← Eesti

1-08-8413\2

Obsah (4)§ 263§ 68§ 74§ 75

KOHTUOTSUS 1-08-8413 EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27.juunil 2008.a.Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-08-8413 (07231605225) Kohtukoosseis Ko

§ 263p 1 järgi.

Prokuröri abi Urmo Paal Süüdistatav Tõkend Kaitsja K.P; elu- või asukoht ja aadress: elukoht xxx: isikukood või sünniaeg:xxx: kodakondsus: Eesti: haridus: keskharidus: emakeel: vene keel: töökoht või õppeasutus: mitteametlikult ehitusel. Varem kriminaalkorras karistatud : - 29.01.1998 Sillamäe Linnakohtu otsusega KrK §139 lg2 p1,3,4 – KrK §17 lg6 alusel tingimisi vabadusekaotusega 6 kuud katseajaga 1 aasta; 29.11.2001 Ida-Viru Maakohtu otsusega KrK §139 lg2 p1; §197 lg2 p2; §40 lg1 ja §47 alusel tingimisi vabadusekaotusega 1 aasta 2 kuud katseajaga 1 aasta elukohast lahkumise keeld. Eva Rivis RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada K.P

§ 263

p 1 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

§ 68lg.1 alusel arvestada karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg s.o.

02.11.2007 kuni 03.11.2007. a, s.o. 2 (kaks) päeva vangistust. Kandmata karistus 2 ( kaks ) kuud 28 ( kakskümmend kaheksa ) päeva vangistust.

§ 74

kohaldamisel mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui K.P ei pane 18 (kaheksateist) kuulise katseaja kestel toime uut kuritegu, täidab

§ 75lg.1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, s.t.

1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata K.P Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja algust lugeda otsuse tegemise päevast. Tõkend- elukohast lahkumise keeld- jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Välja mõista K.P ´ilt KrMS § 179 lg.1 p.2 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäär, s.o. 6 525 ( kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni riigituludesse ja kaitsjatasu osutatud õigusabi eest kokku 1 138 (üks tuhat ükssada kolmkümmend kaheksa) krooni 70 senti riigituludesse. Sundraha, kaitsjatasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB pangas märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Hansapangas märkides viitenumbri 2800049777. Sundraha, kaitsjatasu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega, teatades sellest kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Kohtuotsuse põhiosa K.P süüdistatakse selles, et tema viibides 02.11.2007.a. kella 19.50 paiku Tallinnas Tartu mnt 13 maja juures, see on avalikus kohas, lõi K.P AR pudeliga vastu pead, põhjustades sellega AR´ile füüsilist valu ja pealaenaha vigastuse ning tõukas seejärel AS´t, mille tulemusena AS kukkus ning põhjustas sellega AS´le füüsilist valu ja jäsemete pindmised vigastused. Oma sellise käitumisega avaldas K.P ilmset lugupidamatust ühiskonna vastu ning rikkus jämedalt avalikku korda ja konflikti mittepuutuvate isikute õigusrahu. Seega lüües avalikus kohas AR´i ja tõugates AS´t, pani K.P toime avaliku korra raske rikkumise vägivalla tarvitamisega, see on kuriteo, mis on kvalifitseeritav

§ 263p 1 järgi.

2 K.P `ilt

§ 263

p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus süüdistatavale 3 kuud vangistust.

§68

lg1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 02.11.2007 – 03.11.2007, see on 2 päeva. Mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 2 kuud ja 28 päeva.

§ 74

kohaldamisel mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui K.P ei pane 1 aastase 6 kuulise katseaja kestel toime uut kuritegu, täidab

§ 75lg.1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, s.t.

1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata K.P Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid K.P ning tema kaitsja esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning prokuröri poolt kohtus nõutava karistusega kuriteo toimepanemise eest. Kohus leiab, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Menetlusosalised jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus tunnistab K.P `i süüdi temale esitatud süüdistuses ning mõistab karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Taotletud karistus vastab K.P `i süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Välja mõista menetluskulud s.o. sundraha 6 525 ( kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni riigituludesse ja kaitsjatasu menetluses osutatud õigusabi eest kokku 1138.70 krooni riigituludesse Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.