ili Raedla Kohtuistungi sekretär Jane Põldoja Kriminaalasi G.B süüdistuses KarS § 423 lg.1 järgi käskmenetluses Prokurör Rainer Amur Kaitsja Owe Ladwa SÜÜDISTATAV G.B – isikukood XXX; elukoht XXX; EV kodanik; kõrgharidus; töökoht Justiitsministeerium; väärteokorras karistamata, kriminaalkorras karistamata; tõkend - elukohast lahkumise keeld alates 22.08.2008.a. RESOLUTSIOON Mõista G.B süüdi KarS § 423 lg.1 järgi ja karistada rahalise karistusega 120 päevamäära (päevamäär 530 krooni) suuruses summas 63600 (kuuskümmend kolm tuhat kuussada) krooni. KarS § 66 lg 1 alusel määrata tasumine ositi 12 (kaheteist ) kuu jooksul, igakuiselt 5300 (viis tuhat kolmsada) krooni. Rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Pangas või nr 221023778606 Hansapangas. Maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber 4100064939 ning maksekorralduse selgitusse „1-08-12722, G.B, rahaline karistus“. Tõkend - elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Mõista G.B-lt välja 6525- krooni (kuus tuhat viissada kakskümmend viis ) sundraha, advokaadi õigusabikulude katteks 495,60 krooni (nelisada üheksakümmend viis krooni ja 60 senti) ja ekspertiisikulude katteks 2875.- (kaks tuhat kaheksasada seitsekümmend viis krooni) riigituludesse. Väljamõistetud summad kokku 9895,60 krooni tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole SEB nr 10220034800017 või Hansapangas nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus: „G.B 1-08-12722 kohtukulud”. Edasikaebamise kord Süüdimõistetul on õigus kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast 10 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esitata, käesolev otsus jõustub. SÜÜDISTUS G.B süüdistatakse selles, et tema 17.10.2007. a. kella 16:54 ajal juhtides mootorsõidukit Volkswagen Golf registreerimisnumbriga 944 AZS Harjumaal Tallinnas Tõnismägi 8a maja juures parklas, ei veendunud parklast välja sõites ja parempööret Tõnismägi tänavale sooritades, et see on piisavalt ohutu ega takista teisi liiklejaid (
) nägi lähenevat sõiduautot, millele tee andmiseks keeras sõiduautol rattad maksimaalselt paremale ja peatas sõiduki kõnnitee ääre lähedal. Kui sõiduauto oli möödunud, alustas G.B uuesti liikumist, jättes arvestamata, et kui rattad on pööratud maksimaalselt paremale, liigub sõiduauto samuti paremale, mille tõttu auto sellise liikumissuuna peale G.B ehmatas ning vajutas gaasipedaalile, mille tagajärjel sõitis auto Tõnismägi 8a ees asuvale kõnniteele, tabades selja tagant seal liikuvat jalakäijat K K’a jalgadesse, mille tagajärjel jalakäija kukkus auto kapotile, auto liikus samal ajal edasi vastu aeda, purustades aia. Jalakäija veeres auto kapotilt aia ja auto vahele maha (
). G.B põhjustas ettevaatamatusest liiklusõnnetuse, mille tagajärjel sai raske kehalise haiguse K K, kellel diagnoositi vasaku põlveliigese venitus ja nikastus, hilisemate uuringute käigus tuvastati põlveliigese mediaalse meniski vigastus. Lisaks tuvastati selja alaosa ja vaagna põrutus ning pea piirkonna pindmine vigastus. Samuti tekitas G.B varalise kahju Riigi Kinnisvara AS-
Tõnismägi 8 asuva metallist sepistatud piirdeaia ning silikaattellistest laotud aiaposti lõhkumisega. G.B rikkus ettevaatamatusest järgmisi liiklusnõudeid:
Eriti tähelepanelik tuleb olla lapse, vanuri ning haigustunnuste ja puudega inimese suhtes, (
) enne sõidu, manöövri või peatumise alustamist peab juht veenduma, et see on ohutu ega takista teisi liiklejaid ja teel töötajaid. Oma tegevusega pani G.B toime KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine ettevaatamatusest, kui sellega on tekitatud inimesele raske tervisekahjustus. Kohtu järeldused Kriminaalasja materjalidega tutvumise järel teeb kohus järelduse, et süüdistatava kuritegu on õigesti kvalifitseeritud, kriminaalasjas kogutud materjalidega tõendamist
idnud ja prokuröri poolt tehtud ettepanek G.B-
karistuse liigi ja suuruse osas on põhjendatud, kuna G.B ei oma kehtivat karistust. G.B tunnistas kohtueelses menetluses oma süüd. Kuriteoga tekitati kannatanule K K´ile füüsiline, moraalne ja varaline kahju ning Riigi Kinnisvara AS-ile varaline kahju. Kannatanud tsiviilhagi ei esitanud. Arvestades, et KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest nähakse ette karistamine rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega ning pidades silmas, et KarS § 44 lg 1 kohaselt võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära, tuleb eeltoodud asjaoludel nõustuda prokuröri ettepanekuga määrata karistusraame arvestades karistus karistusliigi keskmises määras ja karistada G.B 120 päevamäära suuruse rahatrahviga. Kriminaalasja toimikus (tl. 48) oleva teatise kohaselt on G.B keskmise päevasissetuleku suuruseks peale seaduses ettenähtud mahaarvamisi 530 krooni. Seega kujuneb rahalise karistuse suuruseks KarS § 44 lg 2 kohaselt miinimumpäevamäära 530 krooni aluseks võttes 63 600 krooni. Eeltoodust tulenevalt tuleb G.B tunnistada süüdi KarS § 423 lg 1 järgi ja mõista talle karistus vastavalt prokuröri poolt esitatud ettepanekule. Süüdistatavalt tuleb välja mõista menetluskulud s.o süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 palga alammäära (Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 254 „Palga alammäära kehtestamine“ kohaselt on alates 01.01.2008.a. palga alammääraks 4350 krooni) ehk 6525 krooni, kohtueelses menetluses kaitsjatasu 495,60 krooni ja ekspertiisitasu 2875 krooni. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.