1-07-14222\6

nr. 1-07-14222 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NI MEL Kohus Harju Maakohus Tartu maantee kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprillil 2008.a. Tallinn Kriminaalasja number 1-07-14222 /07231700942 / Kohtukoosseis Kohtunik Leili Raedla Kohtuistungi sekretär Jane Põldoja, tõlk Nadezda Paukson Kohtuistungi aeg
2. märtsil 2008.a. Kriminaalasi G.A süüdistuses KarS § 263 p.1 järgi üldmenetluses Prokurör Saskia Kask SÜÜDISTATAV G.A -elukoht: XXX, ik XXX, töökoht AS Lasbet, algharidus,varem krimi-naalkorras karistamata .Tõkend- elukohast lahkumise keeld Kaitsja Vandeadvokaat Kadi Mägi RESOLUTSIOON Mõista G.A süüdi KarS § 263 p.1 järgi ning karistada 5(viie) kuulise vangistusega KarS § 74 lg.1 , 3, 4 sätteid kohaldades, ei pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui G.A 18(kaheksateist) kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve all KarS § 75 lg.1 ettenähtud kohustusi ja kontrollnõudeid. Mõista G.A-lt välja 6525.- krooni (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) sundraha ja 3551.80 ( kolm tuhat viissada viiskümmend üks krooni ja 80 senti) kaitsjatasu riigituludesse. Väljamõistetud summad tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr
3. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus: „G.A 1-07-14222, kohtukulud” . Kohtukulud ja sundraha tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on õigus apellatsioonikorras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 15/viisteist/ päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega , teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7/seitse/ päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest Harju Maakohtule. Esitatud süüdistus. G.A süüdistatakse selles, et tema 04.04.2007.a. kella 23.50 paiku, aadressil Tallinn, Sule tn. maja nr. 7 juures, s.o. avalikus kohas kõrvaliste, asjasse mittepuutuvate isikute juuresolekul, rikkus raskelt avalikku korda ja häiris üldist õigusrahu sellega, et ähvardavalt vehkis umbes meetri pikkuse kurikaga ning lõi põhjuseta rusikaga vastu nägu R. R., millega põhjustas kannatanule füüsilist valu ning tervisekahjustuse- näo piirkonna pindmise põrutuse. Seega G.A rikkus rahu ja avalikku korda ning see oli toime pandud vägivallaga , s.o. pani toime KarS § 263 p.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtulik uurimine G.A-le on esitatud süüdistus rahu ja avaliku korra raskes rikkumises, mis on toime pandud vägivallaga. Kohtuistungil ütlusi andes G.A tunnistas oma süüd osaliselt, väitis, et esimesena ei kipu kunagi kedagi lööma, Sellel õhtul ta kedagi ei jälitanud oma autoga, sõitis niisama mööda linna ringi ja kui Sule tänavale sõitis, oli hulk inimesi tee peal ees ja ta ei saanud sealt enam läbi sõita. Sellel põhjusel väljus autost, tema väitel nägi nende inimeste nägudest, et tema elu on ohus ja seepärast võttis autost mitte kurika ,vaid kirvevarre. Ei eita, et lõi kedagi , kuid tundis ohtu oma elule ja sellepärast lõi. Kas ta lõi kannatanut R. R., ei oska öelda, sest praegu isikut ära ei tunne. Möönab, et kõiki konflikte saab ka rahulikult lahendada, kuid süüdistatava väitel terve hulk inimesi piirasid teda ja teisiti ei saanud ta selle seltskonnaga hakkama. Peale löömist istus autosse ja sõitis ära. Enda väitel sõitis ta Sule tänavat pidi seetõttu, et sealt saab kergesti otse Järvevana teele, teab seda rajooni hästi. G.A ei mäleta täpselt, kas peale tema oli BMW-s , millega ta sõitis veel kedagi või mitte. Tavaliselt on autos veel ka tema tütarlaps, kuid kas sellel õhtul ka oli, ei mäletanud. G.A väitel on ta ka ise tänaval kõndides peksa saanud, seetõttu ei pea seda intsidenti millekski tõsiseks Kannatanu R R kohtuistungil antud ütluste kohaselt helistas talle 04.04.2007.a. õhtul tema sõbratar B. , kes teatas, et M. K. autot hakkas jälitama üks BMW. Lepiti kokku, et sõidetakse Sule 7 juurde. Sinna jõudes oli kohal juba J. S. ja K. K., kohe jõudis kohale ka M. K. ja tema järel BMW. BMW peatus, juhi kohalt väljus noormees, võttis pagasiruumist kurika, algul jooksis M. K. poole, karjus midagi vene keeles ja vehkis kurikaga . Markus jooksis oma maja hoovi, tema ja M. K. tahtsid teada, milles probleem. Vastust nad ei saanud, noormees vehkis kurikaga edasi ja seejärel lõi teda ühe korra rusikaga näkku. Peale seda istus noormees oma autosse ja sõitis minema. Nemad helistasid koheselt politseisse, BMW numbri kirjutasid üles ja kui politseile avalduse tegid, siis andsid samuti BMW numbri s.o. 713 TEY. Kannatanu käis ka arsti juures, kus tuvastati põrutus ja huul oli ka seestpoolt katki. Kannatanu väitel kohtuistungil ta süüdistatavat otseselt ära ei tunne, kuid isik on väga sarnane ründajaga. Kannatanu väitel oli BMW-s veel kaasreisijaid, vähemalt üks noormees ja tema arvates kaks neidu, kes aga konflikti ei sekkunud ning vene keeles ütlesid „nelzja“ Kannatanu väitel rääkisid nemad kogu aeg eesti keeles, ründaja vene keeles. R. R. varalisi nõudeid süüdistatava vastu ei ole. Tunnistaja M. K. ütluste kohaselt olid nad kõik 04.04.2007.a. õhtul Rebasemäe pubis. Hakkasid kogu seltskonnaga sealt ära tulema, tema tuli viimasena ja tegi vasakpööret ning siis tuli BMW suure kiirusega tema auto taha. M. K. ei tea, võib-olla ta keeras BMW-le ette, kuid BMW hakkas tema autot jälitama. B., kes tema autos oli, helistas teistele seltskonnast, kellega nad koos pubis olid ja ütles, et neid jälitatakse. Leppisid kokku, et kohtuvad Sule tänaval. M. K. jõudiski Sule tänavale, kohe oli kohal BMW, juhi kohalt tuli noormees ja kui nägi, et meid oli rohkem, võttis pagasiruumist kurika. Nägin, et see noormees lõi rusikaga R.. Peale juhtunut fotosid vaadates tundis tunnistaja ründaja ära, kuid kohtuistungil väitis, et süüdistatav on sarnane ründajaga. Tunnistaja sõnul püüdis BMW ka sõidu ajal teda blokeerida ja peatuma sundida, kuid ta ei julgenud peatuda, vahepeal oli küll sunnitud seda tegema, sest BMW sõitis tema autost mööda ja pidurdas, kuid tema tagurdas oma autoga ja sõitis ära. Tunnistajad M. K. ja J. S. kohtuistungil antud ütluste kohaselt olid nemad samuti Sule 7 maja juures 04.04.2007.a. õhtul, kuna nende seltskonnast B. helistas ja ütles, et M. Kaadu autot jälitab keegi. Kõik saidki Sule 7 juures kokku, kui saabus M. ja kohe ka 3-seeria BMW, kust väljus noormees, võttis pagasnikust kurika ja hakkas sellega vehkima, esmalt tahtis M. rünnata aga siis lõi R. rusikaga ühe korra näkku . Peale lööki istus ründaja oma autosse ja lahkus. Nemad aru ei saanud, miks konflikt üldse toimus. Tunnistajate sõnul oli BMW-s veel üks tütarlaps ja vähemalt üks noormees, kes väljusid ka autost, kuid konflikti ei sekkunud, tütarlaps hüüdis ainult „Ne nado Dima „. Tunnistaja J. S. arvates võis konflikt tekkida selle tõttu, et M. võis oma autoga kuidagi BMWle jalgu jääda ja seetõttu hakkas BMW juht M. autot jälitama. Kohus uuris kohtuistungil kirjalikke tõendeid s.o. patsiendikaart nr. 16451 /t.l. lk.4/ , mille kohaselt R. R. pöördus 05.04.2007.a. kell 01.20 Regionaalhaiglasse ning tal tuvastati parema näo poolel –huultel mõõdukas turse, ülahuulel pindmine verevalum enam suuõõnde ulatuv , seega oli R.R. näo piirkonna pindmine põrutusjälg. Toimiku lk. 25-27 on M. K. esitatud äratundmiseks kolm fotot, M. K. selgitab, et fotol nr.1 kujutatud isik on 04.04.2007.a. Sule 7 maja juures R. löönud isikule kõige sarnasem. Fotol nr. 1 on G.A. ARK vastusest järelpärimisele /t.l. 76/ selgus, et sõiduatuo BMW 318I, registreerimismärgiga 713 TEY, oli alates 15.11.2006.a. kuni 01.11.2007.a. registreeritud G.A nimele. Teisi kasutajaid sõiduautole 15.11.2006.a. väljastatud ja kuni 01.11.2007.a. kehtinud registreerimistunnistusele EB469224 märgitud ei olnud. Kohus leiab, et G.A süü on tõendatud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõendite ja kannatanu R. R. ning tunnistajate M. K., M. K. ja J. S. poolt kohtuistungil antud ütlustega. G.A-le süüks pandav tegu vastab KarS § 263 p.1 sätestatud teo süüteokoosseisule , puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud ning G.A on teo toimepanemises süüdi. KarS § 263 p.1 sätestab vastutuse avaliku korra raske rikkumise eest kui see on toime pandud vägivallaga. Kohus leiab, et antud teo puhul on täidetud kuriteo objektiivne ja subjektiivne kooseis. Antud juhul oli õigushüveks avalik kord ning objektiivse koosseisu moodustab avalikus kohas teiste isikute rahu või avaliku korra muu rikkumine. Antud teo toimepanemise kohaks oli vastuvaidlematult avalik koht (linna tänav) s.o. koht, kuhu on ligipääs ka kolmandatel isikutel, kes pole õiguserikkujaga isiklikult seotud. Samuti on teo objektiivne kooseis täidetud, kuna teo toimepanemisega lisandus vägivald s.o. rusikalöök näkku. Antud teo subjektiivne koosseis eeldab tahtlust ning kohus leiab, et G.A pani avaliku korra raske rikkumise toime tahtlikult, tema väitel küll enesekaitseks , et ennetada tema vastu suunatud rünnet. Süüdistatava ja tema kaitsja väited selle kohta, et G.A tegutses hädakaitsepiire ületades ja talle suunatud ründe tõrjumiseks ,ei ole leidnud asjas kogutud tõenditega kinnitust, on paljasõnalised ning need on ümber lükatud teiste asjas kogutud ja kohtus uuritud tõenditega. Nii kannatanu R. R. kui tunnistajate M. K., M. K. ja J. S. ütlustes ei ole vastuolusid, need on ühetaolised ja kõik neli on kirjeldanud konflikti asjaolusid ühtemoodi. Kohus suhtub kriitiliselt G.A ütlustesse selle kohta, et ta tunnetas sündmuskohal ohtu oma elule ja talle suunatud ründe tõrjumiseks lõi ühte isikut rusikaga. Need ütlused on pigem kantud isiku soovist vabaneda karistusest..G.A rikkus tahtlikult avaliku korda ja tegi seda ilmse lugupidamatuse avaldamisega ühiskonnas heade kommete, tavade ja normidega kinnistatud isikutevahelise suhtlemise reeglistiku vastu. Ühtegi üksteisele võõraste isikute vahelist konflikti ei saa ega tohi lahendada vägivallaga. Karistamise alus ja eesmärgid on kehtivas KarS-s sätestatud §-s 56, mille kohaselt karistamise aluseks on isiku süü ning karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, õiguskorra kaitsmise huvisid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest G.A süüdistatakse avaliku korra raskes rikkumises, mis on toime pandud vägivallaga. KarS § 263 sätestatud kuriteo eest on võimalik karistus rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus KarS § 45 lg 1 kohaselt võib kohus mõista karistuseks vangistuse kolmekümnest päevast. Prokurör on esitanud taotluse mõista G.A-le karistuseks 6–kuuline vangistus , mida ei pöörata täitmisele kohaldades KarS § 74 lg.1 ja lg.3 sätteid. Süüdistatav G.A tunnistas oma süüd osaliselt, tunnistas, et lõi rusikaga ühte noormeest, kuid samas väitis, et tegi seda enesekaitseks ja tema vastu suunatud ründe tõrjumiseks. Kohus ei tuvastanud karistust kergendavaid asjaolusid, milleks on süü omaksvõtt ja kahetsus, kohus ei tuvastanud süüdistatava osas ka karistust raskendavaid asjaolusid. Karistuse määramisel arvestab kohus asjaoluga, et rahalise karistuse mõistmine G.Avile ei ole otstarbekas ja ei täida antud juhul karistuse eesmärke. Isikul on riigi ees rahalisi kohustusi. Karistusregistri andmetest nähtub, et G.A kriminaalkorras varem karistatud ei ole, küll on teda karistatud mitmel korral väärtegude toimepanemise eest. Samuti on KrMS § 202 alusel tema suhtes Lääne Ringkonnaprokuratuur 20.septembril 2007.a. lõpetanud kriminaalmenetluse KrMS § 202 sätete alusel ning G.A-le on pandud kohustus tasuda 2000.-krooni riigituludesse KarS § 266 lg.2 p.3 järgi kvalifitseeritavas kuriteos. Selle kuriteo, mille menetlus lõpetati, pani G.A toime augustis 2007.a. s.o. pärast
4. aprilli 2007.a. kuriteo toimepanemist . Kohus leiab, et karistuse kohaldamisel tuleb arvestada võimalust mõjutada isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning sellest tulenevalt on , arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut, otstarbekas mõista isikule tähtajaline vangistus, mis jäetakse süüdimõistetud suhtes kohaldamata ja allutatakse isik kriminaalhooldusele. Kohus leiab, et kriminaalhooldusel oleku ajal saab süüdimõistetuga teha sotsiaaltööd, et tuvastada ja kõrvaldada need faktorid, mis tõukasid isikut kuriteole. KrMS § 175 lg 1 p 3 ja 9 ning § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulu, s.o süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha ja advokaadi õigusabikulud KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral sundraha 1,5 palga alammäära, s.o 6525.- krooni. Kohtunik