1-08-3911/4

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 20.01.2009 Kohtla-Järve kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-08-3911 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Prokurör Anu TOLUK Kaitsja vandeadvokaat Arvo SUUBAN Asja läbivaatamise kuupäev 20.01.2009 Kohtuasi Viru Vangla materjalid I.O vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks I.O sünd. xxx, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, haridus 7 klassi, rahvus eestlane, elukoht xxx, õppis xxx xxx Karistuse kandmise algus 14.10.2008 ja lõpp 25.11.2009 Jätta I.O vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Asjaolud Viru Vangla esitas 08.01.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava I.O vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. I.O on süüdi tunnistatud Pärnu Maakohtu 14.10.2008 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §199 lg.2 p.4, 7, 8 (karistuseks vangistus 1 aasta 6 kuud); 1 §215 lg.2 p.1, 2 (karistuseks vangistus 1 aasta) ja §266 lg.2 p.1 (karistuseks vangistus 6 kuud) järgi. KarS §64 lg.1 kohaselt loeti kergemad karistused kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks kuritegude kogumi eest mõisteti 1 aasta 6 kuud vangistust, mida KrMS §238 lg.2 kohaselt vähendati 1/3 võrra, s.o. 1 aasta vangistuseni. KarS §65 lg.1 kohaselt suurendati mõistetud karistust Pärnu Maakohtu poolt 06.02.2008 mõistetud karistuse (8 kuud 27 päeva vangistust) võrra ja liitkaristuseks kahe kohtuotsuse järgi mõisteti vangistus 1 aasta 9 kuud. Karistuseks loeti kantuks vahi all oldud aeg 7 kuud 18 päeva. Vangistuse kandmata osa on 1 aasta 1 kuu 9 päeva. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale ei ole vangistuse ajal määratud distsiplinaarkaristusi. Iseloomustuse kohaselt vajab kinnipeetav täiskasvanute toetust ja järelevalvet, positiivset eeskuju ja kasvatusliku sisuga vestlusi, samuti võlanõustamise teenust. Uue kuriteo toimepanemise riski vähendavad pidev hõivatus tegevusega (kool, töö), isikliku huviala leidmine, emotsionaalse seotuse tunne lähedastega, psühholoogiline individuaalnõustamine, perenõustamine koos vanematega, alkoholi mittetarvitamine. Uue kuriteo oht seisneb varalise kahju tekitamises, riskiteguriks võib muutuda ka alkohol. Olukordades käitub kinnipeetav pigem impulsiivselt kui läbimõeldult, probleemi lahendusoskused puudulikud, varasemalt kasutanud probleemi lahendusstrateegiana ka esemete lõhkumist. Kinnipeetaval on raskusi kujutlusvõime ja empaatiaga, samuti eneseanalüüsiga. Kuriteod toime pandud hetke ajel, adumata oma tegevuse võimalikke tagajärgi nii endale kui teistele. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses toetab kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Arvamuse kohaselt on uue kuriteo toimepanemise risk minimaalne, kuna kinnipeetaval on vabanemisel olemas kindel ja püsiv elukoht, toetavad ja mõistvad vanemad. Oluline on, et ta saab kohe jätkata oma haridusteed, samuti teha juhutöid üldehitustöödel. Kriminaalhooldaja teeb ettepaneku lisaks KarS §75 sätestatud kontrollnõuetele lisada kinnipeetavale järgmised kohustused: jätkata õpinguid xxx, pöörduda psühhiaatri vastuvõtule, mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega, mitte tarvitada alkoholi, narkootikume. Maakohtu istung Süüdimõistetu I.O taotles maakohtu istungil enda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kinnipeetav seletas, et vanglas ei osale ta mingites programmides, ei õpi ega tööta, samuti ei ole asunud kustutama võlgnevusi. Prokurör Anu Toluk maakohtu istungil I.O vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist ei toetanud. Prokurör leidis, et kui kinnipeetav on vanglas sedavõrd passiivne, siis see kandub edasi ka vabadusse. Negatiivseteks on ka alkoholiprobleemid ja see, et uued kuriteod on toime pandud katseajal. Kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban toetas maakohtu istungil kinnipeetava vabastamist tingimisi enne tähtaega. Vandeadvokaat märkis, et arvestada tuleb kuriteo toimepanemise asjaolusid, samuti seda, et reaalset vangistust kannab I.O esimest korda. I.O on vabanemise korral olemas kindel elukoht, ka varasem, kooli kõrvalt omandatud töökogemus, toetavad vanemad. Arvestama peab ka seda, et vangistuse s olles on töökohta vabaduses raske otsida ja leida, samas on võimalik arvele võtta tööhõiveametis. 2 Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et I.O tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et I.O oli Pärnu Maakohtu 06.02.2008 otsusega kokkuleppemenetluses süüdi tunnistatud KarS §266 lg.1, §215 lg.2 p.1, 2 ja §199 lg.2 p.4, 7 ja 8 järgi ning karistatud vangistusega 9 kuud (isiklik toimik, lk.1215). Sama otsusega kohaldati I.O suhtes katseaega 18 kuud ning kohustati täitma kontrollnõudeid KarS §75 lg.1 järgi. Uued kuriteod, mille eest süüdimõistetu kannab praegu vangistust, pani I.O toime katseajal (t.l.10-12). Eeltoodu põhjal leiab maakohus, et I.O ei ole õigustanud usaldust ning ei ole usutav, et ta suudab vangistusest enne tähtaega vabanedes elada õiguskuulekat elu ja hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Mõistetud karistused tema puhul eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ei ole täitnud ning mingeid järeldusi ta teinud ei ole. Uute kuritegude toimepanemine ainult ühe kuu möödumisel peale kohtuotsust näitab, et võimaluse tekkimisel eirab I.O jätkuvalt kehtestatud reegleid. Lisaks eeltoodule peab maakohus oluliseks, et kinnipeetav jätkaks vangistuses olles õpinguid põhihariduse omandamiseks ja läbiks abiprogramme, mis on talle soovitatavad (võlanõustamine, psühholoogiline individuaalnõustamine, perenõustamine koos vanematega, sotsiaalsete oskuste treening), kuna leiab, et vabaduses viibides ei ole õppimise jätkamine ja programmides osalemine I.O poolt tõenäoline. Hariduse ja kutse omandamine tõstab kinnipeetava konkurentsivõimet vabanedes, mis omakorda annab võimaluse ka võlgnevuste kiiremaks hüvitamiseks. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387. Anne PALMISTE Kohtunik 3