lg 2 p 4 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Jane Pajus Süüdistatav H.S elukoht: XXXXX XXX-XX; isikukood: XXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 10.02.2004 Tartu Maakohtu otsusega KrK § 139 lg 1 järgi 1 aasta vangistusega tingimisi 2 aastase katseajaga, väärteokorras karistatud 4 korda. Tõkend: ei ole kohaldatud Kaitsja advokaat Ahto Sirendi RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 4 ja 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada H.S
lg 2 p 4 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.
lg 1 alusel vangistust täitmisele mitte pöörata, kui H.S ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab
elab kohtu määratud alalises elukohas
§-le 78 lg 1 hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest. Välja mõista H.S-ilt E.H. (eluk Pala tn 8-6, Ardu küla, Kõue vald, Harjumaa) kasuks 28 116 (kakskümmend kaheksa tuhat ükssada kuusteist) krooni. KrMS § 180 lg 1,3 alusel välja mõista H.S-ilt riigituludesse menetluskuludena 2000 (kaks tuhat) krooni sundrahast. Sundraha osa 4525 krooni ja kaitsjale makstud tasu 1138.70 krooni jätta riigi kanda. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud ühe kuu jooksul. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon H.S süüdistatakse selles, et tema olles varem toime pannud varguse, mille eest ta Tartu Maakohtu 10.02.2004. a otsusega süüdi mõisteti, 31.12.2007 õhtusel ajal, viibides Tartus Rüütli 9 asuvas hotellis London oma nimele registreeritud numbritoas, võttis omastamise eesmärgil ära samuti seda numbrituba kasutanud E.H. 1800 eurot, see on 28 163.88 eesti krooni. Seega tema, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, pani toime
Kokkulepe 2 Kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.
lg 2 p-s 4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale H.S-ile karistuseks 3 kuud vangistust.
lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus tingimisi kohaldamata ja mitte pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele kui H.S ei pane 18 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab
Menetlus kohtus Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. H.S tuleb süüdi tunnistada
Kannatanu E.H. E.H.anud tsiviilhagi 28 116 krooni suuruses summas (tl 2). H.S on nõustunud tekitatud kahju suurusega, tsiviilhagi kuulub rahuldamisele. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. H.S poolt kahju tekitamine oli õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 5 tähenduses ning ta on selle tekitamises ka süüdi. Seega on kohus seisukohal, et E.H. poolt esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 6525 krooni (palga alammäär on 4350 krooni) ja määratud kaitsjale makstud tasu: kokkuleppe sõlmimisel prokuratuuris 991.20 krooni ja kohtumenetluses 147.50 krooni. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. H.S on lapseootel, tal puudub sissetulek. Tema ja alaealine laps on elukaaslase ülalpidamisel. Eeltoodut arvestades käib kõigi menetluskulude hüvitamine talle ilmselgelt üle jõu, mistõttu kohus peab põhjendatuks välja mõista ainult osa sundrahast, s.o 2000 krooni. KrMS § 180 lg 3 kohaselt saab kohus jätta riigi kanda ainult osa menetluskuludest. Ingeri Tamm Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.