Isikuandmed ei kuulu avaldamisele KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15.06. 2009 Tartu Kohtumaja Kriminaalasja number 1-09-3110 07278001701 Kohtukoosseis

§ 180

lg.1 alusel menetluskuluna kutsete käetoimetamise kulu kokku 128(ükssada kakskümmend kaheksa) krooni riigieelarvesse.

§ 179lg.1 p.

2 alusel R.B-lt sundraha 6525(kuus tuhat viissada kakskümmend viis)krooni riigieelarvesse. Menetluskulu ja sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034800017 SEB-s või nr. 221023778606 Swedbank, viitenumber

1. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud 30 päeva jooksul. Menetluskulude tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest menetluskulud tasuti. Menetluskulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Tartu Maakohtu Tartu Kohtumajale. Otsuse vabatahtliku täitmine 30 päeva jooksul. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele esitavast apellatsioonkaebuse soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul , alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Terviklik kohtuotsus on kättesaadav kohtu kantseleis 15 päeva pärast kirjaliku apellatsiooniteate kohtukantseleisse saabumist. Kui kirjalikku apellatsiooniteadet ei esitata, terviklikku kohtuotsust ei koostata. Apellatsiooni saab kohtuotsusele esitada 15 päeva jooksul tervikliku kohtuotsuse avaldamisest kohtukantseleis. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtu nimele Tartu Maakohtu kaudu. R.B-le esitatud süüdistus: R.B süüdistatakse KarS § 263 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o. avaliku korra raskes rikkumises, mis oli toime pandud vägivallaga ja seisnes selles, et tema 01.12.2007 kella 04.00 paiku Tartus Narva mnt 27 asuva ööklubi Tallinn ees tänaval rikkus rahu ja avalikku korda sellega, et kasutas füüsilist vägivalda K.P. ’i ja M.S. suhtes lüües K.P. ’it kaks korda rusikaga ja ühe korra jalaga näo piirkonda ning peale seda M.S. ’t ühe korra rusikaga näo piirkonda, tekitades K.P. ’ile ja M.S. ’le kehavigastusi ja füüsilist valu. Kohtuistungil riiklik süüdistaja ringkonnaprokurör Toomas Liiva vähendas süüdistuse mahtu ja leidis kogutud tõendite põhjal , et R.B ei ole jalaga K.P. i löönud. Muus osas jäi ringkonnaprokurör esitatud süüdistuse juurde. Riiklik süüdistaja põhjendas süüdistust kannatanu K.P. ’i ütlustega, SA TÜ Kliinikumi traumakaardi koopiaga (tl 6-7), äratundmiseks esitamise protokollidega (tl 8-10,15-17,49-50), kannatanu M.S. ütlustega (tl 11-12), SA TÜ Kliinikumi traumakaardi koopiaga (tl 13-14 ), tunnistaja K.S. ütlustega, tunnistaja Lennart Kams’i ütlustega. Süüdistatava R.B ütlused olid riikliku süüdistaja arvates ennastõigustavad ja nendega ei saa arvestada. Süüdistava R.B ja tema kaitsja seisukoht: Süüdistatav R.B ei tunnistanud end süüdi temale esitatud süüdistuses. Kaitsja Karin Laugas oli seisukohal, et süüdistatav ei saanud toime panna temale inkrimineeritud kuritegu , sest tema viibimine sündmuskoha lähedal oli nii lühiajaline ja see aeg ei haakuks ka toimunud sündmustega. Kohtu põhjendid Süüdistava R.B ütlused asja kohta olid napid ja ennastõigustavad ning vastuolus asjas kogutud teiste tõenditega ning kohus ei pea tema ütlusi usaldusväärseks tõendiks. R.B oli motiiv vastutusest vabaneda. 2 Kriminaalasja menetlemisel on kannatanu K.P. oma ütlustega usaldusväärselt tõendanud, et 01.12.2007 pärast kell 4 kui pidu ööklubis Tallinn oli lõppenud, hakkas ta koos M.S. ga klubist väljuma. Välisukse juures oli temal K.S. sõnavahetus ja väike rüselus. Turvamees oli välisukse juures ja käskis neil eemale minna, mitte ukse ees rüseleda. Kannatanu K.P. i ütlused kinnitavad, et R.B oli temalt küsinud :“Tahad kakelda?“ ja löönud temale rusikaga näkku. Tema elukaaslane M.S. oli sekkunud ning keelanud R.B, mispeale R.B oli nimetanud M.S. “ litsiks „ja löönud ka M.S. t rusikaga näkku. Siis oli saabunud autoga turvameeste patrull ja temale K.P. ile oli üks turvamees lasknud gaasi näkku; turvamees oli eksitusest aru saanud ja soovitanud temal panna lund näkku , et gaasi tagajärgi leevendada. K.P. kinnitas kohtusaalis, et R.B temale kui ka M.S. rusikaga näkku lõi. K.P. i ütlustel oli R.B seljas turvamehe rõivastus ning tema pidas teda välisukse peal olevaks klubi turvameheks. K.P. i kinnitusel oli ta sel ööl klubi mõned kokteilid joonud ning asjaolusid tajus adekvaatselt. Klubi ees põles tänavavalgustus ning nähtavus oli hea. Kannatanu M.S. ütlused kinnitavad kannatanu K.P. i ütlusi. M.S. kohtus antud ütlustel kannatanu M.S. kinnitas oma elukaaslase K.P. i ja tunnistaja K.S. konflikti . Kannatanu M.S. ütlustel tema tundis R.B ära isiku, kes oli sekkunud konflikti ja lõi K.P. ile rusikaga näkku . Kui kannatanu M.S. lööjat( turvamehe tumedates rõivastuses) keelanud, oli süüdistatav R.B temale vastanud solvavalt ja lõi teda rusikaga näkku silma alla. Kannatanu M.S. oli veel näinud kuidas süüdistatav R.B lõi K.P. i rusikaga näkku, siis kui viimane oli juba maha kukkunud. Kannatanu M.S. ütlustel oli ka tema saadud löögist näkku maha kukkunud. Kohale jõudnud Falc- i turvapatrull oli K.P. ile lasknud gaasi näkku, kuid oli pärast seda vabandanud ning soovitanud lund näkku panna gaasi tagajärgede kergendamiseks. Ka kannatanu M.S. oli süüdistatavat R.B pidanud klubi välisukse juures olevaks turvameheks , sest ta seisis klubi ukse juures. Kannatanute ütlustel võis kogu sündmus kesta viis minutit. Kannatanu M.S. kinnitas , et K.P. i ja teda ründas sündmuskohal süüdistatav R.B; tänavavalgustus oli olemas. Tunnistaja K.S. ütlustel on tema saanud süüdistatava R.B soovil temaga kokku, et arutada sündmuskohal toimunud asjaolusid , sest R.B oli kaitsjaga olnud vajadus asjaolusid arutada. K.S kinnitas toimunud konflikti K.P. iga. Täpselt ta asjaolusid ei mäletanud , oli olnud tublisti klubis alkoholi tarvitanud. Tunnistaja ei näinud sündmuskohal klubi ees väljas vägivalla tarvitamist, ta ütles, et kannatanu kohta ta ei tea. Seega tema ütlused asja kohta täpset informatsiooni ei anna. Tunnistaja Lennart Kams ( kohaletulnud turvamees) ütlused kinnitavad R.B viibimist sündmuskohal. Tunnistaja ütlused kinnitavad süüdistatava ja kannatanu konflikti sündmuskohal, süüdistatava R.B poolt kannatanu ründamist ja temale rusikaga näkku löömist, kannatanu vigastusi , samuti tunnistaja poolt kannatanule K.P. ile ekslikult gaasi näkku laskmist. Tunnistaja Lennart Kams ja mõlemad kannatanud viitavad R.B-le kui sündmuskohal kannatanute kallal vägivalda tarvitanud isikule. Mõlemad kannatanud viitavad otseselt R.B-le kui sündmuskohal kuriteo toimepannud isikule. Julgestusteenistuse AS kiri 2.04.09 RMP 7-7/2 ja väljatrükk sõiduki asukohast ( tl. 79, 80) kinnitavad , et R.B viibis ööklubi Tallinn juures 1.12.2007 kell 4.20-04.
2. On reaalne ja kooskõlas asjas kogutud kannatanute ja tunnistajate ütlusega, äratundmiseks esitamise protokollidega ja fototabelitega, et R.B pani sündmuskohal toime vägivallaaktid 5-6 minutiga ning seejärel lahkus. On ju kannatanud oma ütluses kinnitanud , et süüdistava poolt vägivalla tarvitamine nii palju aega kestiski. Äratundmiseks esitamise protokollid tõendavad, et R.B on ära tuntud isikuna, kes sündmuskohal kuriteo toime pani ja kannatanuid ründas. 3 Kohus tõdeb, et traumakaardis kirjeldatud sündmuse aeg on ebatäpne, pandud kirja ärritatud kannatanute ütluste järgi ning vastuolus teiste asjas kogutud tõenditega, mistõttu sündmuste ajalise kulu osas see usaldusväärne tõend ei ole. Küll on aga traumakaartidega tõendatud kannatanute vigastused, mis neile tekitas süüdistatav R.B. Eeltoodut tõenditega on tõendatud R.B poolt sündmuskohal temale võõraste isikute kannatanute K.P. i ja M.S. kallal avalikus kohas klubi Tallinn ees jõhkra vägivalla tarvitamine kannatute rusikaga näkku löömine. Kohtus ei leidnud tõendamist R.B poolt kannatanute jalaga löömine ning selles osas esitatud süüdistustuse maht ei leidnud tõendust. Kuriteo motiiviks R.B-le võis olla rahustada oma psüühikat ning tarvitada kellegi vastu vägivalda, end välja elada. Turvatöötajate töö iseloomu tõttu on praktikas selliseid teo motiive esinenud ning turvatöötajate vastu on süüteomenetlusi algatatud. Sellise tegevusega realiseeris R.B sündmuskohal KarS § 263 p.1 kuriteokoosseisu . R.B on KarS § 33 mõistes süüvõimeline ning puuduvad tema süüd ja tema teo õigusvastasust välistavad asjaolud. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56, mille kohaselt karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. R.B on toime pannud teise astme kuriteo – vägivallateo, avaliku korra raske rikkumise. Kuriteoga on kannatanutele tekitatud kannatusi. Kannatanud ei ole süüdistatava vastu tsiviilnõuet esitanud. KarS § 263 p.1 ettenähtud kuriteo eest saab seaduse kohaselt mõista vangistuse või rahalise karistuse. R.B on varem kriminaalkorras karistamata. Tema poolt toime pandud kuriteost on möödunud poolteist aastat. Kohus peab otstarbekas, arvestades R.B süüd ja tema isikut, karistada teda rahalise karistusega 300 päevamäära, s.o. 15 000 krooni. See karistus peaks R.B mõjutama edaspidi hoiduma uute kuritegude toimepanemisest.

§ 180

lg.1 alusel R.B-lt menetluskuluna kutsete käetoimetamise kulu kokku 128(ükssada kakskümmend kaheksa) krooni riigieelarvesse.

§ 179lg.1 p.

2 alusel R.B-lt sundraha 6525(kuus tuhat viissada kakskümmend viis)krooni riigieelarvesse Kohtunik: 4