järgi lühimenetluses Ringkonnaprokurör NATALJA VESTER Süüdistatav H.U Kaitsja Elukoht xxx, IK xxx, EV kodanik, kesk-eriharidus, , keevitaja, emakeel – vene keel, varem karistatud: • 29.12.1999 Tallinna Linnakohtu poolt poolt KrK § 107 lg 2 p 1 järgi 4-aastase vangistusega, vabanes 23.09.2002 tingimisi enne tähtaega katseajaga 1 aasta 3 kuud ja 4 päeva. Eelvangistus alates 07.08.2005 Vandeadvokaat ANDRES GORKIN RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada H.U vangistusega.
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra – kandmisele kuulub 4(neli) aastat vangistust. 3.
MS § 179 lg 1 p 1 alusel välja mõista H.U-lt I astme kuriteo toimepanemise eest sundraha 7500 krooni riigi tuludesse.
Menetlusosaliste seisukohad: Prokurör leiab, et süüdistatava H.U käitumine on õigesti kvalifitseeritud
järgi ning tema süü on tõendatud järgmiste tõenditega: • • • • • • • • • • • • • • • • • • kannatanu YMseletused /lk 36-37,38-40,41-43,44,45-47/, tunnistaja VF’i seletus /tl 51-53/, tunnistaja TLseletus /tl 54-55/, tunnistaja AM’i seletus /tl 56-59/, tunnistaja AP’i seletus /tl 60-61/, tunnistaja AKseletus /tl 62-64/, tunnistaja I Sseletus /tl 65-66/, tunnistaja KI’i seletus /tl 67-68/, tunnistaja TD seletus /tl 69-70/, tunnistaja JS seletus /tl 71-73/, tunnistaja ekspert ES’i seletus /tl 20-22/, sündmuskoha vaatlusprotokoll /tl 2-10/, surnu kohtuarstlik ekspertiisiakt nr 633 /tl 13-16/, DNA ekspertiisiakt nr GE 2213-05/5285 /tl 24-25/ Asitõendite vaatlusprotokoll /tl 28,30,31-33/, Tehnilise uuringu protokoll /tl 29/, Ütluste olustikuga seostamise protokoll /tl 92-93/, kahtlustatava H.U ütlused /tl 74,75,76-78,85-86,89-91/. Kaitsja nõustub süüdistatava H.U kuriteo kvalifikatsiooni, süüdistatava süü tõendatusega ning palub karistuse mõistmisel arvestada KrMS § 238 lg 2 sätteid. Süüdistatav H.U tunnistab end süüdi
Seletab, et JS ründas teda noaga selja tagant ning tema rabelemise käigus sai noa enda kätte ja lõi JS’i noaga. Kohtu seisukoht: Kohus leiab, et süüdistatava H.Uegevus on õigesti kvalifitseeritud
Süüdistatav ja kannatanu olles koos ühes seltskonnas ja tarvitades alkoholi, tekkis kannatanul süüdistatavaga tüli vanglateemadel. JS lahkus seltskonnas, kuid kutsus H.U ’it enda juurde asju arutama. Süüdistatav seletab, et JS ründas teda selja tagant noaga. Tunnistajad kinnitavad, et kannatanu JS oli alkoholijoobes agressiivne ja ettearvamatu. Rünnaku tõrjumisel sai süüdistatav noa enda kätte ja lõi kannatanut. Kohus leiab, et tegemist ei olnud enesekaitse piiride ületamisega, kuna kannatanu paremal õlavarrel ning ka käel oli noavigastusi, mis näitab, et kannatanu hakkas ennast kaitsma süüdistatava ründe vastu. Süüdistatav H.U , lüües kannatanu tugevasti külje piirkonda, möönis igasuguse tagajärje saabumist, seega pani ta kuriteo toime kaudse tahtlusega. H.U süüd välistavad asjaolud puuduvad. Tema süü
järgi on tõendatud tema enda poolt omaksvõtuga ning prokuröri poolt esitatud ning kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega: • • • • • • kannatanu YM seletused /lk 36-37,38-40,41-43,44,45-47/ selle kohta, et JS oli tema elukaaslane. Kaine peaga oli JS normaalne, aga alkoholi tarbinuna oli agressiivne, tuli ka kannatanule kallale. Teravaid esemeid tuli tema eest peita. H.U tunneb suvest 2005, tutvusid sünnipäeval ja vahetasid telefoninumbreid. 06.08.2005 helistas H.U ja küsis, kas tohib teda külastada. Kannatanu nõustus ja kuskil kella 17:00-18:00 paiku H.U tuli. Ta käis veel poes, tõi õlut. Mingil ajal tulid tuppa toa omanik JKja T , kes elab XXX toas. Istusid kõik koos, ajasid juttu ja jõid õlut. Kannatanu kellaaega ei mäleta, aga siis tuli S, kellel oli 2-liitrine õllepudel kaasas. S hakkas Vitaliga juttu ajama, millest rääkisid, kannatanu ei kuulanud, sest teda see ei huvitanud. Aeg-ajalt tuli S’i rahustada ja magama ajada, kuna muutus agressiivseks. S läkski minema ja lubas järgmisel päeval Vitalile helistada.. Mingil ajal käis veel S ukse taga, kuid sisse teda ei lastud. Siis helistas S Vitalile ja kutsus enda juurde V korrusele rääkima. Vitalik läkski. Mingi aja möödudes läksid koos teiste tüdrukutega V korrusele ja leidsid S’i pikali verisena maas. Kutsusid kiirabi. tunnistaja VF’i seletus /tl 51-53/ selle kohta, et matuste kulud kandis tema, kuid ta ei soovi esitada tsiviilhagi. tunnistaja TL seletus /tl 54-55/ selle kohta, et tunneb H.U, suhted on normaalsed. Samuti tundis JS’i, kes on probleemne inimene. Tarvitab alkoholi ning pidevalt tülitab teisi elanikke või otsib oma elukaaslast taga. tunnistaja AM’i seletus /tl 56-59/ selle kohta, et elab koos H.U läks Vitali välja ja tuli kella 23:00 ajal ning rääkis, et keegi oli talle kallale tulnud noaga. Tema oli noa enda kätte saanud ja lõi enesekaitseks kallaletungijat noaga. tunnistaja AP’i seletus /tl 60-61/ selle kohta, et tema lasi JS’i III korruse koridori ning sealt läks S 96 tuppa. Toas oli veel neiud ja Vitali. Tunnistaja ütles veel tüdrukutele, et nad hiljem S’i saadaksid magama oma tuppa. Umbes 20 minuti pärast tuli A , kes rääkis, et kutsusid välja kiirabi S’ile, kes oli V korruse koridoris pikali maas. Kõhu juures oli vereloik. tunnistaja AKseletus /tl 62-64/ selle kohta, et tunneb ™ , JS’i kui lastekodu kaaslasi. H.U-ga tutvus sünnipäeval. JS on kainena normaalne inimene, aga purjus olles on riiakas ja tekitab kogu aeg probleeme. 06.08.2005 olid koos Tatjana Morozova, H.U ja Tatjanaga (toast 117) koos, jõid õlut ja ajasid juttu. Sinna tuli ka JS. Viimane hakkas Vitaliga nääklema, et kes kui palju on istunud ja kes keda tunneb. Tatjanad ajasid JS’i magama enda tuppa. Peale seda kui Vitali ja J olid telefoninumbreid vahetanud, läkski S minema. Tatjanad läksid mingeid tööasju arutama ning tunnistaja jäi kahekesi Vitaliga. Siis helistas JS Vitalile ja kutsus enda juurde juttu ajama. Tunnistaja püüdis küll Vitalit tagasi hoida, kuis Vitali ikkagi läks. Ta aga tundus tunnistajale kaine olevat. Mõne aja pärast tulid T alla ja rääkisid, et S lamavat vereloigus. • • • • • • • • • • • • tunnistaja IS seletus /tl 65-66/ selle kohta, et kohtus Vitaliga 06.08.2++5 Tammsaare peatuses ning Vitali rääkis, et tal oli kellegagi kalus olnud. See tunnistajat ei huvitanud ning mingeid asjaolusid ta ei täpsustanud. tunnistaja KI’i seletus /tl 67-68/ selle kohta, et ta elab koos Vitali emaga ja kuna Vitali ööseks koju ei tulnud, läks ta Vitali juurde. Vitali seleta<s talle, te kusagil ühiselamus oli keegi meesterahvas talle selja tagant kallale tormanud ning Vitali oli sellelt mehelt noa käest välja väänanud ja sellega meesterahvast torganud. Enne seda oli aga Vitalil olnud sõnavahetus selle mehega vangla teemadel. tunnistaja TD seletus /tl 69-70/ selle kohta, et06.08.2005 tuli ta töölt, kohtus Aljonaga ja koos läksid III korruse tuppa 96, kus oli juba YMja H.U. Kohe varsti sisenes tuppa ka vindine JS, kes elab tunnistaja kõrvaltoas V korrusel tuba nr 116. JS hakkas Vitali käest vanglaelu kohta küsima. Algul oli Vitali rahulik, aga siis hakkas vastu küsima ja nad läksid tülli. Siis leppisid J ja Vitali kokku, et kohtuvad järgmisel päeval. Tunnistaja teab hästi JS’i. Kaine peaga on tore inimene, aga kui on tarvitanud alkoholi, siis on noriv ja käitub ettearvamatult. Tunnistajad hakkasid JS’ile rääkima, et mingu magama, viimaks nõustuski lahkuma. Mingi aja möödudes helises telefon ning Vitali võttis telefoni vastu, pani endale jalanõud jalga ja läks minema. Mõne aja möödudes tunnistaja koos ™ läksid V korrusele ja leidsid sealt JS’i lamamas vereloigus. tunnistaja JS s eletus /tl 71-73/, tunnistaja ekspert ES’i seletus /tl 20-22/ selle kohta, et kannatanul JS’il olid vigastused paremal õlavarrel ja vasaku käelaba küljel. Selliseid vigastusi kannatanu endale rüselemise käigus ise ei saa tekitada. Nimetatud vigastused tekkisid kannatanul enesekaitse käigus. sündmuskoha vaatlusprotokoll /tl 2-10/, surnu kohtuarstlik ekspertiisiakt nr 633 /tl 13-16/, millest nähtub, et JS’i surma põhjuseks on paremalt küljelt kehaõõnde tunginud lõike-torkevigastus koos neeru ja veresoonte vigastusega ja kõhuõõnesisese verejooksuga. DNA ekspertiisiakt nr GE 2213-05/5285 /tl 24-25/ Asitõendite vaatlusprotokoll /tl 28,30,31-33/, Tehnilise uuringu protokoll /tl 29/, Ütluste olustikuga seostamise protokoll /tl 92-93/, kahtlustatava H.U ütlused /tl 74,75,76-78,85-86,89-91/. Karistuse mõistmisel arvestab kohus KrMS § 238 lg 2 sätteid.
alusel karistuse mõistmisel arvestab kohus H.U vastutust kergendava asjaoluna oma süü tunnistamist ja puhtsüdamlikku kahetsust. Vastutust raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud. Kohus leiab, et H.U tuleb karistada reaalse vangistusega, kuna isik on toime pannud I astme kuriteo, kuid arvestab karistuse mõistmisel kannatanu agressiivset osa konfliktsituatsiooni tekitamisel. Süüdistatavalt H.U-lt kuulub väljamõistmisele KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha I astme kuriteo toimepanemise eest 7500 krooni riigi tuludesse. Menetluskuludena mõistetakse välja õigusabi kasutamise kulud summas 3398 krooni ja ekspertiiside tegemise maksumus summas 15 560 krooni riigi tuludesse. Kohtunik Eda Murak
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.