1-08-11120 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20.oktoobril 2008.a., Tallinnas Kriminaalasja number 1-08-11120 Kohtukoosseis eesistuja Igor Amann

§ 199lg.2 p.9 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 28.augusti 2008.a.

otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav D.S Prokurör Žanna Morozova Süüdistatav D.S ik. XXX, AS-i A. P. tööline , eluk. XXXXXXX, XXXXXXX XX XXX-XX, varem kaheksateistkümnel korral kohtulikult karistatud, neist viimati 13. mail 2008.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 25 lg.

§ 199lg.2 p 4 järgi 4 kuu vangistusega, mille kandmiselt vabanes 22.augustil 2008.a.

alates 26.augustist 2008.a. viibib vahi all, Kaitsja advokaat Owe Ladva RESOLUTSIOON Harju Maakohtu

1. augusti 2008.a. otsus D.S suhtes jätta muutmata ja tema apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks kohtukantselei kaudu
2. oktoobril 2008.a., kuid selle peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb 7 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada. Asjaolud ja menetluse käik. Lühimenetluse korras tehtud Harju Maakohtu
3. augusti 2008.a. otsusega tunnistati D.S süüdi KarS § 25 lg.

§ 199lg.2 p.9 järgi ning karistati Kr

MS § 238 lg.2 kohaselt 4 kuu vangistusega. D.S tunnistati süüdi selle, et tema, isikuna kes on süstemaatiliselt pannud toime võõra vara vastaseid kuritegusid,

1. augustil 2008.a., Tallinnas, XXXXXXXX XX XXX asuvas S. kaupluses, püüdis varastada 934 kr. ja 35 senti väärtuses toidukaupa. Menetlusosaliste seisukohad ringkonnakohtus. Apellatsioonis ei vaidlusta süüdistatav D.S süüks arvatud kuriteo toimepanemist, kuid leiab, et esimese astme kohus on teda põhjendamatult rangelt karistanud. Kuu aega varem olnuks toimepandud süütegu kvalifitseeritud väärteona ja karistatud arestiga. Kohtuistungit juhtinud kohtunik mõistis karistuseks 4 kuud, kuigi prokurör taotles vähema pikkusega vangistust. Apellant loodab ringkonnakohtu mõistvale suhtumisele ja õiglasema karistuse mõistmisele. Ringkonnakohtu istungil süüdistatav D.S ja tema kaitsja, advokaat O. Ladva, toetasid apellatsiooni täies ulatuse ja taotlesid karistusena mõistetud vangistuse tähtaja lühendamist. Prokurör Ž. Morozova vaidles apellatsioonile vastu ning taotles selle rahuldamata jätmist ning maakohtu otsuse muutmata jätmist. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, kuulanud ära kohtumenetluse pooled ja tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega nõustub apellatsiooniga selles, et Harju Maakohtu istungil riiklikku süüdistust esindanud prokurör Ž. Morozova taotles süüdistatava D.S karistamist 5 kuulise vangistusega, mida KrMS § 238 lg.2 alusel 1/3 võrra vähendada ja lõplikuks karistuseks 3 kuu ja 10 päeva pikkuse vangistuse mõistmist. Kohtuotsuse tegemisel lahendab kohus KrMS § 306 lg.-s 1 loetletud küsimused, tuginedes asjaoludele, mis kriminaalasja lahendades on tunnistatud tõendatuks või üldtuntuks, s.h. KarS § 56 sätestatud karistamise aluse esinemise. Karistuse mõistmisel arvestab kohus karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolud ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Apellatsiooni etteheide maakohtule, prokuröri taotletud tähtajalisest vangistusest pikema tähtajaga vangistuse mõistmise osas, on põhjendamatu. Riigikohtu otsuses nr. 3-1-1-91-07 selgitatakse, et kohus ei ole karistuse otsustamisel seotud ei prokuröri ega kaitsja vastavate taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ja enese siseveendumusele tuginevalt. Karistuse mõistmisel on maakohus võtnud arvesse süüdistatava D.S süüd kuriteokatse toimepanemises, tema puhtsüdamlikku kahetsust karistust kergendava asjaoluna ja karistust raskendava asjaolu puudumist. Samuti seda, et varem kuritegude ja väärtegude toimepanemise eest korduvalt kohtulikult karistatud süüdistatav D.S pani uue kuriteo toime 4 päeva pärast vangistuses vabanemist. Viimane asjaolu tõendab veenvalt, et varasemad karistused pole vähimalgi määral mõjutanud süüdistatavat D.S uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. Seetõttu pole õigustatud ka tema ootus, et uue kuriteo toimepanemisega võib kaasneda varasemast leebem karistusõiguslik kohtlemine. Vangistusest vabanemise järel kohe uue kuriteo toimepanemine kinnitab kohtu veendumust, et süüdistatav D.S on vabaduses viibides jätkuvalt ohuks õiguskorrale. Apellatsioonis pole esitatud ega ringkonnakohtu istungil selgunud asjaolusid, mis seaksid kahtluse alla maakohtu poolt mõistetud karistuse seaduslikkuse või põhjendatuse. Maakohtu istungi protokollist nähtuvalt taotles prokurör süüdistatava karistamist KrMS § 238 lg.2 korras 3 kuu ja 10 päeva pikkuse vangistusega. Maakohus karistas süüdistatavat lühimenetlusele ettenähtud korras 4 kuu pikkuse vangistusega. Ringkonnakohtu seisukohalt pole prokuröri poolt taotletud karistusest 20 päeva võrra pikema tähtajaga vangistuse mõistmine ülemäära raskeks või süüdimõistetu süü ja karistuse eesmärkidega mitte vastavuses olevaks karistuseks. Neil asjaoludel ja juhindudes KrMS § 337 lg.1 p.1 ringkonnakohus jätab Harju Maakohtu
2. augusti 2008.a. otsuse süüdistatavale D.S-ile mõistetud karistuse osas muutmata ja esitatud apellatsiooni rahuldamata. I. AMANN M. AAVA M. PREIMER