1-08-5858 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Tallinna Ringkonnakohus 7. oktoober 2008.a Tallinn 1-08-5858 Eesistuja Meelika Aava, lii

§ 320lg 1 järgi Kriminaalasi lühimenetluses Harju Maakohtu 12.

juuni 2008.a otsus Apelleeritud kohtuotsus Süüdistatav E.J Apellatsiooni esitaja Veera Kremez Prokurör E.J Süüdistatav ik: xxx, elukoht xxxxxxx xxxxxxxxx x-xx, ei tööta, varem karistatud 20.11.2006.a Harju Maakohtu poolt

§ 184lg 1 järgi 1 aasta vangistusega tingimisi 1 aasta 6 kuu katseajaga.

Harju Maakohtu

1. 01.2008.a kohtumäärusega pikendati katseaega 3 kuu võrra, vahi all 12.06.2008.a Advokaat Mirjam Frey Kaitsja RESOLUTSIOON Harju Maakohtu
2. juuni 2008.a otsus E.J-i suhtes jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks
3. oktoobril 2008.a kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Harju Maakohtu
5. juuni 2008.a otsusega mõisteti E.J lühimenetluses süüdi

§ 320lg 1 järgi ja karistati 45 päeva vangistusega. Kr

MS § 238 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 30 päeva.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju maakohtu 20.

novembri 2006.a kohtuotsuse järgi mõistetud ärakandmata karistuse, so 1 aasta võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 1 kuu vangistust.

1. E.J mõisteti süüdi selles, et ta
2. mail 2007.a viibides Põhja Politseiprefektuuri Lõuna Politseiosakonnas Rahumäe tee 6 Tallinnas, olles eelnevalt hoiatatud kriminaalvastutusest teadvalt vale ütluse andmise eest, mida ta kinnitas oma allkirjaga, samuti olles hoiatatud, et teda kuulatakse üle tunnistajana seoses mobiiltelefoni №kia 5110 röövimisega, andis kriminaalasjas nr 07231700610 tunnistajana teadvalt valeütlusi, nimelt: avaldas tahtlikult tegelikkusele mittevastavat asjaolu temalt mobiiltelefoni panti viimist palunud isiku kohta, andes ütlusi selle kohta et 2007 aasta veebruaris-märtsis tuli tema juurde koju vähetuttav D. nimeline mees ning palus anda pandimajja mobiiltelefoni №kia
4. Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonis taotleb süüdistatav E.J kohtuotsuse tühistamist talle mõistetud karistuse osas, taotledes mõistetud vangistuse asendamist üldkasuliku tööga või karistamist rahalise karistusega. Apellatsiooni motiivide kohaselt ei ole ta mobiiltelefoni varastanud, mistõttu osales kriminaalmenetluses tunnistajana. Ta tunnistab end valeütluste andmises süüdi, kuid palub arvesse võtta seda, et ta muutis oma ütlusi D. B.i palvel.
5. Ringkonnakohtu istungil toetasid süüdistatav ja tema kaitsja esitatud apellatsiooni, taotledes selle rahuldamist. Prokurör vaidles esitatud apellatsioonile vastu, leides, et esimese astme kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks puudub alus. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
6. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste arvamused leiab, et kohtuotsuse tühistamiseks puudub alus, kuna see on seaduslik ja põhjendatud.

§ 320

lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette rahalise karistuse või vangistuse kuni 3 aastani.

§ 45lg 1 kohaselt on vangistuse minimaalne määr 30 päeva.

E.J karistati 45 päeva vangistusega, seega sanktsiooni alammäära lähedase karistusega. E.J ei mõistetudki süüdi mobiiltelefoni varguses, vaid valeütluste andmises. Seetõttu ei pea kohtukolleegium asjakohaseks apellatsiooni taotlust võtta karistuse mõistmisel arvesse seda, et ta ei pannud toime vargust. Samuti ei oma kuriteo kvalifitseerimisel ja karistuse mõistmisel tähtsust asjaolu, kelle palvel ta valeütlusi andis. Puhtsüdamlikku kahetsust karistust kergendava asjaoluna on esimese astme kohus juba arvese võtnud, mistõttu selle teistkordne arvestamine ei oleks kooskõlas seadusega. Kohus on põhjendatult märkinud, et kuna E.J on trahvid ja eelmise kohtuotsusega mõistetud kohtukulud tasumata, siis ei ole teda võimalik rahalise karistusega karistada. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et E.J ei täitnud katseajal kriminaalhoolduse all viibides kohtuotsusega mõistetud kontrollnõudeid ja kohustusi, mistõttu kohus pikendas kriminaalhooldaja taotlusel talle määratud katseaega kolme kuu võrra. Uue kuriteo pani E.J toime katseajal kriminaalhoolduse all viibides. See näitab, et E.J ei ole võimeline täitma kriminaalhoolduse all viibides talle esitatud nõudmisi.

§ 69

lg 4 kohaselt peab süüdimõistetu üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi. Kuna E.J on oma käitumisega näidatud, et ta ei suuda 2