Obsah (5)

§ 199§ 65§ 215§ 424§ 64

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. jaanuar 2009. a, Tallinn Kriminaalasja number 1-08-12703 Kohtukoosseis Eesistuja Paavo Randma, liikmed Ka

§ 199

lg 2 p 4, 5, 8, § 215 lg 2 p 1 ja § 424 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu

1. novembri
2. a otsus Apellatsiooni esitaja G.B Prokurör Kadi Ruus G.B, ik. XXX, vene keel, kodakondsuseta, keskeriharidus, ei tööta, eluk. XXX XXX XX, varem kriminaalkorras karistatud kuuel korral Advokaat Riine Lumiste Süüdistatav Kaitsja RESOLUTSIOON
3. Harju Maakohtu
4. novembri
5. a otsus tühistada osaliselt, täpsemalt G.B-le

§ 65lg 2 alusel liitkaristuse mõistmise osas.

1. Selles osas teha uus otsus ning: 2.1 Suurendada Harju Maakohtu
2. novembri
3. a otsusega G.B-le

§ 199lg 2 p-de 4, 5, 8 järgi mõistetud karistust Tartu Maakohtu 11.

detsembri

1. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa - viis kuud ja kakskümmend üks päeva - võrra ja liitkaristuseks mõista G.B-le vangistus pikkusega üks aasta kolm kuud ja kakskümmend üks päeva. 2.2 Karistusseadustiku § 68 lg 1 alusel arvestada mõistetud karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg pikkusega üks päev ja lõplikuks karistuseks mõista G.B-le karistus pikkusega üks aasta kolm kuud ja kakskümmend päeva. Karistuse kandmise alguseks lugeda
2. november
3. a. 1
4. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
5. Apellatsioon rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Harju Maakohtu
7. novembri
8. a otsusega tunnistati G.B süüdi

§ 215

lg 2 p 1 järgi ja mõisteti talle karistuseks kuus kuud vangistust;

§ 424

järgi ja mõisteti karistuseks viis kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima mõistetud karistusega ning liitkaristuseks mõisteti süüdistatavale kuus kuud vangistust, mida edasiselt vähendati 1/3 võrra, s.o pikkuseni neli kuud vangistust.

§ 65lg 1 alusel loeti mõistetud karistus kaetuks Tartu Maakohtu 11.

detsembri 2007. a otsusega mõistetud karistusega (vangistus pikkusega 1 aasta). Veel tunnistati G.B süüdi

§ 199

lg 2 p-de 4, 5, 8 järgi ja mõisteti talle karistuseks üks aasta kolm kuud vangistust, mida vähendati 1/3 võrra, s.o pikkuseni kümme kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 11.

detsembri

1. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – viis kuud ja 28 päeva – võrra ja lõplikuks liitkaristuseks mõisteti G.B-le üks aasta kolm kuud ja 28 päeva vangistust, millest arvestati maha eelvangistuses viibitud aeg pikkusega üks päev. Karistusaja alguseks määrati
2. november
3. a.
4. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni A. Tartõnksih, kes ei vaidlusta enda süüküsimust ega käitumisele antud juriidilist hinnangut. Küll leiab G.B, et talle on valesti mõistetud liitkaristus. Liitkaristuse moodustamise ajaks, s.o
5. novembriks
6. a, oli tal Tartu Maakohtu
7. detsembri
8. a otsusega mõistetud ja täitmisele pööratud karistusest (11 kuud ja 14 päeva) kantud ära 5 kuud ja 24 päeva. Kandmata karistuseks oli seega vangistus pikkusega 5 kuud ja 20 päeva, aga mitte 5 kuud ja 28 päeva, nagu on seda leidnud maakohus. Veel palub süüdistatav kergendada talle mõistetud karistust. G.B palub arvestada seda, et ta on HIV-positiivne ja vanglas ei ole tal võimalik saada professionaalset arstiabi. Apellatsiooni kohaselt soovib süüdistatav minna võõrutusravile ning saada kiiremini ühiskonna täisväärtuslikuks liikmeks.
9. Ringkonnakohtu istungil soostus prokurör osaliselt apellatsiooni väidetega, paludes revideerida maakohtu otsust

§ 65lg 2 alusel mõistetud liitkaristuse osas.

Muus osas palus prokurör jätta maakohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. Kaitsja toetas apellatsiooni tervikuna, paludes kergendada ka süüdistatavale mõistetud karistust. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT 2 Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide ja apellatsiooni väidetega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamused, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osaliselt seoses materiaalõiguse väära kohaldamisega, täpsemalt

§ 65lg 2 alusel toimunud lõpliku liitkaristuse mõistmise osas.

4. G.B märgib apellatsioonis õigustatult, et vääralt on toimunud talle

§ 199lg 2 p-de 4, 5, 8 mõistetud karistuse ja Tartu Maakohtu 11.

detsembri

1. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa liitmine. Tartu Maakohtu
2. detsembri
3. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – pikkusega 11 kuud ja 14 päeva – pöörati G.B suhtes täitmisele
4. mail
5. a. G.B märgib õigustatult, et
6. novembriks
7. a, mil toimus liitkaristuse moodustamine, oli tal sellest karistusest kantud pikem aeg, kui on seda leidnud maakohus. Ringkonnakohus märgib, et selleks ajaks oli G.B mõistetud karistusest ära kantud vangistus pikkusega 5 kuud ja 23 päeva. Arvestades selle maha maakohtu
8. detsembri
9. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osast, oleks järelejäänud liidetavaks karistuseks pidanud olema vangistus pikkusega 5 kuud 21 päeva, mitte aga vangistus pikkusega 5 kuud 28 päeva, nagu on seda teinud maakohus. Kriminaalkolleegium leiab seega, et selles osas tuleb maakohtu otsus tühistada ning moodustada uus liitkaristus.
10. G.B on vaidlustanud ka maakohtu poolt mõistetud karistuste. Kuna

§ 215

lg 2 p 1 ja § 424 järgi mõistetud karistus loeti kaetuks

§ 65lg 1 alusel Tartu Maakohtu 11.

detsembri 2007. a otsusega mõistetud karistusega, saab vaidlustatavaks karistuseks olla vaid

§ 199

lg 2 p-de 4, 5, 8 järgi mõistetud karistus pikkusega üks aasta kolm kuud vangistust, mida edasiselt vähendati 1/3 võrra. Kriminaalkolleegium leiab, et sellise karistuse mõistmine G.B-le on toimunud seaduslikult ja põhjendatult. Süüdistatav on varavastaste kuritegude eest varasemalt korduvalt karistatud, mis näitab üheselt, et senised karistused ei ole täinud enda eripreventiivset eesmärki. Käesolevas kriminaalasjas vaatluse all olevad varavastased süüteod, mis on kvalifitseeritud

§ 199

lg 2 p-de 4, 5, 8 järgi, pani G.B toime katseajal, mis annab selgelt mõista, et süüdistatav ei ole eelnevast karistusest teinud vajalikke järeldusi. Arvestades käesolevas kriminaalasjas menetletud varavastaste süütegude süstemaatilisust (lühikese ajavahemiku jooksul toimepandud kuus kuritegu), on lähedal tõdemus, et varavastaste kuritegude toimepanemine kujutab G.B-le sisuliselt sissetulekuallikat. Karistusseadustiku § 199 lg 2, mille järgi G.B on süüdi tunnistatud, näeb sanktsiooni ülemmäärana ette vangistuse pikkusega kuni viis aastat. Käesoleval juhul, mõistes G.B-le karistuseks vangistuse pikkusega üks aasta kolm kuud, on maakohus mõistnud karistuse sisuliselt sanktsiooni alammäära lähedases suuruses ning kriminaalkolleegium ei näe mitte mingit õiguslikku alust selle karistuse revideerimiseks vähendamise suunas. Argumendid, mida süüdistatav apellatsioonis nimetab, ei ole asjakohased. Vangistusseaduse kohaselt tagatakse süüdimõistetule kinnipidamisasutuses kohane arstiabi ning kriminaalkolleegium ei näe põhjust kahelda, miks ei peaks see seaduses ettenähtud ulatuses toimuma ka G.B suhtes. Ka narkootikumidest loobumise kavatsuse osas märgib kriminaalkolleegium, et see tervitatav soov on võimalik realiseerida ka kinnipidamiskohas. 6. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-st 2, § 340 lg 2 p-st 4 tühistab Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium maakohtu otsuse G.B-le

§ 65lg 2 3 alusel liitkaristuse mõistmise osas ning teeb selles suhtes uue otsuse.

Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata, apellatsioon rahuldada osaliselt. Paavo Randma Jüri Paap Julia Katškovskaja 4