Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu otsus 5.detsembrist 2007.a. Apellatsiooni esitaja Süüdistatav T.S ja tema kaitsja adv. Ants Nõmmik Prokurör Pille Juhkov Süüdistatav T.S (ankeetandmed Harju Maakohtu otsuses) Kaitsja Adv. Ants Nõmmik Pärnu Maakohtu otsus 5.detsembrist 2007.a. T.S-i suhtes jätta muutmata. Esitatud apellatsioon jätta rahuldamata. Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav ja kannatanu võivad kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK: Pärnu Maakohtu otsusega 5.detsembrist 2007.a. mõisteti T.S süüdi KarS prg.
329 järgi ning karistati teda KarS prg. 63 lg 1 sätteid kohaldades 3 kuulise vangistusega; KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati T.S-ile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning mõisteti karistuseks (2
alusel 1 aastase vangistusega tingimisi 2 aasta ja 6 kuulise katseaja kohaldamisega ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 aastaks, 10.07.2007 a. kella 3.15 ajal, olles alkoholijoobe seisundis, juhtis Pärnu linnas, Riia mnt. ja Lennuki tänava ristmikul, liikudes suunaga Papiniidu ristmiku poole, mootorsõidukit BMW 320, reg. nr. xxx xxx, rikkudes sellega Liiklusseaduse § 20 lg 3 ja Liikluseeskirja § 76 p 1 nõudeid. APELLATSIOONIDE SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD: Süüdistatava T.S-i kaitsja apellatsiooni kohaselt on tema kaitsealune on enda süüd KarS §
ettenähtud kuriteo toimepanemises nii kohtueelsel uurimisel kui ka kohtuliku menetluse käigus Pärnu Maakohtus tunnistanud, kahetsenud enda poolt toimepandut ning ka avaldanud, et käesoleval ajal lubab tema tervislik seisund igati ja täie jõuga töötada Osaühingus Ergonom ehitajana. Seega on kaitsja seisukohal, et ka prokuröri poolt T.S-ile taotletud karistus – reaalne vangistus- ei ole mingilgi määral kohtu poolt põhjendatud ning on liiga karmiks karistuseks T.S-ile. Samuti selgub üheselt mõistetavalt Pärnu Maakohtu otsusest tõsiasi, et T.S on alates enda kinnipidamisest politseitöötajate poolt igati kaasaaidanud käesolevas kriminaalasjas tõe kiirele tuvastamisele ning tema suhtes karistust kergendavaks asjaoluks luges kohus puhtsüdamliku kahetsuse. Kuid arusaamatutel põhjustel ja seega põhjendamatult ei ole Pärnu Maakohus enda otsuse tegemisel ning T.S-ile karistuse mõistmisel arvesse võtnud asjaolu, et T.S-i puhul on tegemist kaitsealusega, keda on võimalik mõjutada uute kuritegude toimepanemisest hoidumisel karistusega, milline välistaks tema isoleerimise ühiskonnast ning asumast kandma reaalset vangistust. Süüdistatav T.S taotleb kohtuotsuse tühistamist temale mõistetud reaalse vangistuse osas ja uue otsusega vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. Taotlust põhjendab sellega, et ta on enda süüd alates kinnipidamisest tunnistanud, kahetseb toimepandut ja seda on aktsepteerinud oma otsuses ka maakohus, kuid sellele vaatamata ei ole kohus mingil põhjusel mõistetud karistust asendanud üldkasuliku tööga. Süüdistatav väidab, et töötab juba pikemat aega OÜ ERGONOM ehitajana ning tema tervis lubab teha tal üldkasulikku tööd ka vabal ajal. Apellant leiab, et üldkasulikku tööd tehes on temale mõistetu karistuse mõju tema suhtes suurema ja rangema mõjutusega kui seda oleks reaalne vangistus. Ta on nõus sellega, et kohus asendaks temale mõistetud vangistuse maksimaalse ÜKT ajaga – 24 kuud. Põhjendab oma seisukohta sellega, et tal on palju maksmata trahve, mis vajavad tasumist ning taotletav karistus võimaldaks tal teha nii üldkasulikku tööd kui ka töö ajal teha tööd ja teenida palka ning tasuda temale esitatud rahalised nõuded. Lubab, et seisab kohtu ees viimast korda. Apellatsioonikohtu istungil teotasid apellandid esitatud apellatsioone, prokurör vaidles apellatsioonidele vastu. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT: Kohtukolleegium, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, esitatud apellatsioonide väidetega leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Maakohus on põhjalikult motiveerinud, miks ei pea võimalikuks T.S-i karistamist vaidlustatud kohtuotsusega tuvastatud kuriteo eest rahalise karistusega. Kohtukolleegium nõustub täielikult kohtuotsuses toodud maakohtu motiividega ja ei pea vajalikuks neid oma otsuses korrata. T.S-ile vaidlustatud kohtuotsusega tuvastatud kuriteo eest mõistetud 3-kuulist vangistusmäära, millist on vähendatud veel 1 kuu võrra , ei saa pidada T.S-i süüd ja isikut arvestades liiga karmiks karistuseks. Lõplik karistus, s.o. 1 aasta ja 2 kuud on moodustatud kahe kohtuotsuse järgi mõistetud karistuste täieliku liitmise teel, mis on seaduse KarS prg. 65 lg 2 kohaselt kummagi kohtuotsuse järgi mõistetud karistusliiki arvestades kohustuslik. Seega ei saa kokkuvõtteks pidada ka T.S-ile liitkaristuseks mõistetud 1 aasta ja 2 kuulist vangistust liiga rangeks. Otsustamaks, kas T.S-ile mõistetud vangistust on võimalik asendada ÜKT-ga nagu seda võimaldab kehtiv seadus, märgib kohtukolleegium järgmist. T.S on 24-aastane isik, kes on kohtu all 17-ndat korda. Eraldi vajab seejuures äramärkimist, et varem 5 korda on ta karistatud kriminaalkorras joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest e. analoogilise kuriteo eest. Eeltoodu iseloomustab T.S-i kui isikut, kellel on sõltuvusprobleeme alkoholi suhtes. Mingeid järeldusi ei ole süüdistatav teinud mitte ainult temale korduvalt mõistetud reaalse vangistusega mitteseotud karistustest vaid ka reaalselt ärakantud karistustest. Korduvalt on T.S pannud toime uusi kuritegusid ka temale eelneva kohtuotsusega määratud katseajal. Asendades mõistetud vangistuse ÜKT-ga peab kohus olema veendunud, et ÜKT-le allutatud isik oleks sobiv kindlustamaks ÜKT reaalse täideviimise. Arvestades T.S-i isikut iseloomustavaid andmeid, ei ole kohtukolleegium veendunud, et ta on sobiv isik ÜKT kui vangistuse asenduskaristuse reaalseks täideviimiseks ja ÜKT täideviimise ebaõnnestumisrisk on sellise isiku puhul väga kõrge. Ka ei ole selline asenduskaristus piisav kindlustamaks , et T.S purjus peaga autorooli ei istu. Reaalne vangistus on sellise isiku puhul kohtukolleegiumi arvates ainuke võimalus, mis tagab ka õiguskorra kaitsmise huvid KarS prg. 56 mõttes. Ka peab kohtukolleegium vajalikuks märkida, et esimese astme kohtus asja arutamise käigus ei avaldanud süüdistatav ka nõusolekut selle kohta, et on nõus kandma ÜKT-d kui vangistuse asenduskaristust. Vastupidi, kaitsja avaldas maakohtus arvamust, et see ei ole otstarbekas. Vastavalt KaRS prg. 69 -le toimub aga vangistuse asendamine ÜKTga samaaegselt karistuse mõistmisega. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohtukolleegium ka õigeks, et esmakordselt tullakse sellesisulise taotlusega välja alles apellatsioonis. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS prg. 337 lg 1 p.1, 342-344 ja 345 lg 1,2 jätab kohtukolleegium Pärnu Maakohtu otsuse 5.detsembrist 2007.a. T.S-i suhtes muutmata. Julia Katškovskaja Paavo Randma Jüri Paap
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.