lg 2 p 9-25 lg 1,2 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Kristi Keldo Süüdistatav G.B elukoht: XXXXXX X-X; isikukood: XXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 9-l korral, tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja advokaat Aivar Kello RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 4 ja 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada G.B
lg 2 p 9 ja § 25 lg 1, 2 järgi ning mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 30.11.-02.12.2008. a, so 3 päeva, G.B poolt ärakandmisele kuuluv karistus on 5 (viis) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.
a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 7 kuu vangistuse võrra ja mõista G.B-le liitkaristuseks 1 (üks) aasta 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.
lg 5 ja § 69 alusel asendada G.B-le mõistetud 1 aasta 27 päeva pikkune vangistus 784 (seitsesada kaheksakümmend neli) tunni üldkasuliku tööga. G.B üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata
1 Üldkasuliku töö tegemise ajal on G.B kohustatud järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt
§-s 75 sätestatule:
lg 2 p 9 - § 25 lg 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud süstemaatiliselt. Kokkulepe
lg 2 p 9 ja § 25 lg 1, 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 30.11.-02.12.2008. a, so 3 päeva ja karistuseks mõista 5 kuud 27 päeva vangistust.
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu 12.04.2006.a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 7 kuu vangistuse võrra ja mõista liitkaristuseks 1 aasta 27 päeva vangistust.
lg 5 ja § 69 alusel asendada G.B-le mõistetud karistus -1 aasta 27 päeva pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis
lg 1 alusel ümber arvestatuna teeb 784 tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha 2 aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab G.B järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt
§-s 75 sätestatule. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri abi poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Menetlus kohtus Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. G.B tuleb süüdi tunnistada
Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole, tsiviilhagi esitatud ei ole. Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 6525 krooni (palga alammäär on 4350 krooni) ja määratud kaitsjale makstud tasu: kokkuleppe sõlmimisel prokuratuuris 1486.80 krooni ja kohtumenetluses 147.50 krooni. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Ingeri Tamm Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.