1-09-7766/1

(08230118775)Kohtukoosseis Kohtunik Sten Lind Kriminaalasi I.H süüdistuses KarS § 266 lg 1 järgi, käskmenetlus Natalja Dušk ina Prokurör Süüdistatavad I.H, isikukood xxx, kodakondsuseta, elukoht: xxx; põhiharidusega; emakeel: vene keel; ei tööta; varem kriminaalkorras karistamata; tõkend: elukohast lahkumise keeld. Kaitsja Veera Tolli-Baskin RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 253 p 1, § 254, § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1,

1. Tunnistada I.H KarS § 266 lg 1 järgi süüdi ja mõista talle karistuseks 30 (kolmkümmend) päevamäära suurune rahaline karistus, lähtudes miinimumpäevamäärast( 50 krooni). Karistuse suurus on seega 1500 (tuhat viissada) krooni.
2. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada I.H-le mõistetud karistusest maha eelvangistuses viibitud aeg 04.11.
3. a, s.o üks päev ning karistada I.H rahalise karistusega 1350 krooni.
4. I.H suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 2
5. I.H-lt mõista KrMS § 180 lg 1 alusel riigituludesse välja menetluskulud II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni ning määratud kaitsjale riigi poolt makstud tasu 420 krooni (nelisada kakskümmend krooni).
6. Rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas või nr 221023778606 Swedbankis 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest. Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100064939 ja selgitus: „I.H, 1-09-7766, rahaline karistus“.
7. Menetluskulud on võimalik vabatahtlikult tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB Pangas või arvele nr 221023778606 Swedbankis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ja selgitus: „I.H, 1-09-7766, sundraha, kaitsjatasu“. Maksekorraldused rahaliste kohustuste tasumise kohta esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalasjade kantseleisse. Rahaliste nõuete tähtajaks tasumata jätmise korral kohaldatakse sundtäitmist. Edasikaebamise kord Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates kümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esitata, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub. Menetluskulusid puudutavat otsustust on võimalik vaidlustada eraldi määruskaebe korras. SÜÜDISTUSE SISU JA TAOTLUS I.H-le on esitatud süüdistus selles, et ta tungis 03.11.2008.a. kella 23.24 paiku Tallinnas Betooni põik 6 asuvale AS Ithal Kraanad piirdega territooriumile, kusomakorda tungis kraanasse, reg.nr xxx ja lõhkus ära kraana süüteluku maksumusega 3563,60 krooni. I.Hegevus on kvalifitseeritav KarS § 266 lg 1 järgi, s.o valdaja tahte vastaselt võõrasse sõidukisse või piirdega alale ebaseadusliku tungimisena. Tsiviilhagi kriminaalasjas on hüvitatud. Prokurör on teinud ettepaneku karistada I.H KarS § 266 lg 1 järgi rahalise karistusega 30 päevamäära ( miinimumpäevamäär 50 kr.), s.o 1500 kr. Kars § 68 lg1 alusel arvestada karistusaja hulka tema vahi all viibitud aeg 04.11.08, s.o. 1 päev, millele vastab 3 päevamäära. Maksmisele kulub 1350 kr. KOHTU SEISUKOHT 2 3 Prokurör pidas võimalikuks I.H karistamist toimepandud kuriteo eest rahalise karistusega 30 päevamäära ulatuses, lähtudes miinimumpäevamäära suurusest 50 krooni s.o 1500 krooni. Kohus nõustub prokuröri ettepanekuga ja leiab, et käskmenetluse kohaldamine on võimalik. Tegemist on teise astme kuriteoga, tõendamiseseme asjaolud on selged – sissetungimine valdaja tahte vastaselt võõrasse sõidukisse on tõendatud nii kannatanu esindaja HR (t/l 2-3, 46), tunnistajate E.R ( t/l 15-16) ja V.P (t/l 17-21), kui ka süüdistatava I.H enda kahtlustatavana (tl 27-31) antud ütlustega, samuti sündmuskoha vaatlusprotokolliga (t/l 1014) ja kahtlustatava kinnipidamise aktiga (tl 23-26). Ööl vastu
8. novembrit
9. a Betooni 8 territooriumi valvanud V P ütluste kohaselt nägi ta 22.30 paiku ühe kraana kabiinis noormeest. Kontrollimaks, kas tegemist on firma töötajaga või võõraga, kutsus ta kraana juurde AS Ithal Kraanad töötaja. Nii VP kui ER andsid ühetaolisi ütlusi selle kohta, et ööl vastu
10. novembrit
11. a oli Betooni 8 territooriumil ühe kraana kabiinis võõras noormees, kelle nad andsid politseile üle. Seda kinnitab ka kahtlustatava kinnipidamise akt, mille kohaselt pidas Põhja Politseiprefektuuri politseivaneminspektor
12. novembril kell 00:15 kahtlustatavana kinni I.H. Kannatanu esindaja H. R ütlustest ilmneb, et I.H ei olnud õigust AS-i territooriumil ega kraanas viibimiseks. I.H ise andis ütlusi selle kohta, et oli
13. novembri
14. a õhtul tarvitanud 3-4 liitrit õlut, sealt edasi ei mäleta midagi. Teadvusele tuli kraanakabiinis. Kui ta kraanakabiinist välja ronis, pidas turvatöötaja ta kinni ja andis hiljem politseile üle. Kohus leiab, et kuigi I.H ütluste kohaselt ei mäleta ta alkoholijoobe tõttu, kuidas ta AS-i territooriumile ja kraana kabiini sai, ei välista see tema süüd. Nimelt näeb KarS § 36 ette, et tahtlikult või ettevaatamatusest põhjustatud joobeseisund ei välista süüd. Karistuse aluseks on isiku süü. Arvestades, et KarS § 266 kaitstavaks õigushüveks on teise isiku privaatsfäär, sõltub antud teo puhul süü suurus eelkõige sellest, kui tugevalt teise isiku privaatsfääri riivatakse. Käesoleval juhul ei pea kohus vastavat riivet suureks. Karistuse mõistmisel peab kohus oluliseks ka seda, et kuriteoga tekitatud kahju on kannatanule hüvitatud. Süüdistatav I.H omab kindlat elukohta, puuduvad tema karistust raskendavad asjaolud. Süüdistatav on varem kriminaalkorras karistamata. Sellest tulenevalt peab kohus õigustatuks karistusliigi alammäärale vastava karistuse kohaldamist. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt mõistetakse süüdimõistva otsuse tegemisel süüdimõistetult välja sundraha, mille suurus II astme kuriteo puhul on 1,5 kuupalga alammäära. Kuupalga alammääraks on 2009.a 4350 krooni. Sundraha on seega 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni. KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb süüdistatavalt välja mõista määratud kaitsjale riigi poolt kohtueelses menetluses makstud tasu 420 krooni (nelisada kakskümmend krooni). Sten Lind Kohtunik 3