1-08-9174/1

(08230107756)Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Kriminaalasi H.E süüdistus KarS § 320 lg 1 järgi lühimenetluses Prokurör Loreta Tšurilova Süüdistatav H.E Ik: xxx, EV kodanik, keskharidus, töökoht: LR C Ltd (xxx), elukoht: xxx Tõkend: Harju Maakohtu 14.11.2008 määrusega valitud tõkendiks vahistamine, kinni peetud 23.12.2008 Varasem karistatus:

1. Harju Maakohtu 19.01.2006 otsusega KarS § 121 järgi rahaline karistus 1500 krooni.
2. Harju Maakohtu 31.03.2008 otsusega KarS § 215 lg 1; 209 lg 1 järgi vangistus 2 kuud KarS § 73 alusel tingimisi 3 aastase katseajaga. Kaitsja Advokaat Eva Rivis RESOLUTSIOON
3. H.E süüdi tunnistada KarS § 320 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks rahaline karistus 135 (ükssada kolmkümmend viis) päevamäära ulatuses päevamäära arvestusega 50 krooni päevamäär, so 6750 (kuus tuhat seitsesada viiskümmend) krooni.
4. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks tasumisele kuuluvaks rahaliseks karistuseks 90 (üheksakümmend) päevamäära ulatuses päevamäära arvestusega 50 krooni päevamäär, so 4500 (neli tuhat viissada) krooni.
5. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusest kantuks eelvangistuses viibitud ajavahemik 23.12.2008 kuni 21.01.2009, so 30 (kolmkümmend päeva) karistuse hulka arvestusega, et ühele eelvangistuse päevale vastab 3 rahalise karistuse päevamäära, lugedes karistuse kantuks.
6. H.E suhtes valitud tõkend vahistamine tühistada ja H.E vabastada vahi alt kohtusaalis.
7. H.E-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 1292 (üks tuhat kakssada üheksakümmend kaks) krooni ja 10 senti, mis tuleb 3 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „H.E, 1-089174, kaitsjatasu“.
8. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane tähtpäev on 05.02.
9. Kui kohtuotsusele apellatsioonkaebust ei esitata, jõustub kohtuotsus 06.02.
10. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: H.E süüdistatakse selles, et tema, olles hoiatatud teadvalt valeütluste andmise eest, andis 16.11.2007 kannatanuna Pärnu mnt 139 Tallinnas asuvas Põhja Politseiprefektuuri varavastaste kuritegude talituses teadvalt valeütlusi selle kohta, et 03.11.2007 kella 13.00 ajal Tallinnas Sütiste tee 21 asuva hotelli Hermes juures rööviti tema kasutuses olev sõiduk Xxx registreerimismärgiga xxx , kuigi sellist sündmust aset ei leidnud. Seega H.E pani toime kannatanu poolt kriminaalmenetluses teadvalt vale ütluse andmise, so KarS § 320 lg 1 ettenähtud kuriteo. Kohtuistungil süüdistatav H.E seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • 17.05.2008 koostatud kahtlustatava H.E ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab kahtlustatav end süüdi kuriteos milles teda kahtlustatakse ja selgitab et, 03.11.2006 võttis ta TTliisingusse sõiduki XXX registreerimismärgiga xxx. Mingit kirjaliku lepingut ta temaga sõlminud ei ole, lihtsalt leppisid suuliselt kokku. Kahtlustatav käis selle autoga tööl Rootsis, igakuiselt maksis T raha, aga kevadel 2007 tekkisid tööandjaga probleemid, raha selleks, et T maksta, tal ei olnud. Üksikasjalikud seletused andis kahtlustatav 16.11.2007 kannatanu ülekuulamise • protokollis. Suvel 2007, enne Jaanipäeva, otsustas selle auto maha müüa ja T raha tagastada. „Kuldne Börs" ajalehest leidis isiku, kes soovis autot osta. Helistas kuulutuse peale ja ütles, et auto on ilma dokumentideta. Tuli autoga XXX registreerimismärgiga xxx Tartusse, kus see isik oli, kohtus temaga Filosoofi tänaval pargis. Nad kohe vaatasid sülearvutist, kas auto ei ole tagaotsitav. Ka kontrollisid nad auto VIN koodi ja ta sai aru, et VIN kood muudetakse ja keegi lööb selle koodi ümber. №ormees andis peale auto ülekontrollimist talle 25000 krooni sularahas ja kahtlustatav andis temale auto koos autovõtmega. T ta midagi ei öelnud ja 16.11.2007 otsustas teha avalduse politseisse, et auto on varastatud. Kui suur selleks ajaks oli T võlg, täpselt tema ei oska öelda, aga juba suur. Selle loo, mida ta uurijale ütles 16.11.2007 kannatanu ülekuulamise protokollis, mõtles ta välja. Enne seda, kui uurija kuulas teda kannatanuna üle, ta hoiatas teda teadvalt vale ütluse andmise eest ja tema pani selle kohta oma allkirja. Tunnistab ennast süüdi, kahetseb tehtut. (t/l 2-4) 16.11.2007 koostatud kannatanu H.E ülekuulamisprotokolli kohaselt 03.11.2006 rentis ta Tallinnas, xxx TT sõiduauto Xxx registreerimismärgiga xxx . Rendileping oli koostatud kirjalikult ning tähtajatu. Koos T käisid ARK Tallinna büroos, kus T lasi teda antud sõiduki registreerimistunnistusele kasutajaks märkida, selleks, et saaks autoga Rootsi sõita. Sõiduki rentimise eest pidi ta iga kuu T maksma 15000 krooni. Sel ajal töötas ma Rootsis ehitajana ning antud sõidukiga käis Rootsis tööl. Selle autoga käis Rootsis kaks korda. Kuna 2007 kevadel alguses tekkisid Rootsi ehitusfirmas, kus ta töötas, makseprobleemid, tuli sealt töölt ära ning läks tööle Soome. Kuna vahepeal ei olnud ta T renditasu maksnud, võttis emalt laenu 30000 krooni ning andis selle T . T tegi talle ettepaneku, et ostaks selle auto talt ära, millega ta oli nõus. Kõigepealt lubas talle kogu võlgnevuse ära maksta, kuna oli talle veel auto rentimise eest võlgu, summat ta enam ei mäleta. Peale seda lubas auto ära osta. Nad leppisid kokku, et hakkab liisingu makseid edasi maksma. Kui palju ta temale pidi auto eest maksma, nad kokku ei leppinud. Sõiduauto jäi seniks tema kasutusse. Soomes töötades tekkisid tal probleemid palga saamisega ja tuli ka sealt ära. Kuna ta teadis, et tal oli saada päranduseks metsa, siis lootis selle müügist saadud rahast T auto ära osta. Sellest rääkis ka T ning ta oli nõus ootama. Kuna sama aasta talvel varastati selle auto küljest esistange koos numbrimärgiga, siis kirjutas papist alusele sõiduki registreerimisnumbri ja asetas selle auto salongis armatuurlaua ja klaasi vahele. Seda on ka T näinud. 03.07.2007.a. kella 13.00 ajal sõitis sõiduautoga XXX registreerimismärgiga xxx Tallinnas, Hermes Hotelli juurde kavatsusega selles hotellis tuba üürida. Sõitis sinna, kuna läks oma elukaaslasega tülli. Auto parkis hotelli ette parklasse. Kui autost väljus, lukustas uksed ja jäi auto kõrvale seisma, et sigarett lõpuni tõmmata. Auto võti oli tal rõngaga sõrme otsas. Samas parklas seisis tema autost 2-3 meetri kaugusel tumedat värvi sõiduauto, marki ei pannud tähele. Sellest autost väljusid kolm meest ja tulid otse tema poole. Kuna seisis hotelli trepi ees, siis arvas, et mehed lähevad hotelli. Kui nad tema kõrvale jõudsid, haarasid kaks meest sõnagi lausumata tema kätest kinni ja keerasid need selja taha. Kolmas mees võttis samal ajal tema sõrmeotsast autovõtme. Seejärel lasid nad tema käed lahti, istusid kõik kolmekesi autosse ja sõitsid minema. Mingit füüsilist vägivalda tema suhtes rohkem ei kasutatud, seega mõtles alguses, et T oli need mehed saatnud temalt autot ära võtma. Seega ei läinud ta vaatama sõiduki numbrit, millest mehed väljusid ega ka ei helistanud politseisse. Peale seda jalutas paar-kolm tundi Mustamäel ringi ja läks lõpuks koju. Samal õhtul helistas T , kuna tahtis teada, kas ta mainib sellest autost midagi. Kuna ta seda ei teinud, siis sai aru, et ta ei olnud auto äravõtmisega seotud. Kuna ta oli talle auto eest võlgu siis ei julgenud ta rääkida, et autot tema käes enam ei ole. Rääkis talle, et jättis auto Rootsi, samas lootis, et leiab lähimal ajal ise auto üles. Miks ta seda arvas ei oska öelda. Peaaegu iga päev sõitis oma sõpradega ringi ja otsis seda autot. Juulikuus, kuupäeva ei mäleta, rentis TT üheks päevaks kaubiku xxx registreerimismärgiga xxx. Sellega sõitis Pärnusse. Sealt tagasiteel Tallinna sai autol kütus otsa ja sõitis tee ääres asuvasse tanklasse. Kuna tal raha ei olnud, andis tanklatöötajale tagatiseks sõiduauto XXX registreerimismärgiga xxx registreerimistunnistuse ning sai 500 krooni eest kütust. Tankla asub Pärnu- Tallinna • • maantee ääres, täpset asukohta ei oska öelda. Lubas raha nädala jooksul ära maksta. Hiljem käis koos T ega selles tanklas registreerimistunnistust ära t , kuid see oli seal kaduma läinud. Tankla töötaja lubas need üles otsida ja pidi seejärel T helistama. Kas ta seda tegi ta ei tea. Politseisse ta auto röövimisest kohe ei teatanud, kuna kartis, et teda ei usuta. Ta otsustas, et maksab T auto välja, peale mida oleks auto tema nimele vormistatud ning seega oleks see probleem olnud lahendatud. Kuna sõiduk on tema süü tõttu seniajani kadunud, siis on nõus kõik sellega seonduvad kahjud T hüvitama. (t/l 6-8) 16.11.2007 koostatud kannatanu T T ülekuulamisprotokolli kohaselt 03.11.2006 rentis H.E firmalt E OÜ sõiduauto XXX registreerimismärgiga xxx . Rendilepingu sõlmisid kirjalikult kuuks ajaks. Kuna ta töötas sel momendil Rootsis, siis selleks, et ta saaks autoga riigipiiri ületada, vormistas ARK Tallinna büroos ta sõiduki registreerimistunnistusele auto kasutajaks. Harry pidi vastavalt lepingule tasuma iga kuu sõiduki rentimise eest 15000 krooni. Harry asus randitasu õigeaegselt kuni 2007 märtsi alguseni. Peale seda ta raha enam ei maksnud. Tema nõudmistele, vastas, et talle oli tööandja võlgu jäänud ning tal ei olnud raha. Ta lubas hiljem tagantjärgi kõik võlgnevuse ära maksta. Ta rääkis, et talle oli pärandatud metsa, mille müügist ta pidigi auto ära ostma. Seega jäi tema juttu uskuma ja ei nõudnud temalt auto tagastamist. Iga kord, kui talle helistas ja auto kohta küsis, lubas ta talle raha maksta. 2007 märtsis, kuupäeva ei mäleta, sai temaga Tallinnas, Tulika autokeskuse juures kokku. Ta selgitas, et autol oli varastatud esistange ning küsis uue ostmiseks temalt 3000 krooni, mille ta ka andis. Nägi, et autol puudus esistange. Peale seda ta nimetatud autot ei ole näinud. 2007 juulikuus sai Harryga Tallinnas kokku ja ta rääkis, et oli auto Rootsi jätnud, kuna autol puudus esistange ja Rootsi piiril ei lastud autot laeva peale. Ta tegi ettepaneku, et läheksid koos ja tooksid auto Rootsist ära, kuid Harry siis rääkis, et tal oli pass ära varastatud. Vahepeal rentis ta nende firmast kaubiku xxx registreerimismärgiga xxx. Peale selle tagasitoomist rääkis, et teel Pärnusse oli kütus otsa saanud ja andis ühes tanklas sõiduauto XXX dokumendid panti, kuna tal ei olnud kütuse ostmiseks raha. Sõitsid koos Harryga sellesse tanklasse, mis asus Pärnu maakonnas. Seal sai teada, et Harry oli tõepoolest sinna sõiduki registreerimistunnistuse jätnud, kuid see oli seal kaduma läinud. Andis tankla töötajale oma telefoninumbri ning nad lubasid talle helistada, kui on dokumendid üles leidnud. Seniajani nad talle ei ole helistanud. Harry rääkis, et ei saa enne Rootsi tööle tagasi sõita, kui on uue passi teinud. Mõnda aega ta ei näinud Harryt. 16.10.2007 sai temaga kokku ja nõudis selgitust, miks ta ei ole talle võlga ära maksnud ja tahtis teada, kus auto XXX registreerimismärgiga xxx asub. Alles siis rääkis Harry talle, et auto oli suvel temalt röövitud. Miks ta talle sellest varem ei julgenud rääkida, jäi arusaamatuks. Auto maksumus on 168000 krooni. Vastavalt rendilepingu tingimustele on sõiduki rentija kohustatud hüvitama kogu kahju juhul, kui kindlustus keeldub kahju hüvitamisest. (t/l 9-10) Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks oli 2007 aastal 0 krooni. (t/l 23) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana üle kuulatud H.E süüd tunnistavaid ütlusi sh 16.11.2007 koostatud kannatanu H.E ülekuulamisprotokollis fikseeritud ütlusi, kannatanu T T ütlusi, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 320 lg 1 järgi, so kannatanu poolt kriminaalmenetluses teadvalt vale ütluse andmisena. Kriminaalasja leiduva süüdistusakti kohaselt on süüdistatav kannatanuna ülekuulamisel andnud teadvalt valeütlusi tema kasutuses olnud auto röövimise kohta. Sellele järgnevalt on ta ülekuulamisel nendest ütlustest loobunud ja väitnud, et ta andis valeütlusi kohtueelsel menetlusel, kirjeldades asjaolusid, mis ta ise oli välja mõelnud ja, mis ei vastanud tõele. Ka kohtuistungil kinnitas ta valeütluste andmist kohtueelsel menetlusel. Taolistel asjaoludel leiab kohus, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 320 lg 1 ettenähtud kuriteona. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava kahetsust toimepandus. Süüdistatavale inkrimineeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus 30st 500 päevamäärani või vangistus kuni kolme aastani. Kuivõrd süüdistataval on sissetulek, kuivõrd ta töötab välismaal, siis asub kohus seisukohale, et süüdistatava suhtes võib kohaldada alternatiivset karistust, so rahalist karistust. Pealegi on inkrimineeritav kuritegu toime pandud enne eelmist kohtuotsust ning tegemist on teise astme kuriteoga, millise ohtlikkus ei ole kuigi suur. Karistuse määra valikul lähtub kohus karistust kergendava asjaolu olemasolust ning asub seisukohale, et karistuse võib mõista alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Kuivõrd aga süüdistatav ei ilmunud kohtusse ning ta kuulutati tagaotsitavaks ja võeti vahi alla, siis asub kohus seisukohale, et eelvangistuses viibitud aeg tuleb KarS § 68 lg 1 alusel arvestada ümber rahaliseks karistuseks ning süü suurust arvestades lugeda karistus kantuks. Harju Maakohtu 31.03.2008 otsusega mõistetud isiku vabadust piirav karistus tuleb aga jätta iseseisvaks täitmiseks. Kuivõrd kriminaalasju tulnuks lahendada ühises menetluses ja eelmise otsusega on süüdistatavalt sundraha välja mõistetud, siis jätab kohus süüdistatavalt KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel välja mõistetava sundraha välja mõistmata, mõistes süüdistatavalt kriminaalmenetluse kuluna välja vaid määratud kaitsja tasu. Märt Toming kohtunik