1-07-12420/8

Toimik nr.1-07-12420 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja 25.juunil 2009 Kohtla-Järve kohtumajas koht Kohtuasja number 1-07-12420 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse juuresolekul Prokuröri Kristiina Erte Tõlk Svetlana Hamaza Kaitsja Vandeadvokaat Anatoli Jaroslavski Asja läbivaatamise kuupäev 25.06.2009 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid Z.M tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Z.M, isikukood xxx Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 MÄÄRAS: Jätta Z.M tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 27.05.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Z.M tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Z.M on süüdi tunnistatud 05.11.2007 Harju Maakohtu poolt KarS § 200 lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti 2 aastat vangistust.KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust 18.09.2006 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 2 aastat 1 kuu ja 22 päeva vangistust. 15.jaanuari 2009.a. Harju Maakohtu kohtuotsusega tunnistati Z.M süüdi KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja mõisteti karistuseks 1 1 aasta vangistust. Vastavalt KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 loeti kergem karistus kaetuks Harju Maakohtu 5.11.2007.a. otsusega mõistetud vangistusega 2 aastat 1 kuu ja 22 päeva. Karistusaja alguseks loeti 13.09.

1. Karistuse kandmise algus 13.09.20007 ja lõpp 03.11.
2. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus avanes 18.02.
3. Kinnipidamisasutuses Z.M kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangistuse jooksul on teda distsiplinaarkorras karistatud ühel korral. Viru vanglas on läbinud sotsiaalprogarmmid ART, sotsiaalsed oskused ja 12 sammu.2008.a. aastal asus õppima Viru vanglas keevitaja erialale. Vabanedes asub elama xxx. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei toeta vangla taotlust kinnipeetava tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks. Z.M on korduvalt karistatud kriminaalkorras. V.Jevharistki vabastati tingimisi enne tähtaega Harju Maakohtu määrusega 26.06.2007, kuid juba 12.09.2007 pani toime uue kuriteo. Z.M on olnud varasemaid kokkupuuteid narkootikumidega, isiku mõtteviis, käitumine ja tegevus ei ole olnud ühiskonnaturvaline, seega selle asjaoluga seoses risk uue kuriteo toimepanemiseks on kõrge. Z.M soovib tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabaneda. Kaitsja toetab Z.M taotlust ennetähtaegseks vabanemiseks. Prokurör ei toeta süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused, leiab, et Z.M tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vabastamine ei ole küllaldaselt põhjendatud. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kinnipeetav on eelnevalt s.o Harju Maakohtu 26.06.2007.a. määrusega vabastatud tingimisi enne tähtaega vangistusest, kuid juba 25.08.2007 (15.01.2009 Harju Maakohtu kohtuotsuse alusel) ja 12.09.2007(5.11.2007.a. Harju Maakohtu kohtuotsuse alusel) pani ta toime uued kuriteod. Seega ei ole kohus küllaldaselt veendunud, et Z.M täidab tingimisi vabanemise korral kontrollnõudeid ja ei pane toime uusi õiguserikkumisi, kuigi kõik tingimused olid ka eelnevalt temale võimaldatud seaduskuulekaks elamiseks vabaduses. Arvestades toimepandud kuriteo asjaolusid, raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus. Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu Z.M vabastamata temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. Kohtunik Loretta Pikma 2