-4 lg 4, § 256-5 lg 1 p 2, § 256-5 lg 2, § 248 lg 1 p 5, § 249, § 239 lg 4, § 306, § 311, § 313 alusel kohus otsustas: Süüdi tunnistada R.V KarS § 424 järgi ja karistuseks mõista 30 (kolmkümmend) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1,3 alusel ei pöörata 30 päeva vangistust täielikult täitmisele, kui R.V 1 (ühe) aasta 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 punktis 2 nimetatud kohustuse: • elab kohtu määratud alalises elukohas – • ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, 2 saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks, • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks, • ei tarvita alkoholi ja narkootikume. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsuse koopia saata täitmiseks süüdistatava elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. • KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta R.V-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 (kuueks) kuuks. Kohtuotsuse koopia saata Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele liiklusregistrisse mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kohta kande tegemiseks. Välja mõista R.V-lt riigituludesse menetluskuluna 3262 krooni 50 senti sundraha ja 2283 krooni 30 senti määratud kaitsjale makstud tasu. Menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja): - pangakonto nr 10220034800017 AS-s SEB Pank, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „R.V, 1-08-4371, menetluskulud“ või - pangakonto nr 221023778606 AS-s Hansapank, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „R.V, 1-08-4371, menetluskulud“. Kui menetluskulu ei ole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul, täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (
, § 417) ja sellisel juhul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega kaasnevad kulud. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo In Jure kasuks 796 krooni 50 senti advokaat Anu Pärteli süüdistatav R.V kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. EDASIKAEBAMISE KORD
lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või
15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.
lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest.
lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. ASJAOLUD Süüdistus 28.03.2008.a sõlmitud kokkuleppes R.V süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on 02.04.2007 Lõuna Politseiprefektuuri otsusega karistatud liiklusseaduse § 74-19 järgi mootorsõiduki 2 3 juhtimise eest alkoholijoobe seisundis, juhtis alkoholijoobe seisundis 28.03.2008 kella 03.40 ajal Tartu linnas, Võru tänaval mootorsõidukit Nissan Sunny riikliku registreerimismärgiga XXX XXX, millega pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest. Karistus 28.03.2008.a sõlmitud kokkuleppes KarS §-s 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks kolmkümmend
lõikes 1 sätestatu kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Käesolev kohtuotsus on R.V suhtes süüdimõistev.
lg 1 alusel tuleb R.V hüvitada menetluskulud: - määratud kaitsjale makstud tasu (
lg 1 p 4): kokku 2283 krooni 30 senti (991 krooni 20 senti + 495 krooni 60 senti + 796 krooni 50 senti); - süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 6525.- krooni (
lg 1 p 9).
-5 lg 2 alusel peab kohus, arvestades kriminaalasja väikest mahtu ja vähest keerukust, põhjendatuks vähendada sundraha suurust poole võrra. 3 4 Süüdistatava kaitsjaks riigi õigusabi korras oli kohtueelses menetluses advokaat Rainer Objartel. Kohtueelses menetluses oli määratud kaitsja tasuks riigi õigusabi osutamise korras 1486 krooni 80 senti (lk 15,26-27). Kohtumenetluses oli süüdistatav R.V kaitsjaks määratud korras asenduskaitsjana advokaat Anu Pärtel. Kohtumenetluses esitas advokaat Anu Pärtel kohtule taotluse, välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo In Jure kasuks 796 krooni 50 senti süüdistatav R.V kaitsjana määratud korras osutatud õigusabi eest. Kaitsja taotlus on põhjendatud ja kooskõlas riigi õigusabi seaduses (edaspidi lühendatult: RÕS) ja justiitsministri 26.01.2005.a määruses nr 2 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi lühendatult: Kord) sätestatud põhimõtetega. Korra § 8 lg 2 alusel on määratud kaitsja tasuks kokkuleppemenetluseks ettevalmistamise eest 550.- krooni. Korra § 8 lg 4 alusel on kohtuistungil osalemise eest tasuks 125.- krooni iga poole tunni kohta. Korra § 2 lg 2 p 1 ja esitatud taotluse alusel võtta üldkoefitsiendiks 1,0 (II astme kuritegu). Seega: (550 x 1,0) + (125 x 1,0 ) = 550 + 125 = 675. Korra § 1 lg 2 alusel lisandub 675 kroonile käibemaks 18%, see on 675 + 121,5= 796,5. Kohtumenetluses on määratud kaitsja tasu suuruseks riigi õigusabi osutamise korras 796 krooni 50 senti. Seonduvalt kaitsja taotlusega, jätta
lg 3 alusel menetluskulud või vähemalt kaitsjatasu täies ulatuses või osaliselt riigi kanda, peab kohus vajalikuks märkida, et kohtul ei ole alust järeldada, et süüdistatavale võiks käia menetluskulude, sealhulgas kaitsjatasu riigile hüvitamine ilmselt üle jõu. Süüdistatav saab hea õppeedukuse eest stipendiumi 600.- krooni kuus, lisaks toetab teda ema ning tal on olemas võimalus asuda soovi korral tööle. Süüdistatava enda otsustada on kas ta soovib õppimise kõrvalt ka töötada või mitte. Kindlasti on süüdistataval olemas võimalus töötada suvel koolivaheajal ning hüvitada siis töötamisest saadavast sissetulekust riigile menetluskulud. Eeltoodud asjaoludest lähtudes ning arvestades asjaolu, et kohtule ei ole esitatud kriminaalasja toimikust nähtuvalt ning kohtumenetluse poolte avaldatust nähtuvalt andmeid süüdistatava töövõimetuse kohta, ei ole põhjendatud menetluskulude riigi kanda jätmine
lg 3 alusel, kuna süüdistataval on olemas reaalne võimalus menetluskulude hüvitamiseks tööle asumise korral. Juhul kui süüdistatav ei soovi töötada õppimise ajal, on tal olemas võimalus suvevaheajal töötada. Heli Sillaots kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.