1-09-4210/9

(08230111768)Kohtunik Eha Popova Kohtuistungi sekretär Hedvig Payne Kriminaalasi K.F-i süüdistuses KarS § 266 lg 1; 121 järgi lühimenetluses Prokurör Annika Vanatoa Süüdistatav K.F eluk xxx, ik XXX, Eesti Vabariigi kodanik, haridus 11 klassi, ei tööta, varem kriminaalkorras karistamata, Kaitsja advokaat Mariann Tusti RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 238, 306, 311, 312, 313,

1. Tunnistada süüdi K.F KarS § 266 lg 1 järgi ning mõista karistuseks 1 (üks) kuu vangistust, KarS § 121 järgi 3 (kolm) kuud vangistust. Vastavalt KarS § 63 lg 2 lugeda kergem karistus kaetuks raskeimaga ning liitkaristuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust. Vähendada KrMS § 238 lg. 2 kohaselt K.F-ile mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 2 (kaks) kuud. Vastavalt KarS § 68 lg 1 arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 22.-23.07.2008.a., so 2 päeva, ärakandmisele kuulub 1 (üks) kuu ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Kohaldada KarS § 73 sätteid ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele kui K.F 3 (kolme) aasta jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust arvata alates 04.06.2009.a. Tõkend - elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Välja mõista R. Jürgenilt riigituludesse sundraha 6525.- krooni ja menetluskulud 3132,10 krooni. Sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034800017 AS SEB Pank viitenumber
2. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates resolutiivosa kuulutamisest. K.F on antud kohtu alla süüdistatuna KarS 266 lg 1 järgi selles, et et K.F ebaseaduslikult valdaja JP´i tahte vastaselt tungis 24.07.2008 kella 07:30 paiku XXX asuvasse korterisse köögi rõduukseliistu kinnituskoha lõhkumise teel. Seega K.F pani oma tahtliku tegevusega toime valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ebaseadusliku tungimise, s.o KarS § 266 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav K.F tunnistab end esitatud süüdistuses süüdi ning seletab, et 24.07.2008.a. Tallinnas, XXXmajas lõi ta jalaga katki lahti rõduukse- Lingi juures käis kõva ragin ja uks avanes. Ta sisenes korterisse. Kutsuti politsei ning ta läks tagasi rõdule ja hüppas rõdult ning läks oma elukohta. Ta teadis, et rõduuks purunes ning seetõttu saatis mõni päeva hiljem töömehe ust parandama /tl 28-30/. Süüdistatava süü inkrimineeritava kuriteo toimepanemises on tõendatud järgmiste kriminaalasjas kogutud tõenditega: - kannatanu JP ütlustega selle kohta, et 24.07.2008.a. kella 07.30 paiku tungis rõduukse lõhkumise teel omavoliliselt tema korterisse XXX Rolandi nimeline noormees. Ta käskis Rolandil lahkuda, kuid noormees järgnes temale korteris teise tuppa. Ta kutsus politsei ning peale seda Roland lahkus rõdu kaudu ja jooksis ära. Hiljem Roland helistas ja küsis, kas ta saab ukse ära parandada lasta. Kuna 01.08.2008.a. rõduuks parandati, siis tsiviilhagi ei ole /tl 7-10/; - tunnistaja AN ütlustega selle kohta, et ööl vastu 24.07.2008.a. varahommikul kuulis ta läbi une JP karjumist. J ajas kedagi välja. Ta kuulis meesterahva häält, kes rahustas J. Pakki ja ütles, et politseid ei ole vaja kutsuda. Kõik jäi uuesti vaikseks. JP selgitas, et Roland olu rõduukse haagist lahti löönud ja tuppa tulnud /tl 11-12/; tunnistaja HT ütlustega selle kohta, et 24.07.2008.a. kella 07.30 paiku läks ta JP rõdule suitsetama. Ta nägi väljas K.F. Ta läks kohe tuppa tagasi ja pani rõduukse haaki. Samal ajal nägi ta K.F rõdule hüppamas. Ta läks tuppa JPütlema, et K.F-i hüppas rõdule. Seejärel kuulis ta mingit mütsu ja K.F sisenes korterisse. JP käskis K.F lahkuda, kuid viimane ei teinud seda. JP läks teise tuppa ja lubas kutsuda politsei. K.F järgnes JP ja palus politseid mitte kutsuda. Kui K.F kuulis, et politsei tuleb kohe, siis ta hüppas rõdult alla ja põgenes. Nad vaatasid rõduukse üle ja veendusid, et uks on lõhutud ning seda ei ole enam võimalik lukustada /tl 13-19/; - sündmuskoha vaatlusprotokolliga/(t.l 3-6/. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on leidnud tõendamist, et K.F sisenes tahtlikult ilma kannatanult luba saamata, J P korterisse, seega tungis valdaja tahte vastaselt ebaseaduslikult kannatanu eluruumi ning tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 266 lg 1 järgi. KarS § 121 järgi on K.F antud kohtu alla süüdistuna selles, et tema 22.07.2008 kella 17:00 paiku viibides Tallinn, XXX trepikojas lõi KB´i ühe korra põrandaharjaga pea piirkonda, seejärel ühe korra nina piirkonda ning vasaku kulmu ja meelekoha piirkonda. Seejärel võtnud kätte ehitusprussi, viskas selle kannatanu suunas ning tabas kannatanu ninaselja ja parema silma piirkonda, tekitades sellisel viisil vasaku ning parema silma piirkonna põrutuse ja füüsilist valu Seega K.F toime kuriteo, mis oli suunatud teise inimese tervise kahjustamisele, samuti löömisele, peksmisele või valu tekitanud muule kehalisele väärkohtlemisele, s.t. pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav K.F tunnistab end esitatud süüdistuses süüdi osaliselt ning seletab, et 22.07.2008.a. oli ta oma elukohas kella 16.45 ajal. Ta oli purjus. Äkki sisenesid korterisse naabrid. Mees oli purjus ja tal oli käes kööginuga. Mees lõi teda noaga, kuid tal õnnestus käsi eemale lükata. Ta võttis põrandaharja ning tõukas mehe sellega vehkides ja teda tabades köögist ja korterist välja. Ta pani ukse lukku ja helistas politseisse. Ta hüppas korteri aknast välja, kuna fonoluku nupp ei töötanud ja avas politseile ukse. Prussi ta ei näinud ja ei tea, kuidas see koridori sattus /tl 28-30/. Kannatanu KB ütlustekohaselt on ta korduvalt pöördunud politseisse seoses müraga XXX korteris. 22.07.2008.a. kostus korterist jälle müra ning nad abikaasaga läksid sellesse korterisse, et teha märkus. Ühiskoridori uks ei olnud lukus ja nad koputasid korteri ne 8 uksele, mis avanes. Köögis viibis korteri peremees koos tütarlapse ning noormehega. Abikaasa palus muusika vaiksemaks teha ning tekkis sõnavahetus korteri peremehega. Peale seda nad abikaasaga lahkusid ja hakkasid minema oma korterisse. Korteri nr 8 peremeed jõudis neile järele ja lõi teda korduvalt põrandaharjaga pähe. Nad jätkasid liikumist enda korteri poole ning juba nende korteri ees viskas tema suunas ehitusprussi ja tabas teda parema silma piirkonda Mingil hetkel kaotas ta teadvuse. Seejärel jooksis korteri nr 8 peremees ära, kuid ehituspruss jäi nende korteri ühiskoridori ning ta annab selle üle politseile. /tl 45-51,61-64/. Tunnistaja SB ütluste kohaselt 22.07.2008.a. läks ta koos abikaasaga korterisse nr 8, kus mängis valjusti muusika. Ühiskoridori uks oli lahti ning nad koputasid korteri nr 8 uksele ja see avanes. Korteris oli korteri peremees ning veel kaks inimest. Ta palus muusika vaiksemaks teha, kuid peremees ütles, et teeb oma korteris, mida ta tahab. Abikaasal tekkis korteri peremehega sõnavahetus. Nad tülitsesid natuke ja lahkusid. Trepil jõudis neile järgi korteri peremees ning hakkas abikaasat harjaga pähe peksma. Vältimaks konflikti jätkasid nad teed. Nad jõudsid juba oma korteri ukse juurde, kuid nende juurde tuli uuesti korteri nr 8 peremees, kellel oli käes ehituspruss ja ta viskas sellega abikaasat ning tabas näkku, lüües katki kulmu. Ka varem on neil olnud konflikte valju muusika pärast /tl 65-71/. Tunnistaja M. V ütlustest nähtub, et 2008.a. juuli lõpus istusid nad XXX Rolandi korteris. Korteris mängis muusika ning korteri uksed olid lahti. Korteris tulid mees ja naine. Mehel oli käes nuga. Roland läks mehele vastu ning mees ütles midagi vene keeles. Mees ründas noaga Rolandit. Roland võttis harja ja lükkas mehe koridori ja edasi väliskoridori. Edasi ta ei näinud midagi /tl 7577/. Tunnistaja A. V ütlustekohaselt viibis ta 2008.a. juulis XXX Rolandi juures. Nad olid alkoholijoobes. Keegi tuli uksest ning Roland läks vaatama. Siis hüppas ta kööki tagasi ja ütles, et värdjas tuli noaga kallale. Ta vaatas köögi ukse pealt ja nägi meest ning naist. Mehel oli nuga käes. Naine tiris teda uksest välja. Roland võttis harja ja asus ennast kaitsma. Peale väikest rüselust sai ta mehe uksest välja. Ta ei näinud kuidas rüselus toimus /tl 78-80/. Isiku ekspertiisiaktis nr 205 29.08.2008.a. kajastuvast eksperdiarvamusest nähtub, et K. B tuvastati 28.07.2008.a. mõlema silmaümbruse põrutus. Kohtuarstlikul läbivaatusel 25.08.2008.a. esinesid haavaarmid parema kulmukaare sisenurga kohal ning nahamarrastuse jäljed ninaseljal. Tervisekahjustused võisid olla tekitatud 22.07.2008.a. kõva tömbi esemega ning need ei ole eluohtlikud /tl 92-93/. Patsiendikaardist nähtuvalt tuvastati K. B põrutus /tl 95/. parema silma piirkonnas haav ning silma piirkonna Isiku läbivaatuse protokollist ja fototabelitest nähtub, et KB ninajuur, nina ja näo parem poolt on paistes, parema silma ümbrus üleni paistes, verevalum, silma all. Parem kulm katki löödud. Marrastus ninal ja vasakul pool meelekohas /tl 52-59/. Juhtivkonstaabel J. Vimbergi 22.07.2008.a. ettekandest nähtub, et XXX maja trepikojas oli maas rohkesti verejälgi, mis viisid korteri 12 juurde /tl 60/. Kohus kuulanud ära süüdistatava ning uurinud kogutud kirjalikke tõendeid ja hinnanud neid kogumis leidis, et süüdistatava süü inkrimineeritava kuriteo toimepanemises on kriminaalasjas kogutud tõenditega täielikult tõendatud. Süüdistatav seletab, et kannatanu tuli tema korterisse ning püüdis teda lüüa noaga, kuid tal õnnestus löök tõrjuda ning ta võttis harja ja hakkas sellega vehkima ning tõukas kannatanu korterist välja. Tunnistajad M. V ja A. V kinnitavad konflikti. M. V ütluste kohaselt lükkas süüdistatav mehe harjaga väliskoridori, mis edasi toimus, seda ta ei näinud. Tunnistaja A. V seletab samuti, et tema rüselust ei näinud. Kannatanu KB ja tunnistaja SB ütlustest nähtuvalt läksid nad süüdistatava juurde selleks, et teha märkus valju muusika pärast. Nende vahel tekkis ainult sünaline konflikt ning nad lahkusid. Peale konflikti järgnes süüdistatav neile trepikotta ning ajal, kui nad liikusid oma korteri poole, lõi kannatanut korduvalt harjavarrega ning nende korteri ees olevas ühiskoridoris viskas kannatanut ehitusprussiga ja tekitas oma tegevusega kannatanule kehavigastusi. Kannatanu ja tunnistaja SB ütlused riimuvad kirjalike tõenditega /ettekanne, isiku läbivaatuse protokoll ja fototabelid/ millest nähtuvalt verejäljed olid trepikojas ja viisid kannatanu korteri juurde ning ehituspruss oli samuti koridoris kannatanu korteri juures ja kannatanu andis selle üle politseile. Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et K.F tegutsenud hädakaitseseisundis KarS § 28 tähenduses. K.F võis hädakaitseseisund esineda lühikese ajavahemiku jooksul oma korteri juures. Peale seda, kui perekond B olid trepikojas ja liikusid oma korteri poole, so lahkusid süüdistava juurest, lõppes sellega ka hädakaitseseisund. Olukorras, kus K. B eemaldus süüdistatava korterist, ei esinenud enam K.F-i suhtes rünnet ja ei olnud alust karta ka selle jätkumist. Riigikohus oma lahendites on korduvalt rõhutanud, et hädakaitseõigus ei tohi üle kasvada omavoliks ja kättemaksuks ühiskonnaohtliku ründe eest. Kaitse on lubamatu juba lõppenud kallaletungi puhul. Niisugune tegu kujutab endast omakohut, millel pole midagi ühist hädakaitsega. Kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et süüdistatav järgnes kannatanule maja trepikotta ning lõi seal korduvalt kannatanut, kes suundus oma korteri poole. Seega oli hädakaitseseisund möödunud ja hilisem kannatanule kehavigastuste tekitamine on käsitletav juba tegevusena pärast hädakaitseseisundi lakkamist nn hilinenud kaitsena. Hilinenud kaitse korral on hädakaitse välistatud. ( RK otsus 3-1-1-121-96; 3-1-1-68-97; 3-1-1-17-04). Süüdistatava tegevus selles episoodis on õigesti kvalifitseeritud KarS § 121 järgi. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaks asjaoluks KarS 266 lg 1 järgi on puhtsüdamlik kahetsus ja tekitatud materiaalse kahju vabatahtlik hüvitamine. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. K.F on varem kriminaalkorras karistamata. Teda on korduvalt karistatud väärteokorras rahatrahvidega, millest suur osa on käesoleval ajal maksmata. Kohus leiab, et nendel asjaoludel ei ole võimalik karistada K.F rahalise karistusega, kuna sellisel viisil ei ole võimalik saavutada karistuse eesmärke. Tsiviilhagi ei ole. Eha Popova Kohtunik