järgi üldmenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Külli Saks Süüdistatav V.F Kaitsja elukoht: XXXXXXXXXXX XX-XX; isikukood: XXX; karistatus: kriminaalkorras varem karistatud 3-l korral, väärteokorras karistatud 3-l korral; tõkend: elukohast lahkumise keeld Riigi poolt määratud korras advokaat Aivar Hint RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada V.F
järgi ja karistuseks mõista 8 (kaheksa) kuud vangistust.
lg 1,2 alusel määrata, et eespool mõistetud vangistusest kuulub koheselt ärakandmisele 1 (üks) kuu vangistust ja vangistus 7 (seitse) kuud jäetakse tingimisi kohaldamata ja ei pöörata täielikult täitmisele, kui V.F ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle
Käitumiskontrolli ajal on V.F kohustatud täitma kriminaalhooldusametniku järelevalve all järgmisi
§-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:
MS § 175 lg 1 p 2,4,5, 9,10; § 179 lg 1 p 2 ja 180 lg 1 alusel mõista välja V.F-ilt menetluskulu järgmiselt: sundraha 6 525.- (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni; tunnistajale väljamaksmisele kuuluv tasu summas 611.- (kuussada üksteist) krooni; riigi poolt määratud kaitsjale väljamakstav tasu summas 2 889 (kaks tuhat kaheksasada kaheksakümmend üheksa) krooni 82 senti; kriminaaltoimikustest koopiate tegemise kulu summas 72 (seitsekümmend kaks) krooni 80 senti; postikulu summas 58.- (viiskümmend kaheksa) krooni. Süüdimõistetul tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank nr 10220034800017 või Hansapangas nr
ja § 329 alusel 1 aasta ja 9 kuu vangistusega ning mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 aastaks, milline kohtuotsus on pööratud täitmisele 30.03.2005.a. ARK Tartu Büroo poolt, juhtis 24.11.2007.a. kella 20.38 ajal Tartu linnas Puiestee 34a maja juures mootorsõidukit Audi A8 registreerimismärgiga XXX XXX, omamata 2 mootorsõiduki juhtimisõigust, jättes sellega tahtlikult täitmata eelpoolnimetatud Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsuse; • isikuna, keda on 31.01.2005.a. Tartu Maakohtu otsusega karistatud
ja § 329 alusel 1 aasta ja 9 kuu vangistusega ning mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 aastaks, milline kohtuotsus on pööratud täitmisele 30.03.2005.a. ARK Tartu Büroo poolt, juhtis 26.01.2008.a. kella 04.27 ajal Tartu linnas Sõpruse sillal mootorsõidukit Audi A8 reg. märgiga XXX XXX, omamata mootorsõiduki juhtimisõigust, jättes sellega tahtlikult täitmata eelpoolnimetatud Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsuse. Sellega pani V.F toime
järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest kõrvalehoidumise. V.F tunnistas end talle esitatud süüdistuses süüdi. II Olulised asjaolud Tartu Maakohtu 27.10.2003.a. kohtuotsusega mõisteti V.F süüdi
järgi ja karistati vangistusega 1 aastat.
alusel jättis kohus karistuse tingimisi täitmisele pööramata ja määras 3 aasta pikkuse katseaja. Kohus mõistis lisakarisuseks sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise 1 aastaks. Tartu Maakohtu 31.01.2005.a. otsusega (Tartu Ringkonnakohus muutis Tartu Maakohtu otsust) tunnistati V.F süüdi
ja § 329 järgi ja jõustunud kohtuotsuse kohaselt mõisteti talle karistuseks 9 kuud vangistust. Kohus kohaldas
lg 2 sätteid ja moodustas liitkaristuse, liites eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ja kandmisele kuuluvaks karistuseks sai 1 aasta ja 9 kuud vangistust. Lisakaristusena mõisteti seekord sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 aastaks. Eelpool nimetatud kohtuotsuse alusel on eriõiguse äravõtmine pööratud täitmisele ja eriõigus võeti ära ajavahemikuks 30.03.2005.a. – 29.08.2008.a. (kd I, lk 10). Tartu Maakohtu 27.10.2005.a. kohtuotsusega karistati V.F
järgi 1 kuu pikkuse vangistusega ja liideti mõistetud karistusele eelmise kohtuotsuse alusel mõistetud karistuse kandmata osa ning alates 01.11.2005.a. kuulus kandmisele 1 aasta 10 kuud vangistust. Karistuse kandmisele asus V.F 01.11.2005.a. ja vabanes ennetähtaegselt Tartu Maakohtu 26.10.2006.a. kohtumääruse alusel 07.11.2006.a. 24.11.2008.a. on Lõuna Politseiprefektuuri Tartu politseiosakonna patrullitalituse konstaabel Deili Aavik koostanud väärteoprotokolli, mille kohaselt 24.11.2007.a. juhtis V.F Tartus kell 20.38 Puiestee tänaval mootorsõidukit Audi A8, reg nr 576 TGT omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, kui isikult on mootorsõiduki juhtimise õigus ära võetud 31.01.2005.a.väärteoaskas. 24.11.2008.a. on koostatud Lõuna Politseiprefektuuri konstaabel Deili Aaviku poolt ka sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, millega kõrvaldati V.F sõiduki juhtimiselt liiklusseaduse § 201 lg 2 p 3 alusel, põhjusel, et juhil puudus vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus. 26.01.2008.a. on koostatud Lõuna Politseiprefektuuri vanemkonstaabel Ago Mägimetsa poolt sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, millega kõrvaldati V.F sõiduki juhtimiselt liiklusseaduse § 201 lg 2 p 3 alusel. 3 Kriminaalasjas ei ole vaidlust selle üle, et V.F juhtis 24.11.2007.a. kell 20.38 ja 26.01.2008.a. kell 04.27, so ajal kui temalt oli 31.01.2005.a. kohtuotsuse alusel lisakaristusena võetud ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 aastaks, talle kuuluvat sõidukit Audi A
järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest kõrvalehoidumise. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. Kohus leiab, et V.F
sätestatud kuriteod toime pannud otsese tahtlusega, sest olles eelnevalt karistatud kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisest kõrvalehoidumise eest, pidi ta vähemalt möönma, et perioodil, kui kehtib lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise keeld, ei täida ta sõiduautot juhtides varasemat kohtuotsust ja paneb sellega toime
IV Kohtu seisukoht karistuse osas Kohus võtab karistust kergendava asjaoluna arvesse V.F poolt kohtus avaldatud kahetsuse. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kriminaalasjas kogutud tõendeid uurides, ilmnes, et süüdistuses kajastatud teise kuriteo episoodi pani V.F toime siis kui esimeses episoodis oli kohtueelne uurimine jõudnud lõppstaadiumisse. Seega ei suutnud V.F mõjutada õiguskuulekalt käituma ka oht uue karistuse ees või asjaolu, et tema edaspidine õiguskuulekas käitumise võiks mõjutada uut määratavat karistust. V.F on mõlemad süüdistuses kajastatud kuriteoepisoodid toime pannud otsese tahtlusega, sest ta oli teadlik, et kuni 29.augustini 2008.a. ei ole tal tulenevalt Tartu Maakohtu 31.01.2005.a. otsusest õigus mootorsõidukit juhtida. Kohus ei saa jätta karistuse mõistmisel tähelepanuta asjaolu, et V.F on varem kahel korral karistatud kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisest kõrvalehoidumise eest. Seega saab asuda seisukohale, et V.F süü vaadatuna teo-ja tagajärjeebaõiguse aspektist on oluline. Tõendite uurimise käigus avaldas V.F, et mõlemal juhul asus ta mootorsõidukit juhtima tulenevalt vajadusest täita tööülesandeid ja ta ei andnud endale aru, et tööülesannete täitmist on võimalik tagada ka muul moel. Nimetatud asjaolu kinnitab kohtule, et V.F on suhtunud talle kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisesse kergekäeliselt ja ei ole vaatamata varasematele karistustele samalaadsete tegude eest mõistnud tagajärgi, mida kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumine võib kaasa tuua. Nimetatud asjaolu peab kohus vajalikuks arvestada eriti karistuse eripreventatiivset eesmärki silmas pidades.
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest võib kohus määrata karistusena rahalise karistuse või kuni 1 aasta pikkuse vangistuse. Arvestades asjaolu, et V.F käitumist ei ole varasemad karistused mõjutanud ja ka asjaolu, et osa varem mõistetud väärteotrahvidest on käesoleva ajani tasumata ning ka V.F enda poolt avaldatut, et tema perekond on varalises mõttes keerulises olukorras, ei näe kohus võimalust V.F karistada sanktsioonis ettenähtud kergemaliigilise karistusega, so rahalise karistusega. Tulenevalt süü suurusest ja üldpreventatiivsetel kaalutustel tuleb kohtu arvates mõista V.F-ile karistus vastava sanktsiooni keskmisest määrast suuremas määras, seega kindlasti vangistus üle 6 kuu. Kohus on seisukohal, et kuivõrd V.F hoidus korduvalt kõrvale karistuse täitmisest ja tegi seda ka siis, kui esimese episoodi osas toimus juba kohtueelne menetlus, siis peab kohus eeltoodust tulenevalt põhjendatud karistuse määraks 9 kuud vangistust. Kui arvesse võtta samas aga kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust kohtus, siis peab kohus põhjendatud karistuseks 8 kuud vangistust. Järgnevalt on kohtu kohustus otsustada, kas mõistetud vangistus peab kuuluma reaalselt kandmisele või on käesolevas kriminaalasjas olemas asjaolud, mis annavad võimaluse Janar 5 V.F kas osaliselt või täielikult karistuse kandmisest tingimisi vabastada. Tuginedes eespool kajastatud V.F käitumisele antud hinnangule, on kohus seisukohal, et kohtul puudub põhjus V.F täielikult mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi vabastada. Arvestades V.F poolt avaldatut, et ta nüüd mõistab, et perekonna ülapidamist puudutavad asjaolud ei saa kaaluda üles tema kohustust täita kohtuotsust ja seda, et ta on andnud endale aru oma rikkumiste sisust ning on läbi mõelnud kõik võimalused, kuidas oma elu ja tööd edaspidi korraldada, samaaegselt õiguskuulekalt elades, näitab, et V.F on oma tegevusele hinnangu andnud ja aktsepteerinud asjaolu, et riigi poolt määratud karistus peab olema igal juhul täidetud. Kohus leiab seetõttu, et V.F on võimalik osaliselt reaalse vangistuse kandmisest tingimisi vabastada. Kohus on arvamusel, et käesoleval juhul piisab karistuse eesmärgi täitmiseks lühiajalisest, so nn šokivangistusest. Käesoleval juhul peab kohus vajalikuks määrata
lg 2,3 alusel, et mõistetud 8 kuu pikkusest vangistusest kuulub reaalselt kandmisele 1 kuu vangistus ja 7 kuu pikkune vangistus jäetakse tingimisi kohaldamata ja ei pöörata täielikult täitmisele, kui V.F ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle
Kohus leiab, et katseaeg tuleb V.F-ile määrata üle keskmise katseaja määra ja konkreetselt 2 aasta pikkune. Samuti peab kohus igati põhjendatuks V.F käitumiskontrollile allutamist. Kohtu seisukoht menetluskulu osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus põhjendatuks välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna sundraha, milline summa II astme kuriteo toimepanemise eest süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o. 6 525.- krooni. Samuti peab kohus põhjendatuks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna riigi poolt määratud kaitsjatele väljamakstava tasu summas 2 889,82 krooni, KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel tunnistajale väljamaksmisele kuuluva tasu summas 611.- krooni, KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kriminaaltoimikustest koopiate tegemise kulu summas 72, 80 krooni ja KrMS § 175 lg 1 p 10 alusel postikulu summas 58.- krooni. Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.