1-08-750 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 02. mai 2008.a Tallinn, Tartu mnt 85 kohtumaja Kriminaalasja nr 1-08-750
(07231503510)Kohtunik Külli Iisop Kohtuistungi sekretär Maret Sulakatko Tõlk Eevi Pant Kriminaalasi A.J süüdistuses KarS § 121 järgi lühimenetluses Kohtuistungi toimumise aeg
- aprill 2008.a. Prokurör Natalia Lebed Süüdistatav A.J - isikukood XXX; kodakondsuseta; keskharidusega; elukoht: XXX ; töötu (töövõime kaotus 40 %); varem kriminaalkorras karistatud: 11.05.2007.a. Harju Maakohtu otsusega KarS § 118 p 1 ja § 121 järgi – 3 aastat vangistust, millest koheselt kuulus ärakandmisele 4 kuud (22.01.2007.a. – 22.05.2007.a.), vangistus 2 aastat ja 8 kuud jäi kanda tingimisi katseajaga 2 aastat 6 kuud; tõkend – vahi all pidamine alates 06.12.2007.a. (kahtlustatavana oli kinni peetud 06.12.2007.a.) Kaitsja advokaat Leelo Viil RESOLUTSIOON
- Süüdi tunnistada A.J KarS § 121 järgi ning karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada ühe kolmandiku (2 kuu) võrra ning karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust. 2 KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust 11.05.2007.a. Harju Maakohtu otsusega mõistetud kandmata karistuse (2 aastat ja 8 kuud vangistust) võrra ning liitkaristuseks mõista 3 (kolm) aastat vangistust. Tõkend – vahi all pidamine jätta muutmata, KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistus karistusaja hulka ning mõistetud vangistuse alguseks lugeda 05.detsember 2007.a.
- Välja mõista A.J-ilt menetluskulud riigieelarve tuludesse: määratud kaitsjale makstav tasu 2 578,30 kr (kaks tuhat viissada seitsekümmend kaheksa krooni ja 30 senti) ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevast sundrahast 3 000 (kolm tuhat) krooni . Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB-is või arveldusarvele 221023778606 Hansapangas, märkides viitenumbri 2800049777, kriminaalasja numbri 1-08750 ning süüdimõistetu nime. Tähtajaks tasumata jäetud nõuded suunatakse täitmiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Motiveeritud kohtuotsus koostatakse vaid pärast apellatsiooniteate saamist ning on kättesaadav kohtu kantseleis 15-ndal päeval pärast teate esitamist ning saadetakse vahistatule Tallinna Vanglasse. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, s. o. määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Tartu mnt. kohtumajale. SÜÜDISTUS. A.J süüdistatakse selles, et ta
- detsembril 2007.a. kella 01.30 ajal XXX korteris lõi L S tühja veinipudeliga vastu pead, millega tekitas kannatanule valu ja tervisekahjustuse (ca 5 cm haav peas). Teise inimese löömisega pani A.J toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. kehalise väärkohtlemise. Süüdistatav A.J tunnistas kohtuistungil oma süüd, kahetses toimepandut ja leidis, et selle teo põhjustas alkoholi tarbimine. Purjus olid mõlemad, nii tema ise kui ka kannatanu. Kaitsja adv. L. Viil pidas süüdistust põhjendatuks ning leidis, et A.J käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Tuvastatu asjaolud ja kohtu järeldused. A.J süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemisl on tõendamist leidnud järgmiste tõenditega: 3 - kannatanu L S ütlustega selle kohta, et 4.detsembri 2007.a. õhtul haaras mees teda juustest ja lõi peaga vastu seina. Väljakutsutud politsei meest ära ei viinud, käskis asjad omavahel ise ära klaarida. Pärast teistkordset politsei käiku nende korterisse V. Simoneno ütles talle, et eelmine korda ta teda (kannatanut) ära ei tapnud, kuid nüüd teeb seda ja lõi talle tühja veinipudeliga pähe. Löök tabas otsmikku. Peast jooksis verd ja kannatanut ajas iiveldama. Kiirabi sidus kannatanul pea kinni, politsei viis Viktori korterist minema (tl. 23 – 26); - kiirabikaardi ärakirjaga (tl.58 - 59), kus on fikseeritud 05.12.2007.a. L S peahaav ca 5 cm; - tunnistaja Ž A ütlustega, mille kohaselt lõi Viktor L peaga vastu seina, kuid tunnistaja lahutas nad ära. Viktor rääkis, et eelmine kord ta L ära ei tapnud, aga nüüd teeb seda. Jälle astus tunnistaja vahele. Ka siis kui Viktor L vastu seina lükkas, tunnistaja lahutas nad ja korraks olukord rahunes. Kui tunnistaja mingi aja pärats karjumise peale ärkas, nägi ta, et L jookseb peast verd. Politsei viis Viktori korterist minema (tl.29 – 33); - tunnistaja V K ütlustega selle kohta, et trepist alla kiirabi juurde tuleva naise särk oli verine; neljanda korruse korteris istus mees laua taga, maas oli vereloik, sektsioonkapis oli tühi veinipudel. Mees oli ärritunud ja tugevas alkoholijoobes. Korteris oli veel naise sõbranna. Siis tuli korterisse kannatanu, pea sidemeis. Kannatanu selgituse kohaselt oli mees teda vastu pead löönud. Mees (A.J) viidi politseiosakonda kainenema (tl. 39 – 43); -tunnistaja A D ütlustega, kes kuulis ööl vastu 05.12.07.a. korterist 50 väga kõva lärmi ja palus A.J vaiksemalt olla. Hiljem öösel oli kuulda tugevat lööki, nõud klirisesid, oleks justkui lauaga kolistatud ja naine hakkas valjusti ja ebatsensuurselt karjuma. Tunnistaja helistas politseisse ja avas neile ühiskoridori ukse. Selles korteris toimuvad tihti kaklused, korraldatakse massilisi joominguid, häiritakse naabreid (tl. 44 – 48); -kahtlustatava A.J enda ütlustega (tl.49 – 54), kus ta oma süüd tunnistas ja toimepandut kahetses. Tema ütluste kohaselt olid nad mõlemad naisega purjus. Kuna L tema peale karjus, siis solvas see teda. Ta võis ka ise naist sõnadega ähvardada, kuid ta ei mäleta , mida naisele rääkis. Kuna naine teda tüütas, haaras ta pudeli ja lõi sellega naist vastu pead. Kahtlustatav väidab, et alkoholijoobes on nad mõlemad agressiivsed ja naine provotseerib teda. Tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et A.J süü oma naise löömises, talle valu ja terviekahjustuse tekitamises on tõendamist leidnud ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud teise inimese kehalise väärkohtlemisena KarS § 121 järgi. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid antud asjas tuvastatud ei ole ning A.J tuleb süüdi tunnistada KarS § 121 järgi. Harju Maakohtu 11.05.2007.a. otsusest nähtub, et A.J on ka varem oma naisele kallale läinud ning tema elu ohtu seadnud, L S tervist kahjustanud (tl. 65 – 69). Karistuse mõistmisel lähtub kohus eelkõige A.J süüst. Tema karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus süü puhtsüdamlikku kahetsust, karistust raskendavad asjaolud puiuduvad. Varasem tingimuslik vangistus pole suutnud ära hoida uue kuriteo toimepanemist ning A.J on uuesti alkoholijoobes rünnanud oma naist, kahjustanud tema tervist, tekitanud talle löömisega valu. Eelmisest lühiajalisest vangistusest pole ta endale vajalikke järeldusi teinud. 4 Kohus leiab, et A.J tuleb karistada uue toimepandud kuriteo eest reaalse vangistusega ning täitmisele tuleb pööra eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmata osa, sest V. Simonendko on uue kuriteo toime pannud katseaja kestel. Liitkaristus tuleb A.J-ile mõista KarS § 65 lg 2 alusel. A.J pole võimalik karistada rahalise karistusega, sest tasumata on eelmise otsusega mõistetud menetluskulud, samuti puudub tal alaline töökoht ning selleliigiline karistus ei vastaks toimepandud teo raskusele ega oleks kooskõlas ka õiguskorra kaitsmise huvidega. A.J-ile vangistust mõistes tuleb arvestada ka seda, et kannatanu ise tarbis samuti alkoholi, saatis mehe poodi alkoholi juurde ostama, kuigi teab, et joobes on mees agressiivne ja vägivaldne. Kannatanu pole omalt poolt midagi ette võtnud selleks, et nende elu edaspidi teisiti kulgeks. Kannatanu enda käitumist arvesse võttes peab kohus võimalikuks ja põhjendatuks karistada A.J vangistusega alla sanktsiooni keskmist määra, millele tuleb liita eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmata osa – s.o. 2 aastat ja 8 kuud vangistsut. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 ja § 180 kohaselt tuleb A.J-ilt välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on 1, 5 palga alammmäära ehk 6 525 krooni. Arvestades A.J varalist seisundit, tema resotsialiseerumisväljavaateid, peab kohus võimalikuks KrMS § 180 lg 3 alusel jätta osa menetluskuludest riigi kandsa. Õigusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 175, 179, 180, 238, 311,
- Kohtunik