järgi ning karistuseks on mõistetud 10 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 15.03.2007.a otsusega kriminaalasjas nr 1-07-3181 mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 2 kuud vangistust, võrra, liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti 1 aasta vangistust.
lg 1 alusel asendati mõistetud vangistus 720 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 24 kuud.
sätestatud kontrollnõudeid: elada kohtu poolt määratud alalises elukohas Tähe 4-27 Jõgeva linn; ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Käitumiskontrolli teostamiseks määrati P.T katseajaks Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse kriminaalhooldaja järelevalve alla. Kohtuotsus jõustus 04.06.2008.a. 02.12.2008.a esitas kriminaalhooldusametnik Sirje Vasemägi kohtule erakorralise ettekande P.T kohta, milles teeb ettepaneku pöörata mõistetud vangistus sooritamata jäänud üldkasuliku töö tundide osas täitmisele. Ettekande kohaselt hoiab P.T kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, samuti ei täida talle kohtu poolt pandud kontrollnõuet ilumuda registreerimisele. 26.11.2008.a seisuga on P.T sooritanud üldkasulikku tööd 54 tunni ulatuses. 18.12.2008.a kohtuistungile süüdimõistetu ei ilmunud, kohtukutse tagastati 23.12.2008.a postiasutusest märkusega „tagasi hoiuaja möödumisel“. Kutse 21.01.2009.a kohtuistungile sai süüdimõistetu isiklikult kätte 08.01.2009.a (kohtukordniku vahendusel) ja 13.01.2009.a (postiasutuse vahendusel). Kohtuistungile süüdimõistetu ei ilmunud, ilmumist takistavast mõjuvast põhjusest P.T kohtule ei teatanud. Kriminaalhooldaja ja prokurör taotlesid P.T tagaotsitavaks kuulutamist ja vahistamist. Kohus tegi määruse P.T suhtes tõkendina vahistamise kohaldamise kohta ning kuulutas ta tagaotsitavaks. P.T peeti kinni 23.01.2009.a. 05.02.2009.a kohtuistungil selgitas süüdimõistetu, et üldkasulikku tööd on tehtud 54 tundi. Tööd käis tegemas 2008.a maist augustini, tehes värvimistöid, hokiväljaku puhastamist ja muid töid. Pärast enam tööle ei läinud, kuna süüdimõistetu arvates kasutas tööandja teda orjana, kriminaalhooldajale P.T sellest aga ei teatanud. Üldkasuliku töö poolelijätmise põhjuseks oli süüdimõistetu sõnul ka see, et ta ei viitsinud ja sõpradega oli vaja ringi käia. Registreerimiskohustust ei täitnud mõnikord seetõttu, et oli haige või hoidis õe last. Kriminaalhooldaja taotles kohtuistungil karistuse täitmisele pööramist, prokurör toetas kriminaalhooldaja taotlust. Kohus leidis, et karistuse täitmisele pööramise taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
lg 6 alusel võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata mõistetud vangistuse täitmisele, kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi. P.T on hoidnud kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, samuti ei ole ta katseajal täitnud kontrollnõuet ilmuda registreerimisele. Kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et P.T suhtus vastutustundetult talle korduvalt antud võimalustesse. Ühtegi arvestatavat põhjust üldkasuliku töö tegemata jätmiseks või kontrollnõuete mittetäitmiseks, tal esitada ei olnud. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega. Seega on Tartu Maakohtu 28.05.2008.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-08-7235 mõistetud karistuse kandmata osa 11 kuud 3 päeva vangistust ja see tuleb pöörata täitmisele. Vangistuse algust tuleb arvestada ajast, mil P.T kinni peeti. Kohus lähtub määruse tegemisel
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.