← Eesti

1-08-10975\4

1-08-10975 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus, Tartu maantee kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. detsembril 2008.a. Tallinn Kriminaalasja number 1-08-10975 / nr 08230103898 / Kohtukoosseis Kohtunik Leili Raedla Kohtuistungi sekretär Jane Põldoja , tõlk Eevi Pant Kohtuistungi aeg
  2. detsembril 2008.a. Kriminaalasi Prokurör B.P süüdistuses KarS § 329 järgi üldmenetluses. Rainer Amur Kaitsja Ingrid Trofimova SÜÜDISTATAV: B.P -Isikukood : xxx , elukoht xxx, emakeel: vene, kodakondsuseta, keskeriharidus, tööoht : OÜ A T , varem kriminaalkorras karistatud 11.10.2007.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 422 lg.1 alusel 2-aastane vangistus, KrMS § 238 lg.2 alusel tingimisi vangistus 1 aasta, 4 kuud 3-aastase katseajaga ja juhtimisõiguse äravõtmisega 2 aastaks ja 6 kuuks. Tõkend- elukohast lahkumise keeld. RESOLUTSIOON Mõista B.P süüdi KarS § 329 järgi ning karistada rahalise karistusega 50 päevamäära (päevamäär 263.-krooni) s.o. 13150.-krooni (kolmteist tuhat ükssada viiskümmend krooni) Rahaline karistus tasuda ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Hansapangas nr
  3. Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100064939 ning selgitus: „ B.P , 1-08-10975, rahaline karistus“. Kui rahaline karistus ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. KarS § 64 lg.2 alusel kuulub rahaline karistus iseseisvale täitmisele. Mõista B.P-lt välja KrMS § 180 alusel menetluskulu s.o. 6525.- krooni (kuus tuhat viissada kakskümmend viis krooni ) sundraha riigituludesse.Menetluskulu tasuda ühe kuu 1 jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034800017 või Hansapangas nr
  4. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus: „ B.P , 1-08-10975, kriminaalmenetluse kulu“. Kui rahaline nõue ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. EDASIKAEBAMISE KORD. Kohtuotsuse peale on õigus apellatsioonikorras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 15/viisteist/ päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega , teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7/seitse/ päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest Esitatud süüdistus : Käesolevas kriminaalasjas on esitatud süüdistus selles, et B.P olles 11.10.2007.a. Harju Maakohtu poolt karistatud KarS § 422 lg.1 alusel tingimisi vangistusega 1 aasta, 4 kuud 3-aastase katseajaga ja juhtimisõiguse äravõtmisega 2 aastaks ja 6 kuuks , juhtis 09.02.2008.a. kella 13.40 ajal Harjumaal Maardu linnas, Vana-Narva maanteel maja nr. 30/4 juures, suunaga Narva mnt. poole sõiduautot Xxx, reg numbriga xxx, omamata juhtimisõigust. Seega B.P , hoides kõrvale täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest, pani toime KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtu järeldused. Süüdistatav B.P ei tunnistanud ennast toimepandud kuriteos süüdi , samuti ei pidanud süüdistatava kaitsja süüdistust KarS § 329 järgi põhjendatuks. Süüdistatava B.P kohtuistungil antud ütluste kohaselt mõisteti ta 2007.a. oktoobris süüdi liiklusõnnetuse põhjustamises ja karistati tingimisi vangistuse ja juhtimisõiguse äravõtmisega. Karistuse peale ta apellatsiooni ei esitanud, ainult tsiviilhagi osas. Tallinna Ringkonnakohtus toimus istung 10.detsembril 2007.a. ja asi saadeti uueks arutamiseks I astme kohtusse. Tema sai Ringkonnakohtu määruse kätte 28.detsembril 2007.a. B.P väitis oma ütlustes, et sai Ringkonnakohtu määrusest aru, kuid arvas, et kohtuotsus ei olnud veel jõustunud ja ta võib kuni kohtuotsuse jõustumiseni sõidukit juhtida. Ta ei pöördunud ei kohtusse, prokuratuuri ega ARK poole juhtimisõiguse kehtivuse küsimusega. Süüdistatav väitis kohtus ka, et pöördus tuttavate juristide poole konsultatsiooniga ja need ütlesid, et kriminaalasjas jõustub otsus tervikuna, mitte osaliselt.. B.P arvates oleks ARK pidanud talle ka vastava otsuse saatma, kust oleks olnud näha, mis ajast mis ajani on juhtimisõigus ära võetud. Ka ei olnud Ringkonnakohtu määruses kirjas, millal karistus jõustub. Samuti ei selgitatud ei esimese astme kohtus ega ringkonnakohtus, millal põhi-ja lisakaristus jõustub. B.P tunnistab, et tal oli mõlemas kohtuastmes kokkuleppel kaitsja Ingrid Trofimova. Kohus uuris antud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid : Harju Maakohtu 11.10.2007.a kohtuotsus /t.l. lk.2-7/ milles mõisteti B.P süüdi KarS § 422 lg.1 järgi ja karistati KrMS § 238 lg.2 alusel 1 aasta ja 4 kuulise tingimisi vangistusega, lisakaristusena võeti ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 aastaks ja 6-ks kuuks. Tallinna Ringkonnakohtu 28.12.2007.a kohtumääruse /. t.l. lk.23-24 / kohaselt tühistati Harju Maakohtu 11.10.2007.a. kohtuotsus tsiviilhagi osas ja saadeti kriminaalasi selles osas uueks arutamiseks Harju Maakohtule. Muus osas jäeti kohtuotsus muutmata.Apellatsioon jäeti rahuldamata. 09.02.2008.a väärteoprotokolli AB982294 /t.l. lk.14/ kohaselt juhtis B.P 2 09.veebruaril 2008.a. kell 13.40 Tallinnas Vana-Narva mnt. 30/4 juures mootorsõidukit Xxx, reg. nr-ga xxx. Väärteoprotokollis on isiku enda seletus, mille kohaselt oli kohus, kuid kohtuotsus ei ole veel jõustunud, 03.03.2008.a. toimub uus kohus. toimik /t.l. lk 15/ olev sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt tuvastasid politseiametnikud, et B.P puudub juhtimisõigus ning B.P on sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud..Antud kriminaalasjas tehtud järelepärimisele ARK- ’sse on / t.l. lk.45 /ARK poolt saadud vastus, mille kohaselt on liiklusregistris märge B.P-lt juhtimisõiguse äravõtmise kohta alates 08.01.2008 kuni 07.07.2010.Ka on kriminaaltoimikus / t.l. lk.48-49/ tõlge allkirjastatud teatisest, et B.P on kätte saanud ning talle on tõlgitud Ringkonnakohtu 28.12.2008.a otsus. Kriminaalasjas /t.l. lk.35-36/ on karistusregistri väljavõtte, kust on näha kohtuotsuse jõustumine s.o. 08.01.2008.a. ning karistuse või katseaja lõpp on 10.10.2010.. Kohus ,kuulanud ära süüdistatava ja kontrollinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et B.P süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on täielikku tõendamist leidnud. B.P karistati Harju Maakohtu poolt KarS § 422 lg 1 järgi 11.10.
  5. a. tingimisi vangistusega 1 aasta 4 kuud 3 aastase katseajaga ning mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 2 aastaks 6 kuuks. Samuti mõisteti temalt välja tsiviilhagi kannatanu kasuks 403 083.54 krooni B.P esitas kohtuotsusele apellatsiooni ainult tsiviilhagi osas B.P ei vaidlustanud mõistetud karistust. Seda kinnitas ta ka kohtuistungil.
  6. detsembril
  7. a. toimus Ringkonnakohtus kohtuistung ning Ringkonnakohus tegi 28.12.2007.a. kohtumääruse ja tühistas Harju Maakohtu otsuse osaliselt ehk ainult tsiviilhagi osas . Ringkonnakohus jättis muus kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohus on kohtumääruses kirjutanud, et kriminaalasi saadetakse tagasi Harju Maakohtule uuesti arutamiseks ainult tsiviilhagi väljamõistmise osas. Kohtumääruse on B.P kätte saanud
  8. detsembril
  9. a. isiklikult ning selle kohta ka allkirja andnud. B.P olid kõik võimalused kohtumääruse sisuga tutvumiseks. B.P on antud kriminaalasja uurimise ajal ja väitis kohtuistungil, et Harju Maakohtu kohtuotsus ei olnud jõustunud, samas ei ole B.P huvi tundnud selle vastu, milla kohtuotsus jõustub.. Ta ei teinud järelepärimisit ARK’i, kas ta juhiluba on kehtiv või mitte. Kui isik on kohtuotsusega süüdi mõistetud, siis peab ta ise huvi tundma, millal otsus jõustub, mida ta teha tohib või mida mitte. Eriti peaks see küsimus tekkima päevakorda siis kui ta ise ei vaidlusta karistust. B.P-le anti kohtumäärus kätte, kus oli selgesõnaliselt kirjas, et I astme kohtusse läheb kriminaalasi uuesti arutamisele ainult tsiviilhagi osas. Kui süüdimõistetu suhtes kehtestatakse lisakaristust, siis lasub lisakaristuse täitmise kohustus süüdimõistetul . Kohus leiab, et eeltoodust lähtuvalt on täidetud KarS § 329 objektiivne koosseis s.o. isiku suhtes on tehtud kohtuotsus, millega talle on mõistetud karistus; see kohtuotsus on jõustunud; kohtuotsus on täitmisele pööratud ning isik hoiab talle süüteo eest mõistetud karistusest kõrvale.B.P suhtes on Harju Maakohus teinud otsuse ja talle koos põhikaristusega mõistnud ka lisakaristuse juhtimisõiguse äravõtmise näol. Tallinna Ringkonnakohus oma kohtumäärusega tühistas ainult tsiviilhagisse puutuva osa ning muus osas ehk B.P karistamise osas jättis kohtuotsuse jõusse. Ringkonnakohus jõustas Harju Maakohtu kohtuotsuse karistuse osas ning keegi selle peale enam ei kaevanud Subjektiivseks tunnuseks on isiku tahtlus, mis esineb kolmes vormis – kavatsetus, otsene tahtlus ja kaudne tahtlus. Arvestades asjaolu, et B.P on isik, kellel ei ole juriidilist haridust, siis ei tegutsenud ta kavatsetult ega otsese tahtlusega, vaid kaudse tahtlusega . Kaudse tahtluse puhul peab isik pidama võimalikuks, et ta võib toime panna mingi kuriteo ning ta peab seda möönma. B.P oli isiklikult kätte saanud Ringkonnakohtu lahendi, kus oli selgelt kirjas, millises osas asi uuele läbivaatamisele saadeti. Samuti on tõendatud see, et apellatsioon esitatigi ainult tsiviilhagi osas.. B.P oleks pidanud tekkima 3 küsimused, et mis saab karistusest, arvestades et uuele arutamisele läks ainult tsiviilhagi. Arvestades apellatsiooni sisu, siis pidi B.P pidama võimalikuks seda, et kuna muus osas kohtuotsust ei muudetud, siis see jõustub, eriti kui ta on öelnud, et ta sai aru kohtumääruse sisust ning küsis nõu ka tuttavatelt juristidelt.. B.P oli nii esimeses astme kohtus kui II astmes kokkuleppeline kaitsja. Eelnevast tulenevalt ei pea kohus põhjendatuks süüdistatava kaitsja väiteid süüdimõistetu B.P teadmatuse kohta kohtuotsuse jõustumise ajast.Asjakohane ei ole kaitsja väide nagu poleks ühes kriminaalasjas võimalik kaks kohtuotsust. Kaitsja väide ei ole asjakohane ka seetõttu, et olles B.P kokkuleppeline kaitsja juba eelmises kriminaalmenetluses , on kaitsja esmane kohustus selgitada isikule kõiki kohtuotsuse jõustumise ja täitmisele pööramise tähtaegu ja korda. Karistuse mõistmine. Karistuse mõistmise üldsätted on sätestatud KarS § 56, mille kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. B.P puhul puuduvad süüd välistavad asjaolud. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Arvesse võttes süüdistatava poolt kõiki antud kuriteo toimepanemise asjaolusid , seda ,et isiku süü pole suur , B.P on toime pannud II astme kuriteo, mille eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni 1-aastane vangistus, siis võib B.P karistada rahalise karistusega ,mis pöörata iseseisvale täitmisele ning 11.10.2007.a. Harju Maakohtu kohtuotsus jääb täitmisele iseseisvalt. Kohtunik 4 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.