hoidma enda käitumist kontrolli alla ja hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest. Isik oli juba kriminaalhooldusele allutatud, kuid see ei täitnud oma eesmärki – et isik uute süütegude toimepanemisest ära hoiduks. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamine omakorda suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu. 3
(4)Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu O.D temale Viru Maakohtu 09.03.2009 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Inna Kirsipuu 4
(4)