Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud Harju Maakohtu 11.05.2009.a otsusega kriminaalasjas nr 1-09-6831 tunnistati A.V süüdi
MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust 1/3 võrra ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 5 kuud ja 10 päeva vangistust.
lg 2 kohaselt suurendati mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 09.02.2009.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 6 kuud ja 27 päeva vangistust võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta ja 7 päeva vangistust. A.V suhtes kohaldati tõkendina vahistamist ning karistuse algust arvati alates tema kinnipidamisest 10.05.2009.a.
Balnyskiylt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6-kuuks. 2 A.V esitas 09.10.2009.a Harju Maakohtule taotluse, milles ta palub vabastada end kriminaalasjas nr 1-09-6831 Harju Maakohtu 11.05.2009.a kohtuotsusega
Kohtumääruse põhjendused Seadusandja on
muudatuse osas näinud ette rakendussätte muutmise seaduse § 7 lg 4, mis laieneb ka liiklusseaduses (LS) sätestatud joobeseisundi piirmäärade kehtestamise kohta, sest alates 01.07.2009.a on
424 sisuks kindla piirmäära ületamine, milliste loetelu on sätestatud liiklusseaduses. Sõiduki juhtimise keeld on sätestatud liiklusseaduse § 20, mille lg 3 kohaselt, ei või juht olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Sama paragrahvi lg 31 loetakse juht alkoholijoobes olevaks, kui: 1) tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi; 2) tema ühes grammis veres on vähemalt 0,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,25 milligrammi alkoholi ning väliselt on tajutavad tema tugevasti häiritud või muutunud kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid, mille tõttu ta ei ole ilmselgelt võimeline juhtima sõidukit liikluses nõutava kindlusega. A.V kriminaalasja nr 1-09-6831 materjalidest nähtub, et A.V süüdistati selles, et tema isikuna, kes olles 09.02.2009.a karistatud Pärnu Maakohtu
alusel mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest ning karistus selle teo eest ei olnud temal veel kustunud, seega isikuna, kes omab kehtivat karistust joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest, juhtis 10.05.2009.a Harjumaal Rae vallas Tallinna ringtee 9. km mootorsõidukit, olles alkoholijoobes. Seega, isikuna, kellel oli kustumata karistus mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, juhtis mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, keda on varem karistatud sellise teo eest. Kohtuotsus jõustus 12.05.2009.a. 01.juulil 2009.a muudeti joobeseisundi tuvastamise regulatsioon konkreetsemaks ja täpsemaks, mis võeti vastu EV Riigikogu poolt „Liiklusseaduse ja karistusseadustiku ning nendega seonduvate seaduste muutmise seadusega“ (edaspidi muutmise seadus).
järgi oli joobeseisundis mootorsõiduki juhtimine kriminaalkorras karistatav ka enne
muudatuse osas näinud ette rakendussätte muutmise seaduses § 7 lg-s 4, mis kohtu hinnangul laieneb ka liiklusseaduses sätestatud joobeseisundi piirmäärade kehtestamise kohta, sest alates 01.07.2009.a on
sisuks kindla piirmäära ületamine, milliste loetelu on sätestatud liiklusseaduses. Riigikohus on oma otsuses nr 3-4-1-19-07 leidnud, et küsimuses, kas viia süüdimõistetu kantav karistus kooskõlla uue leebema karistusseadusega (s.t kas lugeda aktsepteeritavaks PS § 23 lg 4 teises lauses sisalduva põhiõiguse riive), puudub kohtule endal kaalumisvõimalus, ilma et eelnevalt oleks seadusandja poolt seaduse vastuvõtmisega otsustatud küsimust, millistes juhtudel, milliste teiste põhiseaduslike väärtuste huvides ning millises ulatuses on kõnealuse põhiõiguse riive lubatav. Seega kui seadusandja soovib mingis osas piirata kergendava karistusseaduse tagasiulatuva jõu põhimõtte toimet süüdimõistetu suhtes, peab ta selle võimaluse seaduses ette nägema. Seadusandja on muutmise seaduses konkreetselt sätestanud, et 1. juulil 2009.a jõustunud
muudatust ei kohaldata tagasiulatuvalt isikutele, kelle suhtes on kohtuotsus jõustunud enne 01. juulit 2009.a. 3 Riigikohtu üldkogu leiab, et PS § 12 lg 1 esimese lauses ja § 23 lg 2 teises lause sätestatud põhiõigused ei ole piiramatud ja et reservatsioonita põhiõiguste piiramise legitiimse õigustusena saab arvestada teisi põhiõigusi või põhiseaduslikke väärtusi. Üldkogu arvates võib kergendava karistusseaduse tagasiulatuva jõu põhimõttes piiramist õigustada selliste põhiseaduslike väärtustega nagu ühiskonna õiglustunne, õiguskaitsesüsteemi efektiivne toimimine, karistusotsuse seadusjõud, õiguskindlus ja õigusrahu. Liiklussüüteod kujutavad endast olulist ühiskondlikki probleemi, mis on viimastel aastatel intensiivistunud seoses massiivsete raskete liiklusrikkumiste toimepanemisega (roolijoodiklus, kiiruse ületamised, rasked liiklusõnnetused). Ei saa anda ühiskonnale signaali, et riik hakkab liiklusrikkumistesse suhtuma leebemalt kui varem, mis kindlasti kaasneks, kui tuleb hakata läbi vaatama tuhandeid jõustunud kohtulahendiga
Seega leiab kohus, et ei ole põhjendatud süüdimõistetu karistuse kandmisest vabastamine. Seega kohus leiab, et A.V taotlus vabastada ta Harju Maakohtu 11.05.2009.a kohtuotsusega
alusel mõistetud liit-ja lisakaristuse edasist kandmisest, tuleb jätta rahuldamata. Täitmiskohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.