← Eesti

1-08-9056\3

Kuriteoasi nr.1-08-9056

(08250001425)1 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse kuupäev ja koht Kohtunik Pärnu Maakohus
  1. juuli 2008.a., Kuressaare Kohtumajas Kristel Pedassaar Kohtuasi K.G kuriteoasi süüdistuses KarS § 199 lg1 järgi Asja läbivaatamise
  2. juulil 2008.a. käskmenetluses kuupäev Süüdistatav K.G, ik. xxx, Kaitsja kohtueelses menetluses Kokkuleppel jurist Harland Paas (volikiri tl 21) Resolutsioon Süüdi tunnistada K.G kuriteos KarS § 199 lg1 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 50 (viiskümmend) päevamäära, so. 10600 (kümme tuhat kuussada) krooni riigituludesse (50x212). Kuriteoasi nr.1-08-9056
(08250001425)2 Rahaline karistus tasuda kohtuotsuse määratud korras või ühe
(1)kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS SEB Pangas nr 10220034796011 või Hansapangas nr
  1. Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100064858 ning selgitus: „ K.G, 1-08-9056, rahaline karistus“. Kui rahaline karistus ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Tõkend elukohast lahkumise keeld kohtuotsuse jõustumisel ära jätta. Välja mõista K.G-lt riigituludesse menetluskulu - sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni . K.G tasuda temalt väljamõistetud sundraha Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS SEB Pangas nr
  2. Maksekorraldusele märkida viitenumber
  3. Makse selgitusse märkida: „ K.G, 1-08-9056, sundraha “. Sundraha tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates kümne
(10)päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub. Kui süüdimõistetu vaidlustab käskmenetluses tehtud kohtuotsuse ja taotleb, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, koostab kohtunik kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamise määruse, mis on aluseks uue süüdistusakti koostamiseks ning menetluse jätkamiseks üldkorras. Menetluskulude osas võib esitada määruskaebuse Pärnu Maakohtule Kuressaare Kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai kohtulahendist teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik : K.G’ t süüdistatakse selles, et tema 29.05.2008 ajavahemikul kella 06.00-08.00 varastas salaja Saare maakonnas Nasva külas AS Nasva Metall territooriumilt omastamise eesmärgil AS Nasva Metall kuuluvad 12 ümarrauast terasest treitoorikut koguväärtusega 16 000.- krooni. Oma sellise tegevusega, mis seisnes võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani K.G toime KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör Svetlana Maripuu on esitanud kohtule süüdistusakti käskmenetluses ja teinud ettepaneku asi vaadata läbi käskmenetluses. Kuriteoasi nr.1-08-9056
(08250001425)3 Kohus on oma määrusega andnud K.G kohtu alla asja läbivaatamisega käskmenetluses. Prokurör on karistuse taotlemisel arvestanud, et K.G poolt on toimepandud II raskusastme kuritegu, mille eest seadusandja on näinud ette võimaluse mõista karistuseks ka rahalise karistuse. Prokurör on teinud kohtule ettepaneku karistada K.G KarS § 199 lg1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega viiskümmend
(50)päevamäära, s.o. 10600 (kümme tuhat kuussada) krooni riigituludesse(50x212). Kohtuotsuse põhjendus Kohus olles tutvunud kuriteoasja materjalidega leiab, et asja võib lahendada käskmenetluses. Tegemist on teise astme kuriteoga, mille eest prokurör on pidanud võimalikuks kohaldada rahalist karistust, tõendamise asjaolud on selged ning seega esinevad asjas KrMS § 251 toodud käskmenetluse kohaldamise alused. Kriminaalasi allub Pärnu Maakohtule ja kuna on toimepandud Saare maakonnas, siis kuulub läbivaatamisele Kuressaare Kohtumajas. Kohtunik nõustub K.G süüdistusaktis toodud süüdistuse tõendatusega ning taotletud karistuse määraga. Tsiviilhagi ei ole esitatud. Karistuse mõistmisel K.G-le võtab kohus arvesse tema süüd, vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus leiab, et prokuröri poolt tehtud ettepanek karistuse liigi ja määra kohta on põhjendatud. Toimikust olevast teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et K.G keskmise päevasissetuleku suurus on 212.00 krooni (tl.15-17). KarS § 44 lg1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse 30 kuni 500 päevamäära. KarS § 44 lg2 alusel rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 50 krooni. Kuna K.G päevasissetuleku suurus on toimikus oleva teatise kohaselt üle 50.00 krooni, siis on rahalise karistuse mõistmisel arvesse võetav päevamäärana 212.00 krooni. KrMS § 175 lg1 p9 , 179 alusel kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele sundraha, mille suuruseks on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on 4350.00 krooni ning seega on sundraha suuruseks 6525.00 krooni. Kohtuotsuse tegemisel juhindub kohus muuhulgas KrMS §-dest 251-256. K. Pedassaar kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.