(4)Karistuse kandmise algus 21.09.2009 ja lõpp 20.01.

1. E.R andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (isiklik toimik II osa lk 44) Elektroonilise valve alla vabanemise võimaluse avanemine 21.05.
2. Kinnipidamisasutusest E.R-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on vangistuse jooksul 2 korral distsiplinaarkorras karistatud. Vabanemisel asub elama xxx koos ema ja kasuisaga. Kinnipeetav Viru Vanglas ei tööta ega ole hõivatud õppetegevusega. Osaleb sotsiaalprogrammis Convictus. Kinnipeetaval puudub põhiharidus, on haridust 7 klassi. Ametlikult töötanud ei ole. Ei ole töötamisest huvitatud, kuna lihtsam viis on varastada. Kutse- ja tööoskused puuduvad. Riigikeelt ei oska, kuid soovib õppida. Isikul puudub kindel sissetulekuallikas. Olemasolevat raha on kulutanud narkootikumidele. Suhtlusringkonnas on ainult kriminaalse taustaga sõbrad. Kinnipeetav naudib riskeerivat eluviisi ega taju tagajärgi. Isik tunnistab, et pärast alkoholi tarbimist muutub vägivaldseks ega oska ennast kontrollida. Kuriteod sooritatud alkoholijoobes. Narkootikume hakkas tarvitama 12-aastaselt. Amfetamiini tarbis iga päev. Isik soovib vabaneda kriminaalhoolduse alla, sest siis toimub järelvalve ning tal on kergem õiguskuulekas olla. Kinnipeetav ei suuda kaua ühe tegevuse juures olla, tüdineb kiiresti. Tahte saamiseks on võimeline kasutama füüslist vägivalda. Alkoholi joobes on muutub agressiivseks ja on teistele ohtlik. Isik on varem kriminaalkorras karistatud ühel korral, reaalset vanglakaristust kannab kannab esimest korda. Vangla kinnipeetava tingimisi vabastamist praegu ei toeta kuna leiab, et kinnipeetava tingimisi ennetähtaegsele vabastamisele peab eelnema sotsiaalprogrammide läbimine. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei toeta Viru Vangla taotlust E.R-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Vabanemisl puudub E.R sobiv elukoht elektroonilise järelevalve kohaldamiseks, töökoht ja toetav sotsiaalvõrgustik. Puudub põhiharidus ja tööoskused, seega vabanemisel töö leidmine on ebatõenäoline. E.R taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve alla. Ta ei teadnud, et ema korter ei sobi elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks, sest talle ei ole ju teada elukohale esitatavad nõuded. Prokurör ei toeta süüdimõistetu vabanemist enne tähtaega. Kriminaalhooldaja ravamuses nägtub, et elukoht ei sobi, see turvaline ei ole ning puudub koht, kuhu seadmeid kohandada. Sellises olukorras ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valvega on välistatud. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu ja kaitsja arvamused, leiab, et E.R tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine elektroonilise valvega õigustatud.

(4)Süüdimõistetu 3 korda kohtulikult karistatud kriminaalkuridegude eest, vangistuses viibib 2 korda. 29.02.2008 kohtuotsuse sissejuhatavast osast (lk 2) on näha, et E.R on varem toime pannud varavastaseid kuritegusid. Viimase, esimese astme isikuvastase kuriteo (röövimise vägivallaga, grupi poolt) pani toime kahe kehtiva katseaja jooksul. Eelpoolnimetatud kohtuotsusest on näha, et tegemist on 3-episoodilise asjaga ja kannatanutele kuriteoga tekitatud kahjud on märkimisväärsed 13175 krooni. Süüdimõistetu kuriteod on järjest suureneva raskusastmega. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 7-10) on näha, et E.R on korduvalt karistatud Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse ja Alkoholiseaduse, Tubakaseaduse rikkumise eest rahatrahvide. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused E.R-i puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vanglas viibides ei ole E.R üles näidanud paranemise teele asumist. Vangla esitatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on vangistuse ajal kahel korral karistatud distsiplinaarkorras. 12.12.2008 karistati teda noomitusega, sest tulles tagasi kokkusaamiselt kaldus kõrvale ettenähtud marsruudist, vaatas sisse naisvahistatute kambri vaateaknast. 08.01.2009 karistati kartserisse paigutamisega 15 ööpäevaks, kuna isik jalutuskäigult sissetoomise ajal kambri ukse avamisel seisis ukselävel ja keeldus teist kinnipeetavat kambrisse laskmast. Kudrinkov karjus valjuhäälselt ebatsensuursete sõnadega ja korduvatele vanglaametnike seaduslikele korraldustele eemalduda uksest antud isik ei allunud. E.R-i suhtes kasutati jõudu ja paigutati ajutiselt tühja kambrisse. Samuti on E.R-i isiklikust toimikust näha, et kinnipeetavat on veel 17.04.2009 karistatud 1 lühiajalise kokkusaamise keeluga, kuna isik peitis uste sulgemise ajal end teisse kambrisse. Kõik see näitab, et vangistuse ajal ei ole E.R oma käitumist ega mõtteviisi muutunud ning säilib oht, et ka vabanedes ei võtta süüdimõistetu oma käitumist kontrolli alla. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Vangla materjalidest nähtub, et kinnipeetav ei tööta ega õpi. Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav osaleb sotsiaalprogrammis Convictus. Vangla koostatud kinnipeetava iseloomustuses kui ka E.R-i elektroonilise valve kohaldamiseks tingimisi ennetähtaegse vabastamise nõusolekul on kinnipeetava vabanemisjärgseks elukohaks toodud xxx. Kriminaalhooldaja ettekande kohaselt on aga antud elamispind kinnipeetava ema sõnul elamiskõlbmatu ja sinna E.R elama asuda ei saa. Kinnipeetava ema A K ja tema abikaasa K K on andnud nõusoleku, et E.R saab asuda elama nende korterisse xxx. E.R-i vanemad elektroonilise seadme paigaldamisega nõus ja andsid selle kohta oma allkirja (kohtu toimik lk 6). Kriminaalhooldaja ettekande kohaselt elukoht aadressil xxx ei vasta elektroonilise järelevalve nõuetele. Kahetoalises korteris äärmiselt antisanitaarsel pinnal elavad lisaks kinnipeetava ema ja võõrasisale kaks alaealist last vanuses 5 aastat ja 8 aastat. Korter asub väga halvas seisus vanas puumajas, elukoht on ebaturvaline ja väike. Samuti pere majanduslik olukord on ebarahuldav. Kohtule esitatud elukoha sobivuse kontrolllehest (lk 7) on näha, et korter on antisanitaarses olukorras, ukselukud puuduvad, aknad on katki. Justiitsministri 22.02.2007 a. määruse nr. 15 „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord“ § 4 lg 3 kohaselt elektroonilise valve seadmeid ei paigaldata elukohta, mille üldine seisukord seda ei võimalda, samuti juhul, kui puudub elukoha lukustamise võimalus või on tegemist ajutise elukohaga. Kohtu hinnangul elektroonilise valvega vabastamine on välistatud juba sellel alusel, et elukoht xxx üldine seisukord ei võimalda seda ja puudub elukoha lukustamise võimalus. Vabanedes ei ole kindlat töökohta ega sissetulekuallikat. Samuti puudub tal põhiharidus (7 klassi), töökogemus ja eriala, mis raskendab töö leidmist ja suurendab uute kuritegude toimepanemise 3

(4)riski. Arvestades E.R-i poolt toimepandud kuritegude asjaolusid ( viimati toime pandud röövimine, mille käigus kasutati kannatanute suhtes vägivalda) ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses ( töökoha, hariduse puudumine), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Isiku käitumine vanglas näitab, et süüdimõustetu ei ole veel võimeline hoidma enda käitumist kontrolli alla ja hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamine omakorda suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes