p 1, 6; 121; 263 p 1, 3 järgi lühimenetluses Prokurör Natalia Miilvee Süüdistatav Z.P Ik: xxx, kodakondsuseta, algharidus, töökoht: puudub, elukoht: xxx Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 23.04.2006, vahistatud Harju Maakohtu eeluurimiskohtuniku 25.04.2006 määruse alusel Varasem karistatus: Tallinna Linnakohtu 25.10.2005 otsusega
MS § 238 lg 2 alusel 6 kuud vangistust tingimisi 2 aasta ja 6 kuulise katseajaga Väärteokorras karistatud 5 korda Kaitsja Sergei Porutško OÜ Markus ÕB RESOLUTSIOON 1. Z.P süüdi tunnistada
p 1, 6 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistada teda tähtajalise vangistusega 8 (kaheksa) aastat. 2. Z.P süüdi tunnistada
ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistada teda tähtajalise vangistusega 9 (üheksa) kuud. 3.
lg 1 alusel, liites mõistetud karistused täies ulatuses, mõista karistuseks kuritegude kogumis tähtajaline vangistus 8 (kaheksa) aastat ja 9 (üheksa) kuud. 4. Z.P
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks karistuseks tähtajalise vangistuse 5 (viis) aastat ja 10 (kümme) kuud. 6.
lg 2 alusel, liites käesoleva otsusega mõistetud karistusele eelmise, so Tallinna Linnakohtu 25.10.2005 otsusega mõistetud 6 kuulise vangistuse täies ulatuses, mõista lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis tähtajaline vangistus 6 (kuus) aastat ja 4 (neli) kuud. 7.
lg 1 alusel arvestada Z.P-le mõistetud ja ärakandmisele kuuluva tähtajalise vangistuse 6 aastat ja 4 kuud ärakandmist alates Z.P kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 23.04.
Samuti tema 23.04.2006 kella 20.25 ajal, viibides Sõle 69 maja juures Tallinnas, lõi tahtlikult SS kolmel korral liharaiumiskirvega, sihtides kannatanut pähe, kuid kannatanu passiivse ja aktiivse vastupanu tõttu tabas kannatanut vaid üks kord paremasse õlga, tekitades kannatanule marrastuse paremal õlavarrel ja hematoomi paremal käevarrel. Oma tegevusega pani Z.P toime teise inimese tervise kahjustamise, so
Samuti tema 23.04.2006 kella 20.25 ajal, viibides Sõle 69 maja juures Tallinnas, huligaansel ajendil ja põhjuseta ründas temale varem tundmatuid MM ja SS, kellega koos oli AD alaealine poeg A ning sihtides SS pähe, lõi viimast kolmel korral liharaiumiskirvega, kuid S.S põikles kõrvale, mistõttu Z.P tabas teda vaid ühel korral, tekitades tervisekahjustusi. Seejärel koheselt lõi Z.P teises käes olnud noaga MM kõhtu, tekitades kannatanule raskeid tervisekahjustusi ning põgenes. Selline tegevus on vastuolus ühiselu aluste, tsiviliseeritud ühiskonnas üldtunnustatud suhtlemiskorra, tavade ja kommetega, näitab üleolevat ja halvustavat suhtumist teistesse ühiskonnaliikmetesse ja avalikku korda. Oma tegevusega pani Z.P toime avaliku korra raske rikkumise vägivallaga, samuti relvana kasutatava esemega ja sellega ähvardades, so
Kohtuistungil süüdistatav Z.P seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi osaliselt, leides, et 21.12.2005 toime pandud tervisekahjustuse tekitamine oli enesekaitseks, kuivõrd kannatanu ründas teda ning tal ei olnud muud võimalust. Muudes episoodides tunnistas end süüdi täies ulatuses. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et süütegude toimepanemine on kriminaaltoimiku materjalidega tõendamist leidnud, kuid mis puudutab kvalifikatsiooni, siis ei saa ideaalkogumis kvalifitseerida
ja 263 p 1 ettenähtud kuritegusid, kuivõrd
p 1 kui raskem kuritegu hõlmab endas
Seetõttu tuleks süüdistusest
Peale selle tuleks 21.12.2005 kuriteoepisoodis arvestada kas
või
Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 23.04.2006 koostatud tunnistaja MV ülekuulamisprotokollist nähtuvalt oli tunnistaja 23.04.2006 kella 20.27 ajal autopatrullis koos Konstantin Sergejeviga ning neid peatas seltskond, kelle sõnul oli naisterahvast löödud noaga ning lööja olevat jooksnud nuga ja kirvest käes hoides ära ning ründavat inimesi. Sõle 72 maja juures oli SS, kes oli ründajat jälitanud, kuid ründaja oli teda rünnanud kirvega. Kahtlustatavana peeti kinni Z.P. Kinnipidamisel Z.P kirvest ei olnud, see leiti Puuvilla 19c aiast. Sõle 69 juures löödi noaga MM, sündmust nägid AD ja tema poeg AD. (t/l 2) 3 29.05.2006 koostatud kannatanu MM ülekuulamisprotokollist nähtuvalt läks kannatanu 23.04.2006 kella 20.00 ajal koos AD ja tema poja AD ning tuttava SS iga Lõime peatusse ning jäid juttu ajama. Teisel pool teed oli kaks noormeest, kellest üks tuli kannatanu juurde ja hakkas midagi rääkima. Kannatanu palus rahuneda ja normaalselt rääkida. Märkas silmanurgast, et keegi jookseb nende poole ja siis tundis lööki vastu külge. Millega löödi, seda ei näinud. Kogub dokumente invaliidsuse vormistamiseks, sest eemaldati neer. (t/l 6-8) 30.05.2006 koostatud Isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktist nr 206 nähtuvalt on ekspert jõudnud arvamusele, et MM tuvastati 23.04.2006 SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglas kõhuõõnde tungiv torke-lõikehaav paremal pool ülakõhus maksa ja parema neeru vigastusega, mistõttu kannatanu vajas erakorralist operatiivset ravi. Kordusoperatsiooni käigus 02.05.2006 osutus vajalikuks parema neeru eemaldamine. Tervisekahjustus oli eluohtlik ning võis olla tekitatud ekspertiisimääruses näidatud ajal löögist teravaservalise esemega, võimalik, et noaga. (t/l 10-12) 24.04.2006 koostatud kannatanu SSi ülekuulamisprotokollist nähtuvalt läks kannatanu 23.04.2006 kella 19.00 ajal koos AD, tema poja ja MM Lõime peatuse poole. Sõle tänaval tuli A juurde keegi noormees, keda A tundis ja siis veel üks. Nad rääkisid millestki, siis jooksis see tuttav ära ja tuli joostes tagasi, käes olid aga köögikirves ja nuga. №ormees hakkas kirvega kannatanu poole vehkima, kannatanul õnnestus kaks korda eemale põigelda, kuid kolmas kord püüdis kannatanu haarata ründajat käest. See ei õnnestunud ja kannatanu sai kirvega löögi paremasse õlga. Kõigil kordadel üritas ründaja tabada pead. №ormees hakkas ära jooksma ja kannatanu jooksis järele. №ormees viskas kirve kooli aia taha. Kui oli ründaja kinni pidanud, tulid joostes politseinikud. (t/l 14-16) 24.04.2006 koostatud patsiendikaardist nähtuvalt diagnoositi SSil parema õlavarre marrastus ja parema käsivarre verevalandus. (t/l 17) 24.04.2006 koostatud tunnistaja AD ülekuulamisprotokollist nähtuvalt läks tunnistaja 23.04.2006 koos SSi, MM ja poja AD Lõime tänava taga Tuulemaa tänava suunas. Ristmikul tuli nende juurde üks noormees ja ütles, et nende seltskond olevat nimetanud noormeest mittetraditsioonilise seksuaalse orientatsiooniga inimesteks ja skinheadideks. Püüdis noormehele seletada, et ei ole taolist juttu rääkinud. S.S üritas seletada sama. Mõeldes, et noormees on rahunenud, läks M juurde ja eemaldus koos M . S.S jäi noormehega rääkima. M.M läks S.S juurde, et teda sealt eemale viia. Sel hetkel jooksis S.Spoole teine noormees, kellel oli paremas käes kirves ja vasakus nuga. Umbes 5 minutit varem oli näinud sama noormeest sisenemas kauplusse ja käes ei olnud tal midagi. Jõudnud S.S juurde, lõi ta S.S kirvega pea suunas kaks korda, kuid S.S õnnestus kõrvale põigelda, teisel korral tabas S.S õlga. Pärast seda lõi kõrval seisnud M.M noaga paremale poole kõhtu. Siis jooksis noormees oma maja suunas, S.S talle järele (t/l 18-20) 24.04.2006 koostatud tunnistaja D L ülekuulamisprotokollist nähtuvalt oli tunnistaja, D , K K ja kolm tüdrukut Sõle 72 maja hoovis ja jõid alkoholi. Pärast seda läks tunnistaja koos Dimaga tee äärde. Teisel pool teed seisis mingi seltskond ja nad karjusid neile midagi. Siis läks Dima ära. Läks ise üle tee ja hakkas küsima noormehelt ja tüdrukult, miks nad karjuvad. Ootamatult ilmus välja Z.P, kellel oli käes liharaiumiskirves. Kui ta nende juurde jõudis, hakkas tütarlaps naerma. Siis lõi Dima tütarlast kirvega vastu külge. Pärast seda jooksid Sõle 72 maja hoovi, Dima viskas kirve üle aia. Peaaegu kohe peeti Dima politseinike poolt kinni. Nuga ta Dimal ei näinud. (t/l 21-23) 23.04.2006 koostatud kahtlustatava kinnipidamise protokollist nähtuvalt peeti 23.04.2006 kella 20.30 ajal kahtlustatavana kuriteo toimepanemises kinni Z.P. (t/l 25-26) 24.04.2006 koostatud kahtlustatava Z.P ülekuulamisprotokollist nähtuvalt oli kahtlustatav eelmisel päeval oma maja taga koos tuttavatega ning tarvitas alkoholi. Oli väga purjus. Neist möödus noorte seltskond. D L läks millegipärast nende juurde. Millegipärast kutsus D.L ka teda sinna. Läks koju, võttis köögikirve ja noa, kuid miks võttis, seda ei mäleta. Jooksis seltskonna juurde. Ei mäleta täpselt, kuid tundub, et lõi kedagi kirvega ja täpselt mäletab seda, et lõi tütarlast noaga. Miks seda tegi, ei oska 4 seletada, konflikti neil ei olnud. Kirve ja noa viskas endise 10. keskkooli juures üle aia. Pärast pidas politsei ta kinni. (t/l 27-29) 24.04.2006 koostatud ütluste olustikuga seostamise protokollist nähtuvalt näitas kahtlustatav Sõle 69 maja juures kohta, kus lõi naisterahvast noaga ja kedagi kirvega, seejärel näitas betoonmüüri Sõle 72 maja juures, millisest müürist viskas üle noa ja kirve. (t/l 30-35) 06.06.2006 koostatud ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist nr 101 nähtuvalt on ekspert jõudnud arvamusele, et Z.P ei põe vaimuhaigust ja temal ei esine nõrgamõistuslikkust, ta on võimeline oma psüühilise seisundi poolest kohtu ette astuma ja karistust kandma. (t/l 60-61) 28.04.2006 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi liharaiumiskirvest. (t/l 64-65) 22.12.2005 koostatud suulise kuriteoteate protokollist nähtuvalt avaldas S P , et 21.12.2005 firma V territooriumil, mis asub trollide lõpppeatuses Vilde ja Akadeemia nurgal, tuli avaldaja juurde tundmatu noormees ja lõi teda metallesemega, millest avaldaja kaotas teadvuse. Haiglas tehti talle operatsioon. (t/l 68-70) 22.12.2006 koostatud kannatanu ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas S P , et tööpäeva lõpul tuli tema juurde tundmatu noormees, keda enne nägi rääkimas oma tuttavaga, kes töötab samuti V . №ormees lõi kannatanut metallist instrumendiga vastu pead. Teise löögi eest püüdis end käega kaitsta. Edasi kaotas teadvuse, kuid tundis valu. Ärgates avastas end 20 meetri kaugusel kohast, kus oli olnud. Kutsus abi. Haiglas eemaldati põrn, vasak kõrv on katki, sealt kadus ka kuulmine. Oli ka koljupõhimiku murd. Töötada enam ei saa, lahkus töölt. Invaliidsuse vormistamisest keeldus. (t/l 71-73, 74-77) 03.02.2006 koostatud isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktist nr 55 nähtuvalt on ekspert jõudnud arvamusele, et SPon tuvastatud põrna traumaatiline rebend, verikõhuõõs, verevalumid peensoole kinnistis, koljupõhimikuluude murd, verikeskkõrvas, vasaku väliskõrva haav. 21.12.2005 teostatud operatsioon: kõhuõõne avamine ja põrna eemaldamine. Tervisekahjustused võisid olla tekitatud ekspertiisimääruses märgitud ajal, so 21.12.2005 ja võimalik, et löökidest kõva tömbi esemega pea vasakule poolele ja keha vasakule poolele. Põrna rebend verejooksuga kõhuõõnde on eluohtlik tervisekahjustus. Põrna kui elundi kaotus iseenesest ei põhjusta töövõimetust. Tervisekahjustuste paranemise kestus on pikaajaline, 2-3 kuud ja eeldatavalt ühe kõrva kuulmise langus taastub tasemele, millega ei kaasne töövõime kaotust 40% ulatuses. (t/l 79-81) 09.01.2006 koostatud tunnistaja VP ülekuulamisprotokollist nähtuvalt 21.12.2005 töötas tunnistaja kraanajuhina ja nägi kuidas kella 13.00 paiku tuli territooriumile Dmitri, kes enne töötas seal. Dmitri rääkis S ja V . Nad suhtlesid kella 17.00ni ning siis nägi tunnistaja, kuidas Dmitri lükkas S , kes maha kukkus. Kui S maas oli, peksis Dmitri teda käte ja jalgadega ning kui S püüdis püsti tõusta, siis Dmitri ei lasknud ja peksis edasi. Peksmine toimus 3-5 minutit. Kakluse juures oli ka V , kes tunnistaja arvates samuti kakluses osales. Kui Dmitri pärast kaklust lahkus, läks S talle järgi. Kui tunnistaja kraana otsast alla tuli, oli Si nägu ja parem kõrv verised. (t/l 84-85) 16.03.2006 koostatud tunnistaja VP ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas tunnistaja, et tunnistaja näeb kraana kõrgusest hästi. Enne uut aastat, kuupäeva ei mäleta, enne tööpäeva lõppu kella 16.00st kuni 18.00ni oli pimedapoolne. Töötas kraana peal ja nägi, et S , Dima ja V kõnelevad. Siis hakkasid S ja Dima teineteist tõukama. S kukkus ja tema juurde tuli V , kes lõi Si jalaga. Siis hakkas Dima S jalaga lööma. Tunnistaja karjus. Ta ei näinud mitu korda ja kuhu Dima S lõi. V S rohkem ei puudutanud. S tõusis vaarudes üles ja läks alguses ühele poole, seejärel lahkunud Dimale ja V järele. Rohkem ei näinud, ka seda mitte kas S neile järele jõudis. (t/l 86-88) 16.03.2006 koostatud tunnistaja AG ülekuulamisprotokollist nähtuvalt lõpetas detsembris tunnistaja kella 17 paiku töö. Kuupäeva ei mäleta. Oli juba pime. Enne seda nägi kuidas selja taga kõnelesid S ja Dima. Kuulis, et Dima ütles midagi Si määrdunud riiete kohta. Kuulis selja taga mingit kära ja kraanajuhi VP karjumist, et kaklevad. Pööras ümber ja nägi, et Dima ja S vehivad kätega. See oli 15 meetri kaugusel. Pimedas õieti ei näinud, 5 kuid sai aru, et peksavad teineteist maas lamades. Seejärel hüppasid nad jalule ja vehkisid kätega edasi. Nende juurde jooksis labidaga B ja karjus neile midagi. Dima ja S läksid lahku. Dima läks koos A esimese polügooni suunas. S võttis üles kella, raputas end puhtaks ja läks väravate suunas. A kakluses ei osalenud, vaid jooksis ligi koos B . (t/l 8991) 16.03.2006 koostatud tunnistaja BB ülekuulamisprotokollist nähtuvalt 2005 aasta detsembris, täpsemat kuupäeva ei mäleta, kella 17 ajal karjatas kraanajuht V . Tunnistaja vaatas sinna ja nägi, et S ja Dima kaklevad. Mõlemad lõid teineteist paar korda, kuid kuhu löödi, ei näinud. Tunnistaja võttis labida ja vehkis sellega ja ütles, et nad lahku läheksid. S võttis maast mahakukkunud kella ja vaatas, kas pole veel midagi ära kaotanud. V läks koos Dimaga teise väljapääsu suunas. S läks teise suunda, ütles, et tal on sealt kodule lähemal. Tunnistaja lõpetas töö ja rohkem kedagi ei näinud. Ei näinud seda, et V oleks kakluses osalenud. Samuti ei märganud, et S oleks olnud ebakaine. (t/l 92-94) 16.03.2006 koostatud tunnistaja SJ ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas tunnistaja, et 21.12.2005 pärast kella 17 teatati tunnistajale, et territooriumil lebab üleni verisena S. Läks ligi ja avastas, et S on teadvuseta. Kutsuti välja kiirabi. Monteerimisrauad, raudtalad ja torud on töömaterjal ja seda on territooriumil. 23.12.2005 tuli jutustas tunnistajale A et teab Z.P sõnadest seda, et Z.P lõi Si armatuuritükiga pähe. A ennast seal juures ei olnud. V rääkis, et Z.P oli temale rääkinud, et lõi Si pärast seda, kui S oli teda taga ajama hakanud. Tunnistaja ise kaklust ei näinud. (t/l 95-97) 09.01.2006 koostatud tunnistaja VA ülekuulamisprotokollist nähtuvalt detsembris, kuupäeva ei mäleta, lõpetas kella 17 ajal töö. Dima ootas teda territooriumil. S lõpetas töö ning oli purjus. Möödudes Dimast hakkas S Dimaga kõnelema ja püüdis teda emmata. Dima oli valges jopes, S aga betooniga määrdunud tööriietes. Dima, nähes, et S ei jäta järele, karjus tunnistajale, et S eemale koristataks. Tunnistaja lõpetas kraanaga töö ja pöördus nende poole. Nägi, kuidas Dima lõi Si rusikaga näkku. S kukkus, kuid teadvust ei kaotanud. Dima lõi paar korda maas lamavat Si jalaga kehasse. S tõusis püsti, võttis kella käelt ja jope seljast ning pani need kõrvale ning hakkas Dimat rusikatega peksma. Hoides Dimat kaelast lõi ühe korra rusikaga Dimat näkku. Tunnistaja jooksis ligi ja tõukas Si tagantpoolt tugevasti vastu õlga ja vedas Si Dimast eemale. Dima eemaldus 2-3 meetrit ja ütles tunnistajale, et läheb teda ootama territooriumist väljapoole ning suundus väljapääsu suunas. S pani jope selga, võttis kella ja läks kiirel sammul Dima järel. Tunnistaja läks ümber riietuma ja 20 minuti pärast tagasi tulles seal territooriumil enam kedagi ei olnud. Õhtul tuli Dima tema juurde koju ja rääkis, et lõi Si ühe korra armatuuritükiga, kuid tabas käe asemel kõhtu. S oli kukkunud ja Dima jooksis ära. B tuli neile siis ligi kui S jope seljast võttis ja Dimaga kaklema kippus. Naiskraanajuht kraanast kaugemale ei näe. On alati mõelnud, et kraanajuht on pime, sest kui teda kätega juhatada, siis keerab ta ikka teisele poole. (t/l 100-104) 12.01.2006 koostatud kahtlustatava Z.P ülekuulamisprotokollist nähtuvalt läks Z.P 21.12.2005 lõpparve järele ning pärast seda VA juurde, et teada saada, millal ta töö lõpetab. Oodata jäi tund aega ning ootas teisel pool kraanat. Nägi kuidas üks töölistest kukkus ja oli näha, et ta on purjus. Seisis temast kuskil kolme meetri kaugusel ja küsis kas mees on end täis joonud. Mees tuli ligi ja küsis, kes on täis? Mees hakkas teda käte ja õlgadega tõukama. Ütles mehele, et see järele jätaks, sest mees oli määrdunud riietes. Karjus V , et see mehe ära koristaks. V tuli ligi ja ütles mehele, et S jäta järele. V läks tööle tagasi. Purjus mees jätkas ning ta karjus brigadirile, et see sekkuks. L ütles ka mehele, et see järele jätaks. S lõi teda ja tabas kõrva. Seejärel nad kaklesid omavahel ning juurde tulid B ja L ning hoidsid Si kinni. S veeti minema. Läks oma endisele polügoonile ootama, kuskil 20 meetri kaugusele. S jõudis talle järele, oli vihane ja vehkis tema suunas rusikaga. Haaras maast raudtoru ja lõi sellega kaks korda. S kukkus ja ise jooksis ta minema. Lõi enesekaitseks ja hirmust, sest mees oli temast vanem ja tugevam. Kui mees oleks teda lööma hakanud, oleks olnud ebavõrdses seisus. Esimene löök tabas külge, siis hakkas mees vehkima ja tahtis lüüa vastu kätt, kui lõi mööda ja löök tabas kaela või pead. (t/l 108-112) 6 Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava osaliselt süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel menetlusaluse isikuna ja kahtlustatavana üle kuulatud Z.P, kannatanute S P , M M , SSi, tunnistajate MV, AD, D L , V P , A G , B B , S J , VA ütlusi, ütluste olustikuga seostamise protokolli, patsiendikaarti, isiku kohtuarstlike ekspertiiside akte, samuti ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti ning süüdistatava isikuandmeid iseloomustavaid tõendeid, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine 21.12.2005 kvalifitseeritud
p 1 ja 6 ettenähud kuriteona, so raske tervisekahjustuse tekitamisena, millega põhjustati oht elule ja mis põhjustas elundi kaotuse. Süüdistatav tunnistas end selles episoodis süüdi osaliselt, leides, et vaidlustamata kvalifikatsiooni ennast, tuleb arvestada seda, et ta oli hädakaitseseisundis, kuivõrd kannatanu S P ründas teda ning tal ei jäänud muud üle kui ennast kaitsta. Sellise astmega tervisekahjustuste tekitamise soov tal puudus. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt olid tunnistajad V P, A G , B B ja V A näinud seda, kuidas süüdistatav ja kannatanu S P omavahel kaklesid ning nad seejärel lahutati. Seda, kuidas kannatanule rasked tervisekahjustused tekitati, eelnimetatud tunnistajad ei näinud. Tunnistaja VA kuulis tervisekahjustuste tekitamise asjaolusid süüdistatavalt eneselt ning SJ kuulis seda omakorda VA. Saadud informatsioon oli aga lühike ning sisaldas vaid väidet selle kohta, et kannatanu ründas süüdistatavat. SJ leidis teadvuseta kannatanu aga tööplatsilt. Mis toimus vahepeal, peaksid teadma vaid kannatanu ja süüdistatav. Kohtueelsel menetlusel üle kuulatud S P on seletanud vaid seda, et temale tundmatu noormees lõi teda kahel korral metallesemega, kuid ei ole sõnagi öelnud selle kohta, et ta oleks eelnevalt lööjaga kakelnud. Tunnistajate VP ja VA ütlustest nähtub vaid seda, et pärast kakluse lõppemist eemaldus Z.P ning S.P suundus talle järele. Sama asjaolu on kinnitanud ka süüdistatav, et eemaldudes tööplatsilt avastas ta seda, et kannatanu tuleb talle järele. Taolistel asjaoludel leib kohus, et süüdistatava versioon selle kohta, et kannatanu S P soovis vaatamata sellele, et äsja oli kaklus vahelesegamise tõttu lõpetatud, jätkata arveteklaarimist. Vastasel juhul, kui ta oleks suundunud sinnapoole, kuhu ta algselt läks, oleks ta kodus olnud ega oleks enam kokku puutunud süüdistatavaga. Ometigi läks ta siiski süüdistatavale järele. Taoline kannatanu käitumine annab kohtule aluse lugeda süüdistatava väited kannatanu poolse ründe kohta usaldusväärseks. Samas aga asub kohus seisukohale, et süüdistatav ei sattunud kannatanu lähenemisest hädakaitseseisundisse vahetult eelseisva ründe tõttu, kuivõrd mõni hetk varem oli neil omavahel juba konflikt olnud ja sellele järgnes ka koheselt kaklus, mis teiste poolt lahutati. Kuigi süüdistatav väitis kohtuistungil seda, et kannatanu oli temast suurem ja vanem ning tal oli hirm enda pärast, siis ei pea kohus sellist versiooni usutavaks, sest kaklust näinud VP ütluste kohaselt peksis süüdistatav maas lamanud kannatanut jalgadega ning ka teiste tunnistajate ütluste kohaselt vahetasid kannatanu ja süüdistatav lööke ning kaklesid edasi ka maas lamades. Seejuures ei olnud kumbki neist hädakaitseseisundis ning kaklus lõppes teiste sekkumise tõttu, kusjuures kaklejaid ähvardas tunnistaja BB labidaga. Seetõttu, arvestades süüdistatava ja kannatanu hetk varem aset leidnud käitumist, leiab kohus, et süüdistataval ei olnud põhjust purjus kannatanut eriti karta, kuivõrd ta oli varem paari rusikahoobiga kannatanu pikali löönud, küll aga võis süüdistataval olla soov kannatanupoolne tülitamine järsult ja lõplikult lõpetada. Süüdistatava sõnade kohaselt lähenes kannatanu ähvardavalt ja vehkis rusikaga süüdistatava poole, kuid süüdistatava ütlustest ei ilmnenud seda, et kannatanu oleks jõudnud süüdistatavat rusikaga või millegi muuga lüüa. Kohus leiab, et vaid rusikaga vehkimine teise isiku suunas ei saa veel olla märgiks eeldatavast ründest. Küll on süüdistatav seletanud, et esimese löögi armatuurrauaga lõi ta kannatanule kehasse ja seejärel kätt lüüa üritades tabas kannatanu pead. Seega oli rusikaid vehkivat kannatanut oodates süüdistataval piisavalt aega ründe tõrjumiseks valmistuda, võtta kätte armatuurraud ja ootamata vahetut rünnet, lüüa kannatanut vähemalt kahel korral, kusjuures juba esimese löögiga suutis süüdistatav realiseerida
p 1 ja 6 ettenähtud kuriteo koosseisu, tekitades kannatanu elule ohu ja tekitades sellise tervisekahjustuse, mis tingis ka põrna, so elundi kaotuse. Seega isegi juhul, kui olekski rünne toimunud, siis esimese löögiga oli rünne juba sisuliselt lõpetatud, kuivõrd ka kannatanu väitis, et ta mäletas ühte lööki, mille eest üritas end kaitsta, 7 kuid teist lööki vaid tundis. Seega arvestades süüdistatava käitumist ja senist elukogemist ja suhteliselt väikest haridust, siis leiab kohus, et armatuurrauaga teist inimest kehasse või pähe lüües saab inimene, sõltumata ka vaid alghariduse omandamisest, aru sellest, et kehas ja peas asuvad inimesel elutegevuseks vajalikud elundid ning nende vigastamine võib tingida tervise kahjustamise, ohu elule või elutegevuse lakkamise. Seega sellist sündmuste käiku ja valitud vahendi kasutamist arvestades ei ole võimalik väita seda, et süüdistatava käitumise eesmärgiks oligi raske tervisekahjustuse tekitamine ja et süüdistatav oleks kindel olnud selles, et pärast armatuurrauaga löömist kindlasti selline eesmärk ka saabub. Küll leiab kohus, et süüdistatav suhtus saabuvasse tagajärge ükskõikselt, mida näitas ka asjaolu, et pärast kannatanu löömist armatuurrauaga põgenes süüdistatav sündmuskohalt, tundmata huvi saabunud tagajärgede vastu. Taolistel motiividel leiab kohus, et S.P raske tervisekahjustuse tekitamine oli toime pandud otsese tahtlusega. Seetõttu leiab kohus, et Z.P käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud
Peale selle süüdistatakse Z.P
p 1, 6 ettenähtud kuriteo toimepanemises ka selles, et tema 23.04.2006 Sõle tänaval maja nr 69 maja juures Tallinnas, lõi tahtlikult MM noaga kõhtu, tekitades kõhuõõnde tungiva torke-lõikehaava paremal pool ülakõhus maksa ja parema neeru vigastusega, mille tagajärjel parem neer eemaldati, mis on käsitletav elundi kaotusena. Z.P tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi täies ulatuses. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalides leiduvate kannatanu MM ja SSi, samuti tunnistajate MV, AD ja DL ning kohtuarstliku ekspertiisi aktis antud eksperdiarvamusega on
Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt läks süüdistatav tema jaoks võõra seltskonna juurde, olles enne kodust kaasa võtnud noa ja köögikirve ning liitunud seltskonnaga, lõi seltskonnas viibivat naisterahvast noaga kõhtu. Ei kannatanu ega sündmuskohal viibinud tunnistajad osanud nimetada löömise põhjust. Ka süüdistatav ei oska seletada miks tal oli vaja minna tuppa nuga ja kirvest võtma ning seejärel seltskonna juurde minna ning naisterahvast noaga lüüa. Süüdistatava ja tunnistaja D.L sõnade kohaselt oli süüdistatav alkoholijoobes Ambulatoorsest kohtupsühhiaatrilisest ekspertiisist nähtuvalt on alkoholi tarvitades süüdistatavale omane agressiivne ja vägivaldne käitumine, mida tõestab ka süüdistatava varasem karistatus avaliku korra raske rikkumise eest ja karistused väärtegude toimepanemise eest. Süüdistatava käitumisest, so võõrale naisterahvale lähenemisest ja seejärel koheselt noaga kõhtu torkamisest saab järeldada, et süüdistatava eesmärgiks oligi MM tervisekahjustuse tekitamine ning kohus asub seisukohale, et sellisest käitumisest saab järeldada, et süüdistatav teadis, mida ta teeb, st teadis kindlasti, et saabub selline tagajärg, so raske tervisekahjustus, kuid see ei olnud tegelikult tema eesmärk, kuid ta suhtus sellise tagajärje saabumisse ükskõikselt. See nähtus ka süüdistatava käitumisest, kus ta pärast teo toimepanemist jooksis minema ja viskas kuriteo toimepanemisel kasutatud noa ja kirve üle aia, vältimaks võimalust, et teda võidakse teo toimepanemisega seostada. Küll aga arvestades süüdistatava käitumist ja senist elukogemist, sealhulgas juba S.P eelnecalt raske tervisekahjustuse tekitamist, mille kohta oli alustatud ka kriminaalmenetlus, siis leiab kohus, et noaga teist inimest kõhtu lüües saab inimene, sõltumata ka vaid alghariduse omandamisest, aru sellest, et kehas asuvad inimesel elutegevuseks vajalikud elundid ning nende vigastamine võib tingida tervise kahjustamise, ohu elule või elutegevuse lakkamise. Taolisest süüdistatava käitumisest järeldab kohus, et süüdistatav tegutses otsese tahtlusega. Süüdistusakti kohaselt süüdistatakse Z.P ka
ettenähtud kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema, viibides 23.04.2006 Sõle 69 maja juures Tallinnas, lõi tahtlikult SS kolmel korral liharaiumiskirvega, sihtides kannatanut pähe, kuid kannatanu passiivse ja aktiivse vastupanu tõttu tabas kannatanut vaid üks kord paremasse õlga, tekitades kannatanule marrastuse paremal õlavarrel ja hematoomi paremal käevarrel. Süüdistatav kohtueelsel menetlusel taolist sündmust kinnitas, kuid ei mäletanud kõik täpselt. Samuti ei osanud ta seletada tervisekahjustuse tekitamise põhjust või eesmärki, kuivõrd ta ei tundnud kannatanuid varasemast ajast. Süüdistatava käitumise kohta sündmuskohal andis ütlusi ka tunnistaja Andrei Danilišin, kes oli kannatanutega samas seltskonnas, kuid keda 8 süüdistatav ei tülitanud ega puudutanud. Patsiendikaardist nähtuvalt tuvastati S.S marrastus paremal õlavarrel ja hematoom paremal käevarrel, millised ei ole tervisele või elule ohtlikud tervisekahjustused ning kuivõrd need olid tekitatud löögist kirvega, asub kohus seisukohale, et
ettenähtud kuriteo toimepanemine on tõendamist leidnud ja tegemist on teise inimese tervise kahjustamisega, so kehalise väärkohtlemisega. Peale selle ilmneb süüdistusaktist, et süüdistatavat süüdistatakse ka
p 1, 3 ettenähtud kuriteo toimepanemises selles, et tema 23.04.2006 kella 20.25 ajal, viibides Sõle 69 maja juures Tallinnas, huligaansel ajendil ja põhjuseta ründas temale varem tundmatuid MM ja SS, kellega koos oli AD alaealine poeg A ning sihtides SS pähe, lõi viimast kolmel korral liharaiumiskirvega, kuid S.S põikles kõrvale, mistõttu Z.P tabas teda vaid ühel korral, tekitades tervisekahjustusi. Seejärel koheselt lõi Z.P teises käes olnud noaga MM kõhtu, tekitades kannatanule raskeid tervisekahjustusi ning põgenes. Selline tegevus on vastuolus ühiselu aluste, tsiviliseeritud ühiskonnas üldtunnustatud suhtlemiskorra, tavade ja kommetega, näitab üleolevat ja halvustavat suhtumist teistesse ühiskonnaliikmetesse ja avalikku korda. Seega pani Z.P süüdistusakti kohaselt toime avaliku korra raske rikkumise vägivallaga, samuti relvana kasutatava esemega ja sellega ähvardades, so
Kohus asub seisukohale, et taoline
§de 118 p 1, 6 ja § 121 ettenähtud kuritegude samaaegne kvalifitseerimine
p 1, 3 ettenähtud kuritegudena on põhjendamatu ja vastuolus nii karistusseaduse mõtte kui ka senise kohtupraktikaga. Senise kohtupraktika kohaselt loetakse avaliku korra rikkumise toimepanemist vägivallaga toime panduks juhul, kui selle käigus pannakse toime mõni vägivallategu
Samas on kohtupraktika kohaselt avaliku korra rikkumise piiritlemisel asutud seisukohale, et
ettenähtud kuriteost raskemad kuriteod, mis on samuti toime pandud seoses avaliku korra rikkumisega, tuleb avaliku korra rikkumine lugeda hõlmatuks raskema kuriteoga ning ideaalkogum puudub. Kui aga on avaliku korra rikkumisega toime pandud
ettenähtud kuriteost kergemad kuriteod, siis on need kergemad kuriteod hõlmatud
Seega juhul, kui oleks tegemist olnud avaliku korra raske rikkumisega ja selle käigus on tekitatud raske tervisekahjustus ja teise inimese tervise kahjustamine või muu kehaline väärkohtlemine, tuleb teod kvalifitseerida vastavalt
Käesolevas kriminaalasjas on prokurör oma süüdistusaktis asunud seisukohale, et süüdistatavale inkrimineeritud
p 1, 6 ja § 121 järgi kvalifitseeritavad teod on vastuolus ühiselu aluste, tsiviliseeritud ühiskonnas üldtunnustatud suhtlemiskorra, tavade ja kommetega, näitavad üleolevat ja halvustavat suhtumist teistesse ühiskonnaliikmetesse ja avalikku korda, mistõttu on Z.P toime pannud toime avaliku korra raske rikkumise vägivallaga, samuti relvana kasutatava esemega ja sellega ähvardades, so
Senise kohtupraktika kohaselt kvalifitseeritakse süüdlase tegevust
järgi juhul, kui süütegu on toime pandud avalikus kohas ja on tuvastatud, millega objektiivselt avalikku korda rikuti. Iga süütegu rikub avalikku õigusrahu ning ainult selle pinnalt, et teo toimepanemine leidis aset avalikus kohas, ei saa see automaatselt kaasa tuua süüdlase käitumise kvalifitseerimist
järgi.
tunnustel alanud teo toimepanemine võib küll teatud juhtudel üle kasvada
järgi kvalifitseeritavaks teoks juhul, kui isiklikul motiivil alanud tegevus, mille eesmärk ei ole algselt avaliku korra rikkumise toimepanemine, kasvab tegevuse koha ja laadi spetsiifika tõttu üle avaliku korra raskeks rikkumiseks, samuti on võimalik, et avaliku korra rikkumise käigus võidakse tekitada nii raske tervisekahjustus kui ka teise inimese tervise kahjustamine, kuid sel juhul on tegemist olukorraga, kus
tunnustel tegu kasvab üle
järgi kvalifitseeritavaks teoks ning teisel juhul tuleks käitumine kvalifitseerida
ja 263 järgi, mis välistab isiku süüditunnistamise
9 Kohus asub seisukohale, et süüdlase teo kvalifitseerimisel
järgi tuleks üldjuhul tuvastada ennekõike avaliku korra rikkumise fakt ja seejärel asuda tuvastama
loetletud koosseisulisi tunnuseid ning seda juhul, kui süüdlase käitumine oma laadilt juba ei ole oma iseloomult selline, mis rikub tavadega, heade kommetega, normidega või reeglitega kinnistatud isikutevahelisi suhteid ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde ja võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi. Käesolevas kriminaalasjas üle kuulatud süüdistatava ja tunnistajate A.D , D.L ja kannatanute M.M ning S.S ütlustest nähtuvalt läks D.L tunnistaja A.D ja kannatanute juurde ning nende juurde tuli ka süüdistatav, kes sõnagi lausumata lõi ühte kannatanut kirvega ja teist noaga, misjärel põgenes. Sellisest käitumisest saab järeldada, et tegemist oli vähemalt otsese tahtlusega toime pandud isikuvastaste kuritegudega, mis olid toime pandud relvana kasutatavate muude esemetega, kuid sellisele käitumisele ei eelnenud mingit konflikti süüdistatava ja kannatanute vahel, mistõttu ei saanud ka vägivallateod üle kasvada avaliku korra raskeks rikkumiseks. Asjaolu, et noa ja kirvega teiste isikute löömine rikub tavadega, heade kommetega, normidega või reeglitega kinnistatud isikutevahelisi suhteid ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde ja võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi, ei muuda isikuvastase kuriteo toimepanemist avaliku korra raskeks rikkumiseks, kuivõrd
Avaliku õigusrahu põhjusetu rikkumine avalikus kohas ei muuda õigusvastast käitumist koheselt avaliku korra raskeks rikkumiseks. Senise kohtupraktika kohaselt ei ole isikuvastaseid kuritegusid toime pannud süüdlaste käitumist kvalifitseeritud ideaalkogumis
ja isikuvastase kuriteo toimepanemise eest karistust ette nägeva vastava paragrahvi järgi ning selleks puudub ka vajadus. Asjaolu, et kriminaalmenetluse käigus tuvastatud relvana kasutatava muu eseme tunnust ei sisaldu ei
ega 121 koosseisus ega ka teiste isikuvastase süütegude koosseisus, ei saa tähendada seda, et selle tunnuse süüdistusse vormimiseks on vaja lisaks inkrimineeritud isikuvastaste kuritegude koosseisudele inkrimineerida süüdlasele veel
Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega ei ole avaliku korra rasket rikkumist tuvastatud ja süüdistatav tuleb
p 1, 3 ettenähtud kuriteo toimepanemises õigeks mõista
p 1, 3 ettenähtud kuriteokoosseisu puudumise tõttu ja kohus on seisukohal, et M.M ning S.S tervise kahjustamisel oli tegemist isikuvastaste kuritegude toimepanemisega, millised ei olnud seotud avaliku korra ega ka avaliku korra raske rikkumisega. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuritegude rohkust, liiki, laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava kahetsust toimepandus, kuigi toimepandud tahtlike isikuvastaste kuritegude rohkust ja toimepanemise asjaolusid arvestades on selle kahetsuse arvestamine raskendatud. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on süüdistatavat varem korduvalt karistatud väärteomenetluses nii Alkoholiseaduse § 70 ja 71 järgi kui ka avaliku korra rikkumiste eest, samuti on teda kohtu poolt karistatud
Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna ja Põhja-Tallinna Valitsuse andmetel on süüdistatavaga tegelenud erinevad asutused ja teda on tema käitumise pärast kaasatud erinevatesse programmidesse. Vaatamata sellele, et teda Tallinna Linnakohtu 25.10.2005 otsusega karistati ja karistus jäeti tingimisi kohaldamata, pani ta juba vähem kui kahe kuu möödudes toime raske isikuvastase kuriteo ning sellele järgnevalt ajal, mil toimus kriminaalasjas menetlus, pani ta toime uued isikuvastased kuriteod ning seda alkoholijoobes. Sellest saab järeldada, et süüdistatav ei ole aru saanud sellest, et määratud karistused, kriminaalhooldaja püüdlused ja linnaosavalitsuse ametnikud on üritanud talle selgeks teha, et ta peab õigusvastase käitumise lõpetama. Sellele vaatamata pani ta uued isikuvastased kuriteod toime kohtu poolt määratud katseajal. Seejuures viimased kuriteod pani ta toime alkoholijoobes, kusjuures talle oli kohtuotsusega pandud kohustus mitte tarvitada alkoholi ja ta nõustus hoolduskavas sellise kohustusega. Seejuures oli mõistetud karistuse kohaldamata jätmise tingimuseks see, et ta ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab 10 kontrollnõudeid ja kohustusi. Süüdistatava käitumine katseajal näitas seega ilmekalt seda, et ta suhtus tema suhtes karistuse kohaldamata jätmise tingimustesse ükskõikselt.
p 1, 6 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud karistusena eranditult vangistus neljast kuni kaheteistkümne aastani. Kriminaalasjas on teda süüdistatud kahe
Senise kohtupraktika kohaselt mõistetakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras kui ei ole tuvastatud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, kuid seejuures arvestatakse ka süü suurust. Kriminaalasjas ei ole tuvastatud karistust raskendavaid asjaolusid, küll aga võib karistust kergendava asjaoluna arvestada kahetsust toimepandus. Kriminaaltoimikust nähtuvalt on süüdistatav esimese temale inkrimineeritud teo toime pannud alaealisena, mida kohus samuti arvestab karistuse mõistmisel, kuigi selline asjaolu ei ole märgitud
Taolised asjaolud tingiksid karistuse määramise alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, kuid kohus peab karistuse määra valikul oluliseks ka asjaolu, et süüdistatav on toime pannud kaks esimese astme isikuvastast kuritegu, mistõttu asub kohus seisukohale, et
p 1, 6 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest tuleb karistus määrata ettenähtud sanktsiooni keskmises määras.
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni kolme aastani. Arvestades teo toimepanemise asjaolusid ja saabunud tagajärge, peab kohus võimalikuks mõista
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Kuivõrd
p 1, 6 ja § 121 ettenähtud kuriteod olid toime pandud eraldi tahtlusega, leiab kohus, et mõistetavad karistused kuuluvad
Kriminaaltoimikust nähtuvalt on süüdistatava teod toime pandud kohtu poolt määratud katseajal, mistõttu leiab kohus, et mõistetavale ja KrMS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra vähendatavale ja ärakandmisele kuuluvale karistusele tuleb
lg 2 alusel liita eelmise kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistus täies ulatuses. Märt Toming kohtunik 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.