lg 2 p 4,8, § 266 lg 1 ja § 199 lg 2 p 8,9 järgi lühimenetluses Süüdistatav G.T, elukoht: Saueaugu talu, xxx, isikukood xxx, EV kodanik, 11 klassi haridus, emakeel – eesti keel, töötab juhutöödel puidutööstuses, varem kriminaalkorras kohtulikult karistatud 11-l korral, viimati - 01.11.2005.a. Harju Maakohtu poolt
, § 65 lg 2 alusel vangistus 1 aasta 1 kuu 12 päeva, vabanes peale karistuse kandmist 14.09.2007.a., tõkend – vahistamine Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 1,2,3, p 2 ja § 319 alusel süüdistav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kättesaamise järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238, § 175, § 180, § 311- 313, § 315 kohus OTSUSTAS: Süüdi tunnistada G.T: -
lg 1 järgi etähtud kuriteo toimepanemise eest ning mõista karistuseks 6 kuud vangistust. -
lg 2 p 8,9 järgi etähtud kuritegude toimepanemise eest ning mõista karistuseks 3 aastat vangistust.
lg 1 alusel liitkaristuseks kuritegude kogumi eest, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõista 3 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra, seega kandmisele kuulub 2 aastat vangistust.
2 päeva lugeda karistusaja hulka. Karistusaja alguseks lugeda 28.11.2008.a. Tõkend – vahistamine – tühistada peale kohtuotsuse jõustumist. Välja mõista G.T-lt tsiviilhagid: - BK(xxx) kasuks summas 21 500,- krooni; - R N (xxx) kasuks summas 5200,- krooni; - NS (xxx) kasuks 11 430,- krooni; - S G (xxx) kasuks 18 617,- krooni; - AV(xxx) kasuks 30 000,- krooni; - T K (xxx) kasuks 5200,- krooni; - R R(xxx) kasuks 1000,- krooni; - U T (xxx) kasuks 3828,- krooni; - K K (xxx) kasuks 5140,- krooni. Välja mõista G.T-lt (ik xxx, elukoht xxx) riigituludesse sundraha 6525,- krooni, ekspertiisitasud summas 6570,- krooni ja kaitsjatasud summas 2430,80 krooni. G.T tasuda menetluskulud Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Swedbangas nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viiumber 2800049777 ning selgitusse: „G.T, 108-11716, sundraha, ekspertiisitasud ja kaitsjatasud“. Menetluskulud tasuda 6 kuu jooksul karistuse kandmisest vabanemisel. Kui rahalised nõuded pole tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. Ekspertiisitasu summas 1250,-krooni jätta riigi kanda. Asitõendeid kriminaalasja juures ei ole. SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK Seega G.T pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, sissetungimisega, süstemaatiliselt s.o.
G.T esitas taotluse kriminaalasja arutamiseks lühimenetluses, millega nõustus ka prokuratuur. 27.01.2009.a. toimunud kohtuistungil kinnitas G.T, et on talle esitatud süüdistusest aru saanud, tunnistas end süüdi täielikult ning kahetses tehtut, nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ning enda ülekuulamist kohtuistungil ei nõudnud, jäi eeluurimisel antud ütluste juurde. Kõikide tsiviilhagidega oli nõus. Põhjendas varguste toimepanemist sellega, et maal pole tööd. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning G.T poolt toimepandu on kvalifitseeritud õigesti. Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et süüdistatava G.T süü on täielikult tõendatud tema enda eeluurimisel antud ütlustega, mis olid avaldatud kohtuistungil (tl. 69 – 74, k II tl. 152 – 154, 155 – 157, 158 – 161, 162 – 164, ), mille käigus ta tunnistas end süüdi ja kahetses ning seletas, et 2007.a. vabanes vanglast ja raske oli tööd saada. Sellepärast läks vargile. Vargused pani ta toime alkoholijoobes. Samuti kriminaalasja kirjalikke materjalidega, mis olid avaldatud kohtuistungil: Kohtuliku uurimise käigus kõik kannatanud jäid oma tsiviilhagide juurde. Kohtunik asub seisukohale, et G.T on kohtus end esitatud süüdistuses täielikult süüdi tunnistanud, tema, kannatanute, tunnistajate ütlused on kooskõlas ka teiste antud kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega, kõik antud asjas kogutud tõendid on lubatavad tõendid ning G.T süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises kogu süüdistuse mahus on tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud
lg 2 p 8, 9; § 266 lg 1 järgi, kuna tema isikuna, kes on varem toime pannud vargusi süstemaatiliselt pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ja seda sissetungimisega. Samuti ebaseaduslikult tungis valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse. Karistuse mõistmisel arvestab kohtunik G.T, süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. G.T on varem kriminaalkorras karistatud 11-l korral. Oma süüd ta kohtus tunnistas täielikult, kahetses, mis on tema karistust kergendavateks asjaoludeks, tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Teda süüdistatakse teise astme kuritegude toimepanemises ( kokku 9 varguse episoodi ja 1 sissetungimise episood), ta vabanes kinnipidamisasutusest 2007.a. septembris ja juba sama aasta oktoobris läks uuesti vargile, kindel sissetulek tal puudub, tal tuleb hüvitada tsiviilhagid, seega pole otstarbekas talle mõista rahalise karistuse. Arvestades taolisi asjaolusid asub kohtunik seisukohale, et G.T-le tuleb karistuseks mõista vangistuse sanktsiooni keskmises määras, KrMS § 238 lg 2 sätete kohaldamisega, kuna asja arutati kohtus lühimenetluses. Tsiviilhagi on esitanud BK summas 21 500,- krooni, R N summas 5200,- krooni, NS summas 11 430,- krooni, S G summas 18 617,- krooni, AV summas 30 000,- krooni, T K summas 5200,- krooni, R R summas 1000,- krooni, U T summas 3828.- krooni ja K K summas 5410,krooni, G.T tunnistas hagisid, oli nõus neid hüvitama, seega kuuluvad kõik tsiviilhagid rahuldamisele. Asitõendeid kriminaalasja juures ei ole. Süüdistatavalt kuuluvad väljamõistmisele ka menetluskulud. Violetta Kõvask Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.