Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas E.Z-i süüdistatakse selles, et tema olles 25.09.2006.a. karistatud Põhja Politseiprefektuuri poolt LS § 7419 lg 1 järgi rahatrahviga 10200 krooni, LS § 7422 lg 2 järgi rahatrahviga 1500 krooni,
lg 3 alusel rahatrahviga 11700 krooni ning sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 4 kuuks mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, milline karistus ei ole temal veel kustunud, olles seega isikuks, kes omab kehtivat karistust joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest juhtis uuesti 25.03.2008.a. kella 13.30 ajal Harju Maakonnas, Rae vallas Tallinn-Tartu mnt 14-ndal kilomeetril mootorsõidukit Xxx reg.nr xxx olles alkoholijoobes. Seega E.Z pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest, s.o. kuriteo, mis on kvalifitseeritav
MS § 245 sätetest on prokurör Mairi Heinsalu, süüdistatav E.Z ja tema kaitsja Leelo Viil käesolevas kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe selles, et E.Z-ile
järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks rahalise karistuse 300 päevamäära (päevamäära suurus 50 krooni), s.o. 15 000 krooni.
3 päeva karistuse hulka, arvestades ühele päevale vastavaks 3 päevamäära, s.o kokku 9 päevamäära, mõistes lõplikuks karistuseks 94 päevamäära, s.o. 14550 krooni.
lg 1 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi 10 kuu jooksul kümnes võrdses osas, s.o. 1455 krooni kuus.
Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsja ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub E.Z temale
ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. juhindudes KrMS §173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4,9; § 248 lg 1 p 4, 249; § 256-5 lg 1 p 2 , § 256-5 lg 2; § 311; § 312 ja § 313, kohus otsustas Süüdi tunnistada E.Z
järgi ja karistada rahalise karistusega 300 päevamäära, võttes päevamääraks 50 krooni s.o summas 15000 krooni. Vastavalt
kuni 27.03.2008.a. s.o 3 päeva, mis on 9 päevamäära karistusaja hulka kandmata karistus rahaline karistus 14450 krooni.
lg 1 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi 10 kuu jooksul kümnes võrdses osas, s.o. 1445 krooni kuus Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxEesti Ühispangas või nr xxxxxxxxxx Hansapangas, viitenumbriga xxxxxxxxxx Vastavalt
lisakaristusena mootorsõiduki E.Z vabastada kohtusaalist. Välja mõista E.Z-ilt 3262.50 krooni sundraha ja kaitsja tasu summas 2283.30 krooni riigi tuludesse. Väljamõistetud sundraha ja kaitsjatasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele nr. xxxxxxxxx EÜP või xxxxxxxxxxx Hansapangas, viitenumber xxxxxxxxxx Kviitung esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kuriteokantseleile. Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool juhul, kui on tegemist KrMS
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.