Obsah (8)

§ 310§ 189§ 175§ 224§ 180§ 408§ 412§ 423

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht 01. aprill 2008 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi Asja lahendamise menetlus nr 1-08-3035 (kohtueelses menetlus

) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada H.B süüdi karistusseadustiku (KarS) § 200 lg 2 p 4 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 3 aastat; KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistus 3 aastat jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata H.B-le katseaeg 2 aastat ning mõistetud vangistust 3 aastat ei pöörata täitmisele, kui H.B ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata H.B-le käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxx x-xx xxxxxxxxx ; tühistada H.B-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes
2. Kahjude ja kriminaalmenetluse kulude ning kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas: 2.1 kuritegudega tekitatud ja heastamata kahjudes: 2.1.1 rahuldada täielikult Leo Aru tsiviilhagi ning välja mõista H.B-lt 1000 krooni Leo Aru kasuks; 2.1.2 rahuldada täielikult Hillar Jago tsiviilhagi ning välja mõista H.B-lt 4145 krooni Hillar Jago kasuks; 2.2 välja mõista H.B-lt riigieelarve tuludesse sundraha 10875 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 1035 krooni 45 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu – kaitsja tasu kohtueelses menetluses 1288 krooni 56 senti, postikulud 21 krooni, toimikust koopia tegemise kulu 49 krooni 80 senti; 2.3 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu 1035 krooni 45senti arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Raul Tosmannile. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises
3. Selgitada: 3.1 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele; 3.2 kohtuotsust kriminaalmenetluse kuludes ei saadeta täitmisele pööramiseks kohtutäiturile ja kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes loetakse täidetuks, kui süüdimõistetu on kriminaalmenetluse kulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 AS-s SEB Pank (viitenumber 2800049874); 3.3 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud

§-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

1. Kokkuleppe sisu Prokuröri, süüdistatava ja süüdistatava kaitsja allkirjastatud kokkuleppe kohaselt on H.B-le mõistetavaks karistuseks KarS § 200 lg 2 p 4 järgi vangistus 3 aastat; KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistus 3 aastat jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata H.B-le katseaeg 2 aastat ning mõistetud vangistust 3 aastat ei pöörata täitmisele, kui H.B ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata H.B-le käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks Xxxxx x-xx xxxxxxxxx . H.B on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema 18.augusti 2007.a. pärastlõunasel ajal Viljandi linnas xxxxxx xx-x korteris nõudis Hillar Jagolt 3000 krooni tasumist. H. Jago lahkus ja läks xxxxxx xx-x korterisse, kuhu H.B talle järgnes. Seal lõi H.B H. Jagole kaks korda rusikaga näkku ning ähvardas talle „kandid“ kaela saata. H. Jago väljus korterist, et politsei kutsuda. Samal ajal H. Jago elukaaslane Pilvi Saks, kartes H.B poolset uut jõhkrat vägivallatsemist, andis talle hirmu mõjul 1000 krooni. Veel süüdistatakse H.B selles, et tema 22.septembril 2007.a. päeval Viljandi linnas xxxxxx xx-x korteris tungis kallale Leo Arule, keda lõi jalaga näkku ning seejärel röövis laua pealt kannatanule kuulunud 1000 krooni. H.B teod on talle kvalifitseeritud KarS § 200 lg 2 p 4 järgi võõra vallasasja äravõtmisena selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud vägivallaga ja isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise.
2. Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. 2 Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Tsiviilhagide otsustamine Leo Aru on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 1000 krooni (tl 55). Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb

§ 310lg 1 alusel täielikult rahuldada.

Hillar Jago on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 4145 krooni (tl 56-57 ). Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb

§ 310lg 1 alusel täielikultrahuldada.

3. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus Menetluskulud on sätestatud

§-s 175. Vastavalt

§ 189

lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning

§ 189

lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

§ 175lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu.

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud hüvitamisele kuuluvaks summaks 1288 krooni 56 senti. Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus aruande, mille kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 1035 krooni 45 senti. Kaitsja esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega.

§ 175

lg 1 p 5 kohaselt on menetluskuluks vastavalt

§ 224

lg-le 1 määratud kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud – 49,80 krooni.

§ 175

lg 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 21 krooni. Vastavalt

§ 180

lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud isiku. Vastavalt

§ 180

lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb H.B-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 10875 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 1035,45 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu – kaitsja tasu kohtueelses menetluses 1288,56 krooni, postikulud 21 krooni, kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud 49,80 krooni - riigieelarve tuludesse. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. Vastavalt

§ 189

lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (

§-de 383 – 392). 4. Muud põhjendused Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada.

§ 408

lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

§ 412

lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

§ 423

kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse

sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse 3 kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud. Kalev Kuningas Kohtunik 4