ärgi kokkuleppemenetluses Süüdistatava andmed Kaitsja J.I elukoht ja kontaktandmed: XXX isikukood või sünniaeg: XXX karistatus: varem väärtegude eest karistatud 1 kord, kriminaalkorras varem karistatud 3 korda (lisa 1 karistatuse õiend) tõkend: elukohast lahkumise keeld kohaldatud 12.08.2009 kuriteo kvalifikatsioon:
MS § 239-§ 250, § 311 , § 313, kohus otsustas: Süüdi tunnistada J.I
järgi ja karistada teda 1(ühe) kuulise vangistusega
lg.2 alusel liita J.I-le
mõistetud 1(ühe) aasta ja 6(kuue) kuuline vangistus ning mõista karistuseks J.I-le 1(üks) aasta ja 7(seitse) kuud vangistust.
alusel asendada 1 aasta 7 kuud vangistus, so 570 päeva vangistust, üldkasuliku tööga 1140 tundi.
J.I on kohustatud ning temale on selgitatud, et üldkasuliku töö kestus ei tohi ületada kaheksat tundi päevas. Kui süüdimõistetu teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi selle kestus ületada nelja tundi päevas. Üldkasuliku töö eest tasu ei maksta. Üldkasuliku töö tegija peab järgima kontrollnõudeid ning täitma temale pandud kohustusi vastavalt
§-s 75 sätestatule: elama määratud alalises elukohas; tulema kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Tökend tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista KrMS § 180 lg. 3 alusel J.I-lt menetluskulu ja sundraha vähendatud summas kokku 3000(kolm tuhat)krooni riigieelarvesse. KrMS § 423 , § 424 alusel võimaldada J.I tasuda menetluskulu kaheksa kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulu ja sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034800017 SEB-s või nr. 221023778606 Swedbank, viitenumber
järgi kvalifitseeritava kuriteo Kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör kohtus: Süüdi mõista J.I
järgi ja karistada teda 1 kuu vangistusega Tulenevalt
lg.2 liita J.I-le mõistetavale karistusele viimasele Tartu Maakohtu poolt 09.juuni 2008.a. mõistetud 1 aasta 6 kuud vangistust mõistes lõplikuks karistuseks J.I-le 1 aasta 7 kuud vangistust.
alusel asendada 1 aasta 7 kuud vangistus, so 570 päeva vangistust üldkasuliku tööga 1140 tundi.
J.I-le on selgitatud, et üldkasuliku töö kestus ei tohi ületada kaheksat tundi päevas. Kui süüdimõistetu teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi selle kestus ületada nelja tundi päevas. Üldkasuliku töö eest tasu ei maksta. Üldkasuliku töö tegija peab järgima kontrollnõudeid ning täitma temale pandud kohustusi vastavalt
§-s 75 sätestatule: elama kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Menetlus kohtus Tartu Maakohtu 22.10.2009 kell 10.00 alanud kohtuistungil kokkuleppemenetluses prokurör Toomas Liiva avaldas Lõuna Ringkonnaprokuratuuris sõlmitud kokkuleppe ja jäi kokkuleppe juurde ning selgitas valitud karistuse asendamise otstarbekust. Süüdistatav J.I tunnistas kohtuistungil end süüdi temale esitatud süüdistuses
järgi ja jäi Lõuna Ringkonnaprokuratuuris 17.09.2009 sõlmitud kokkuleppe juurde ning kinnitas, et kokkulepe vastab tema tahtele. Süüdistatav J.I kinnitas, et tal puudub sissetulek palga näol ning ta hooldab väikelast. Kaitsja advokaat Aivar Kello jäi sõlmitud kokkuleppe juurde, kinnitas kokkuleppemenetluse seaduslikkust, otstarbekust ning vastavust tema kaitsealuse tahtele. Kaitsja taotles J.I-lt väljamõistetavaid menetluskulusid vähendada , tulenevalt J.I materiaalsest olukorrast. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et J.I süütunnistus ja kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava J.I vaba tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Seega tuleb süüdistatav J.I süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses
järgi ja mõista temale karistus vastavalt Lõuna Ringkonnaprokuratuuris sõlmitud -ja kohtus avaldatud kokkuleppele. Tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Kohtu seisukoht menetluskulude osas Vastavalt KrMS § 179 lg.1 p. 2 alusel on 2. astme kuriteo toimepannud isiku sundraha 6525 krooni ning see summa tuleks kanda süüdistataval, samuti peaks süüdistatav kandma KrMS § 180 lg.1 kohaselt muud menetluskulud. KrMS § 423 sätestab, et kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. 3 KrMS § 424 sätestab , et mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. KrMS § 180 lg. 3 võimaldab vähendada süüdimõistetult sisse nõutavaid menetluskulusid, kui süüdimõistetu aineline olukord ei võimalda kogu menetluskulu tasuda: Käesoleval juhul on alused vähendada ja ajatada J.I-lt väljanõutavaid menetluskulusid, sest temal puudub sissetulek; ta saab praegu vaid sotsiaaltoetust. Välja mõista J.I-lt menetluskulu vähendatud summas , s.o. 3000 krooni ja ajatada selle tasumine kaheksale kuule kohtuotsuse jõustumisest. Kohtunik : 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.