KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kriminaalasja number 1-08-7463 Otsuse tegemise aeg ja koht 17. märts 2009.a Kärdla Kohtukoosseis Kohtunik Mart Reino Kohtuistungi sekretär Kersti

§ 320lg 2 järgi.

Asja läbivaatamise kuupäev

1. märts 2009.a Süüdistatav O.P – sündinud *, *, * kodanik, IK xxx, *, ülalpeetavaid *, haridus *, *, elukoht *. Karistatus: karistusregistri andmetel karistatud:
2. Haapsalu politseijaoskonna poolt 25.05.2006.a LKindlS § 661 lg 2 alusel rahatrahviga 1500 krooni, mis on tasutud 25.05.2006.a,
3. Haapsalu politseijaoskonna poolt 24.01.2007.a LS § 747 alusel rahatrahviga 300 krooni, mis on tasutud 25.01.2007.a. Tõkend: Elukohast lahkumise keeld Süüdistatav O.P, riiklik süüdistaja prokurör Indrek Kalda, kaitsja advokaat Tiia Nurm Istungil osalenud isikud RESOLUTSIOON
4. Tunnistada O.P KarS § 320 lg 2 järgi süüdi ning mõista talle karistuseks rahaline karistus viiekümne

§ 289ja Kar

S § 344 lg 1 järgi, tunnistajana teadvalt vale ütluse eesmärgiga raskendada objektiivse tõe tuvastamist kriminaalasjas süüdistatava E. P. poolt toimepandud kuriteofaktides, moonutades kriminaalasjas tõendamisel tähtsaid asjaolusid Reinu-Einari OÜ poolt Kullamaa Vallavalitsuse hallatava Kullamaa Keskkooli kütteperioodidel 2002/2003 ja 2003/2004 küttepuudega varustamise asjaolude kohta, avaldas kohtuistungil tegelikkusele mittevastavaid andmeid kui kinnitas, et tegeles 2003.a suvel Liivil kuivati juures puude lõhkumise ja ladumisega, seda tööd tellis Ü. A., kes ka maksis selle töö eest. O.P ei vastanud küsimustele, miks läks arve vallale ja miks ei esitanud seda Ü. A.le. Samuti ei vastanud ta küsimusele, kas esitas vallale arve tegelikult tehtud tööde eest. Samuti andis ta ütlusi, et M. ja Ü. olid mõlemad teadlikud tundidest ning tööd tegi mõlemale. O.P andis ütlusi, et maksis küttepuude saagimise, lõhkumise ja ladustamise eest vald, mis on vastuolus tema poolt eelnevalt kohtus antud ütlustega. O.P ei osanud ka selgitada, et kui maksis vald, siis kellele tegelikult tööd tegi, kui töövahendid andis ja silma hoidis peal M. J. ning Ü. ja M. olid mõlemad teadlikud tema töötundidest. Tunnistaja ütlused on vastuolus ka tema poolt kriminaalasja kohtueelse menetluse käigus 10.12.2004.a Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskonnas tunnistajana ülekuulamisel antud ütlustega, milles on avaldanud, et tema valmistas ette küttepuid Liivi kuivati juures 2003.a suvel ja seda tööd tellis teda tegema M. J., kes on Reinu-Einari OÜ tegevdirektor. Puud läksid Kullamaa Keskkoolile, kellele puud kuuluvad, seda ta ei teadnud. Puude saagimiseks, lõhkumiseks ja ladustamiseks kulus 145 tundi, puid oli umbes 100 rm. Tööks kasutas ta Reinu-Einari OÜ isetehtud puulõhkumismasinat ja nn Kunn-tõstukit. Töötunnid ütles Reinu-Einari OÜ raamatupidaja L. P.le, M. vaatas need üle ja L. P. tegi vallale tema nimel arve; 2004/2005 kütteperioodiks tellis temalt puude ettevalmistamise Ü. A., mille kohta esitas ka arved; Samuti on O.P ütlused vastuolus Pärnu Maakohtu 23.05.2007.a määrusega kriminaalasjas nr 1-05-311

§ 289ja Kar

S § 344 lg 1 järgi, nõustudes prokuröri kriminaalmenetluse lõpetamise taotluses toodud seisukohtadega ning leides, et menetlus kuulub lõpetamisele vastavalt prokuröri taotluses toodud asjaoludele. Sellise tegevusega pani O.P toime tunnistaja poolt kriminaalmenetluses teadvalt vale ütluse andmise, millega kaasnes tõendite kunstlik loomine, s.o KarS § 320 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KarS § 320 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. O.P end temale inkrimineeritud kuriteos süüdi ei tunnista. Tema arvates on tal lihtsalt asjad ja aastad sassi läinud. Ta on teinud tööd Liivi kooli juures nii koolile kui ka Reinu-Einari OÜ-le, ikka mitusada ruumimeetrit puid saaginud ja lõhkunud ning ei oska öelda, millal kellelegi puid tegi. Temal ei ole olnud vahet, kellele puid tegi, peaasi, et töö tehtud ja raha tuleks. Töö tegemiseks kasutas ta Reinu-Einari OÜ vahendeid ning sellepärast kontrollisid teda ka firma esindajad. Ta on teinud puid ka Kullamaa Keskkoolile ja seda oma initsiatiivil. Raamatupidaja L. P. tegi arveid, aga kellele missuguseid, ta enam ei mäleta. Ise ta neid teha ei osanud ja tal ei olnud siis ka arvutit. O.P tunnistab, et valetas

1. a märtsis kohtus oma raamatupidamisdokumentatsiooni ja aruannete kohta. Ta tunnistab, et on FIE-na esitanud maksuametile enda tegevuse kohta valeandmeid ega taha ka täna kohtus sellest rääkida. O.P kaitsja arvates, ei saa antud süüasjas tõendina kasutada süüaluse poolt eeluurimisel antud ütlusi, sest nende abil sai kontrollida ainult tema poolt E. P. süüdistusasjas antud ütluste usaldusväärsust. Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud tunnistaja kohtueelsel ülekuulamisel antud ütlused, ei saa tema arvates olla tõendiks teises kriminaalasjas. Kaitsja arvates ei saa teises kriminaalasjas kohtueelses menetluses toimunud tunnistajate ülekuulamise protokolle ning nendes sisalduvaid tunnistajate ütlusi kasutada tõenditena teises kriminaalasjas ning neil ei ole iseseisvat tõenduslikku tähendust. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära kohtualuse ütlused ja poolte arvamused ning vaaginud kirjalikke tõendeid, leiab, et O.P on KarS § 320 lg 2 järgi süüdi. Ei ole mingit kahtlust, et KarS § 320 järgi kvalifitseeritava kuriteo menetlemisel saab ja tuleb tõendina kasutada ka kohtueelsel uurimisel ja teises kohtuasjas antud ütlusi, sest vastasel juhul ei olekski võimalik ütluste vastuolu korral neid süütegusid menetleda. Ei saa nõustuda sellega, et erinevus ütlustes omab vaid kitsast tähendust tunnistaja ütluste usaldusväärsuse kontrolliga seonduvalt. Seadusandja eesmärgiks on olnud teadvalt valeütluste andmise kriminaliseerimine ning ei saa lubatavaks pidada tunnistaja kohtus üldmenetluse käigus antud valeütluste andmist. See, et reeglina saab tõendina käsitleda vaid tunnistaja poolt kohtus vahetult antud ütlusi, ei tähenda veel seda, et tunnistaja võiks kohtus anda sisult kardinaalselt erinevaid ütlusi võrreldes kohtueelse uurimisega. O.P on Pärnu Maakohtus
2. märtsil
3. a andnud ütlusi, mille kohaselt tegeles ta
4. a suvel puude lõhkumise ja virnastamisega Läänemal Kullamaa vallas Liivi kuivati juures, millise töö tellis temalt Ü. A., kes ka maksis sellise töö eest. Need O.P ütlused on kardinaalselt vastuolus tema poolt
5. detsembril 2004.a Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskonnas tunnistajana antud ütlustega, et Liivi kuivati juures tehtud tööd tellis hoopis Reinu-Einari OÜ M. J. isikus ja puud läksid Kullamaa Keskkoolile ja arve tegi vallale raamatupidaja L. P. ning selle töö eest maksis vald. Seega on O.P erinevates kohtades ühestel asjaoludel ütlused täielikus vastuolus. Kuna ta andis kõigil kordadel ütlusi
6. a tehtud puude kohta, siis ei saanud ta ka asjaolusid segi ajada teiste ajavahemikega. Pealegi on ta puid teinud ka 2004.a ja 2005.a samadele isikutele ja kohtueelsel uurimisel on ta teinud neil kordadel selget vahet. On oluline, et kohtueelsel uurimisel on ta teinud selget vahet tema poolt Kullamaa vallale 21 ruumimeetri puude müümise ja Liivi kuivati juures 100 ruumimeetri puude saagimise, lõhkumise ja ladustamise vahel. O.P on andnud politseis ütlusi, et mõlemal korral tegi L. P. tema nimel vallale arve. Tegemist ei ole tähtsusetute ega ebaoluliste ütlustega ning väikese erinevusega ütluste vahel. O.P ütlused on vastuolus ka Pärnu Maakohtu
7. mai 2007.a määrusega, millega kohus lõpetas kriminaalmenetluse KrMS § 202 alusel E. P.

§ 289ja 344 lg 1 järgi.

Kuna E. P. süüdistuse kohaselt korraldas viimane Kullamaa vallavanemana 2003.a märtsist septembrini erinevate kaupade ja teenuste ostmist Kullamaa vallale Reinu_- Einari OÜ-lt, mille osanik ta oli, siis on olemas ka seos antud kuriteo ja O.P ütluste vahel ning sellise tegevusega on kaasnenud tõendite kunstlik loomine E. P. kasuks, sest tunnistaja ütlused on kohtus tõenditeks. Seega on O.P realiseerinud KarS § 320 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo koosseisu eht tunnistaja poolt kriminaalmenetluses teadvalt vale ütluste andmise, millega kaasnes tõendite kunstlik loomine. O.P hoiatati teadvalt vale ütluste andmise eest nii eeluurimisel kui ka kohtus ja ta teadis sellise hoiatuse tagajärgi, mille kohta ta andis oma allkirja. Ka käesolevas asjas on teda kohtuistungil hoiatatud, kuid ta on vassinud ka seekord, keerutades ümber tõeliste asjaolude ning öeldes otse välja, et ta on valetanud oma tegevust puudutavate asjaolude kohta ja ei taha sellest kohtuistungil rääkida. Seega on ta igati tõendanud oma ütluste valelikku iseloomu ning peab selle eest vastust kandma. KarS § 320 lg 2 näeb karistusena ette nii rahalise karistuse kui ka vangistuse. Riiklik süüdistaja ei pea O.P-le vangistuse mõistmist vajalikuks ning soovib piirduda rahalise karistusega. Ka kohtu arvates ei ole käesoleva kohtualuse isikut ja teguviisi arvestades mõistlik teda karistada rangema karistusega. Rahalise karistuse mõistmisel tuleb aga arvestada tema eelmise aasta 338.- kroonise päevasissetuleku kõrval ka käesolevat majanduslikku situatsiooni. Maakohus leiab, et arvestades kõiki käesolevaid asjaolusid, ei pea tänase majandussurutise tingimustes O.P rahaline karistus olema suur ning võib piirduda karistusega 50 päevamäära suuruses summas ja KarS § 66 lg 1 alusel võib tal lubada rahalist karistust kanda ositi viie kuu jooksul võrdsetes osades. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS §-dest 305-306, 311-315 ja 318-319 mõistab maakohus O.P KarS § 320 lg 2 järgi süüdi. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Nõue menetluskulude osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse otsus täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse. Mart Reino Pärnu Maakohtu kohtunik