Toimuk nr.1-07-2046 KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse tegemise aeg ja koht Viru Maakohus
- veebruaril 2009 avalik kohtuistung Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja nr 1-07-2046 Kohtunik Jüri Sakkart Kohtuistungisekretär Inna Kossinets Prokurör Anu Toluk Kohtuasi Viru Vangla materjalid V.K tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla Süüdimõistetu V.K (isikukood: xxx; kannab karistust Viru Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta V.K elektroonilise valve alla tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. KrMS § 426 lg 2 alusel määrata, et V.K vabastamise küsimust võib uuesti arutada mitte varem kui 12 (kaksteist) kuu möödumisel käesoleva määruse jõustumisest Saata määrus teadmiseks Viru Vanglale, prokurörile ja V.K-le. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas
- jaanuaril 2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava V.K tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. V.K mõisteti süüdi Harju Maakohtu 13.10.2008 kohtuotsusega nr.1-07-2046 KarS §184 lg 1, § 209 lg 2 p 1, § 201 lg 1, § 266 lg 1 järgi ning KarS § 64 lg 1 ja KrMS § 238 lg 2 kohaldamisega karistati 1 aastase vabadusekaotusega KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust 13.03.2006 a. Harju Maakohtu kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse osa võrra ning mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 11 kuud vangistust. KarS § 68 alusel karistuseaja hulka arvati eelvangistuses viibitud aeg. Karistuse kandmise algus 17.03.2007 ja karistuse kandmise lõpp 12.02.
- Kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavad on vangistuse ajal 7 korda karistatud distsiplinaarkorras. Vangistuses on V.K osalenud sotsiaalprogrammis. Enne vangistust ametlikult ei ole töötanud, eriala ei oma. Vabanemisel töökoht puudub. Vabanedes soovib elama minna vanemate juurde aadressil xxx. Suhtled lähedastega head. 1
(2)Ühe korra on rikkunud alkoholiseadust. Enne vangistust tarvitas narkootikume, sõltuvust eitab. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldusametnik ei nõustu V.K tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamisega elektroonilise valve alla. V.K on toime pannud kuriteo, mis kvalifitseerub narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemisena, kelmusena, omastamisena, omavolilise sissetungina, teda on kaheksal korral distsiplinaarkorras karistatud ja ta on kriminaalhoolduse all olles rikkunud käitumiskontrolli nõudeid. Uue kuriteo toimepanemise risk seoses kinnipeetava töö ja sissetulekuga, majandusliku toimetulekuga ja tema elustiiliga on kõrge. V.K taotleb enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist vangistusest elektroonilise valve alla. Prokuröri hinnangul V.K ennetähtaegne vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla ei ole otstarbekas. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud kinnipeetava ja prokuröri arvamuse, leiab, et V.K tuleb jätta elektroonilise valve alla tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine otstarbekas. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik V.K isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Kinnipeetavat on varem kriminaalkorras karistatud ning kandnud ka vanglakaristust. Kohus arvestab seda, et V.K on vangistuse ajal distsiplinaarkorras karistatud, mis räägib sellest, et ta ei ole teinud enda jaoks tema sotsiaalset ohtlikust alandavaid järeldusi ega muutnud oma käitumist. Viimase 1-se aste kuriteo pani ta toime katseajal. See räägib sellest et ta ei suutnud kriminaalhoolduse all olles tõendada, et ta on võimeline käituda seaduskuulekalt. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei hoia teda uute kuritegude toimepanemisest. Lähtudes ülaltoodust võib järeldada, et V.K puhul on kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikust ühiskonnas alandada. Kinnipeetaval vabaduses puudub kindel töökoht või muu sissetuleku allikas. Arvestades V.K poolt toimepandud kuritegude iseloomu ja kinnipeetava isikuga seotud asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud ning samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Jüri Sakkart Kohtunik 2
(2)