Obsah (5)

§ 201§ 200§ 199§ 65§ 56

Kriminaalasi nr. 1-08-16378 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 16.03.2009.a. Tallinnas Kohtunik Merle Parts Sekretär Kadri Allika Tõl

§ 201

lg 2 p 1;

§ 200

lg 2 p 4, 7, 8;

§ 199

lg 2 p 4, 7 alusel mõisteti vangistus 2 aastat 2 kuud; vabastati ennetähtaegselt 07.01.2008.a., määrati katseaaeg 1 aasta, ärakandmata karistus 5 kuud 19 päeva vangistust. Tõkend – kahtlustatavana kinnipidamine 15.10-16.10.2008.a.; elukohast lahkumise keeld alates 16.10.2008.a.; vahistamine alates 02.03.2009.a. süüdistuses

§ 199

lg 2 p 9 järgi RESOLUTSIOON Süüdi mõista K.B

§ 199lg 2 p 9 järgi ja karistada teda vangistusega 45 (nelikümmend viis) päeva. Vastavalt Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra ja määrata, et kandmisele kuulub 30 (kolmkümmend) päeva vangistust. Karistusaja hulka lugeda eelvangistuses viibitud aeg 15.10-16.10.2008.a. s.o 2 päeva, mõistes lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 28 (kakskümmend kaheksa) päeva.

§ 65lg 2 alusel suurendada karistust eelmise, so 29.10.2007.a.

Harju Maakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa, so vangistuse 5 kuu ja 19 päeva võrra, mõistes K.B-le liitkaristuseks 6 (kuus) kuud ja 17 (seitseteist) päeva vangistust. Karistusaja algust arvestada alates vahistamisest 02.03.2009.a. Tõkend – elukohast lahkumise keeld-muuta tõkendiks vahistamine. JA tsiviilhagi 1395 krooni suuruses summas jätta läbi vaatamata. KrMS § 175, § 179 alusel välja mõista K.B-lt riigituludesse: − sundraha 1,5 palga alammäära – 6525 krooni, − kaitsjale makstud tasu 1292 krooni ja 10 senti. Kriminaalmenetluse kulud tasuda Rahandusministeeriumi a/arvele 10220034800017 SEB Pank või 221023778606 Swedbank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-08-16378 ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest so alates 16.03.2009.a. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates kohtuotsuse koopia süüdistatavale kätteandmisele järgnevast päevast. SÜÜDISTUS K.B süüdistatakse selles, et tema olles varem varguse toime pannud isik, uuesti 31.08.2008.a., viibides korteris aadressil xxx, võttis JA’le kuuluva kuldketi maksumusega 1100 EEK, mille omastas. Samuti tema, uuesti, 01.09.2008.a. viibides korteris aadressil XXX, võttis JA’le kuuluva kuldristikese maksumusega 700 EEK, mille omastas. Samuti tema, uuesti, 02.09.2008.a. viibides korteris aadressil XXX, võttis JA’le kuuluvad kuldkõrvarõngad valge kullaga maksumusega 1100 EEK, mille omastas. Seega pani K.B toime

§ 199

lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, nimelt võõra vallasasja äravõtmise ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on pandud toime isikuna, kes on aasta jooksul süstemaatiliselt toime pannud vargusi. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD: Kohtuistungil selgitas K.B, et on süüdistusest aru saanud. Ta tunnistas end talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kahetseb toimepandut. K.B andis ütlusis selle kohta, et varastas emale kuulunud esemed, et tasuda üht võlga. Kaitsja nõustus süüdistuse sisuga ja palus karistada isikut leebelt, võimalusel asendades vangistuse parandusliku tööga. Kohtuistungil jäi prokurör esitatud süüdistuse juurde ning nõudis K.B karistamist 9 kuulise vangistusega, millist vähendada 1/3 võrra ning mõista 2 karistusena 6 kuud vangistust, millist suurendada eelmise kohtuotsuse järgi ärakandmata karistuse võrra, mõistes liitkaristusena 11 kuud ja 17 päeva vangistust. KOHTU SEISUKOHT: Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja kontrollinud kriminaalasjas toodud tõendeid leiab, et K.B tegevus on õigesti kvalifitseeritud. Kohus kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid ning K.B puhtsüdamlikku süü tunnistamist kohtuistungil, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on K.B süü kuriteo, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, varem varguse toime pannud isiku poolt, toimepanemises tõendamist leidnud. Süüdistatav pani varguse toime katseajal. Karistuse mõistmisel arvestab kohus

§ 56sätestatut.

Kohus arvestab süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidiselt hoiduma süütegudest ja õiguskorra huve. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus K.B puhtsüdamliku kahetsuse. Süüdistatav pani toime teise astme kuriteo. K.B on varem varguste toimepanemise eest karistatud, karistatud korduvalt. Kohus arvestab karistuse mõistmisel asjaolu, et isik vabastati tingimuslikult ennetähtaegselt 07.01.2008.a. , määrati katseajaks 1 aasta, katseajal ta pani toime taas kuriteo, milline asjaolu näitas, et isik ei olnud väärtushinnanguid muutnud. Kohus leiab, et isiku mõjutamiseks, samuti silmas pidades õiguskorra huve, tuleb isikut karistada reaalse vangistusega, millise ajaline kestvus, arvestades toimepandut, võib olla miinimumilähedane. Kohus ei pea võimalikuks kaitsja taotletud parandusliku töö kohaldamist. Isik on toime pannud uue kuriteo katseajal, ka viibib isik hetkel eelvangistuses seoses kahtlustusega teises kuriteos, mistõttu ei ole isikul võimalus paranduslikke töid teostada. K.B süüd tõendavad: • • kannatanu JA ütlused /tl 7-10/, mille kohaselt elas tema poeg K.B koos temaga aadressil XXX. Võtmeid ta pojal polnud, sest oli need ära kaotanud, kuid kuna vanaema oli alati kodus, sai poeg alati korterist väljuda. Vladislav ei teadnud, et ta oma ehteid toalettruumis ripplae peal hoiab. Samas olnud odavad ehted ning plaatinast sõrmuseid poeg ei võtnud. Augustis või septembris avastas ta, et poeg on pantinud kulda, kuid ei arvanud, et tegemist on tema enda ehetega. Oma ehete kadumise avastas

1. või
2. septembril, kadunud olid: kullast kõrvarõngad valge kullaga maksumusega 1100 krooni; teised kuldkõrvarõngad tsirkoonkividega maksumusega 700 krooni; kullast ristike, millel oli tsirkoonkivi maksumusega 700 krooni; kullast ankurpunutisega kaelakett maksumusega 1100 krooni. Kokku oli varastatud esemeid 3600 krooni eest. Ta hakkas kohe poega kahtlustama, sest võõraid neil ei käi ning poeg ei töötanud. Ta otsis poja üles ning uuris ehete kadumise kohta. Poja sõnade järgi sai ta aru, et kuld on panditud tuttavale. Ta uuris ka millisesse pandimajja ehted panditud on ning kui palju maksaks nende väljaostmine. Poeg lubas kõik ise ära korraldada ja kulla tagastada. Poeg kinnitas alguses, et viis ehted minema mitmel korral, kuid hiljem tunnistas, et viis need minema ühe korraga. Poeg lubas tagastada ehted 29.09.2008.a., kuid ei teinud seda. Sel ajal poeg enam kodus ei elanud. Ta leidis poja rahakoti, milles olid pandimajade kviitungid. Avar 8 asuvast pandimajast leidis ta, et poeg oli pantinud kõrvarõngad valge kullaga, mis ta 13.10.2008.a. 220 krooni eest välja ostis, panditud oli ka ristike, mida müüjad ei leidnud. Nurga 5 asuvast pandimajast leidis ta, et poeg oli pantinud ketikese, mille ta 15.10.2008.a. 475 krooni eest välja ostis, samuti kõrvarõngad, mida müüjad ei leidnud. Asjad pantis poeg enda nimel. Esitab tsiviilhagi summas 1395 krooni. tunnistaja SM ütlused /tl 14-17/, mille kohaselt toodi 01.09.2008.a. pandimajja aadressil Avar 8, Maardu K.B (ik XXX) poolt panti kuldrist kaaluga 0,84 g. 3 • • • • • 02.09.2008.a. tõi sama isik panti kuldkõrvarõngad kaaluga 2,07 g, need ostis 13.10.2008.a. välja JA. laenulepingud /tl 18-19/, milledest nähtub kuldristi pantimine 01.09.2008.a. ja kuldkõrvarõngaste pantimine 02.09.2008.a. K.B poolt. tunnistaja GK ütlused /tl 20-24/, mille kohaselt 31.08.2008.a. andis K.B (ik XXX) pandimajja aadressil Nurga 5, Maardu, panti kuldketi kaaluga 2,5 g. 15.10.2008.a. ostis JA nimetatud kuldketi välja. laenuleping ja kviitung /tl 25-26/, milledest nähtub kuldketi pantimine 31.08.2008.a. K.B poolt ning selle väljaostmine 15.10.2008.a. JA poolt 475 krooni eest. kahtlustatava K.B ütlused /tl 46-51/, mille kohaselt on talle kahtlustus arusaadav ning ta tunnistab end kahtlustuses toodud kuritegude toimepanemises süüdi. Ta lisab, et pidi tagastama võla ning seega otsustas 25.06.2008.a. varastada valgete kividega kõrvarõngad. Ehted leidis ta tualettruumist ripplae pealt. Seal olid erinevad ehted ning ta võttis sealt ühed kõrvarõngad. Inimene, kelle ta võlgu oli sõitis mitmeks kuuks ära ja seepärast ta rohkem ei varastanud. Esimesed kõrvarõngad pantis ta Nurga 5 asuvas pandimajas, saades nende eest 300 krooni. Teise varguse pani ta toime 31.08.2008.a., mil varastas kuldketi, mille viis panti, kuid summat ta ei mäleta. 01.09.2008.a. varastas ta kuldristi, 03.09.2008.a. valge kullaga kuldkõrvarõngad. Kõiki ehteid ta kohe ei varastanud, sest püüdis võla tasumise edasilükkamise osas kokkuleppele jõuda. Kuna tähtaega ei pikendatud, pidi ta iga osa tasumise järel vargused toime panema. Kui ta ema avastas kulla kadumise, ütles ta, et kuld on panditud pandimajja. Lisab, et tahtis need välja osta, kuid ei saanud palka kätte. Ta ei rääkinud emale oma probleemidest võlaga ning otsustas temalt kuldehted varastada. Ta andis need pandimajadesse aadressidel Avar 8 ja Nurga
3. Lisab, et narkootikume ei tarvita, kahetseb toimepandut ning kohustub hüvitama varalise kahju. Süüdistatava poolt kohtus antud ütlused selle kohta, et ta varastas emalt süüdistuses loetletud esemed. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: vargusega tekitati varalist kahju 1395 krooni suuruses summas JA’le, mille osas esitati tsiviilhagi. Kuna süüdistatav K.B väitis kohtus, et ta on emale kahju hüvitanud ja talle maksnud 1395 krooni, millise kohta tõendid asuvad aga kodus ning kannatanut kohtus ei viibinud, puudus kohtul võimalus kontrollida tsiviilhagi põhjendatust. Antud põhjusel tuleb tsiviilhagi jätta läbivaatamata. Asitõendid: puuduvad. Kohtunik 4