S § 199 lg 2 p 4,
lg 2 järgi Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus Tuvastas S.V süüdistatakse selles, et tema olles isik, kes on varem toime pannud varguse, ning viibides 10.09.2007.a. kella 17.45 ajal Tallinnas, Tartu mnt 16B asuvas Sportland Eesti ASile kuuluvas kaupluses Sportland, alustas vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult kuriteo toimepanemist, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ning avalikult, kuid vägivalda kasutamata, nimelt üritas varastada ühte Nike dressipluusi maksumusega 1125 krooni ja ühte Nike dressipükse maksumusega 715 krooni, kokku kaupa maksumusega 1840 krooni, milleks asetas nimetatud asjad fooliumist kotti ning möödus kassast kauba eest maksmata. S.V kauplusest väljumisel andis turvaväravad signaali ning kaks turvameest hakkasid S.V järgi jooksma. Vaatamata sellele jätkas S.V kuriteo toimepanemist, üritades koos varastatud asjadega põgeneda. Kuritegu jäi lõpule viimata põhjusel, mis ei olenenud süüdlase tahtest, kuna S.V peeti turvatöötajate poolt kinni. Samuti tema varem varguse toime pannud isikuna, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 19.12.2007.a. kella 20.00 paiku viibides aadressil Tallinnas Pärnu mnt 238A AS-i Sportland Eesti kaupluses „Järve Sportland“ püüdis varastada kahte naiste jopet „Nike“ kogumaksumusega 6170,- krooni, alustades vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult süüteo toimepanemist möödudes kassadest kauba eest tasumata, kuid kuritegu jäi lõpule viimata, kuna ta peeti kinni kaupluse turvatöötaja poolt ning kaup tagastati kauplusele. Seega S.V isikuna, kes on varem toime pannud varguse, alustas vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult kuriteo toimepanemist, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ning avalikult, kuid vägivalda kasutamata, millega pani toime varguse katse ehk kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 199 lg 2 p 4,
Kohtuistungil süüdistatavana üle kuulatud S.V seletas, et on süüdistusest aru saanud ja tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi süüdistuse täies mahus ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses, enda ülekuulamist ei taotlenud. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning kvalifitseeritud õigesti. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: Sportland Eesti AS-i avaldust, millest nähtub, et 10.09.2007.a. kella 17.45 paiku leidis aset Sportland Centreś (Tartu mnt 16B) varguskatse. Varas üritas varastada kauplusest fooliumkotiga Nike dressipluusi väärtusega 1125,- krooni ja Nike dressipükse väärtuses 715,- krooni. turvaväravad andsid signaali, mille peale varas hakkas jooksma. Kaupluse teenindajad püüdsid ta kinni. Toodet varas ei kahjustanud (tl. 2). Tunnistaja AK ülekuulamise protokoll, milles tunnistaja on andnud ütlusi, et olles tööl 10.09.2007.a. kuulis teisel korrusel kõndides turvaväravate signaali alumiselt korruselt kella 17.45 paiku. Nägi varast lahkumas ning töökaaslast tema järgi jooksmas. Tema jooksis ka trepist alla välja varast jälitama. Jooksid Kunderi tänaval asuvasse hoovi kus said varga kätte. Esialgu osutas ta vastupanu, kuid hiljem ta rahunes. Politsei kutsus üks linnakodanik. Vargal oli põues fooliumkott, mille seest leidsid Nike dressipüksid ja dressipluusi. Nimetatud kaup kuulus nende kauplusele (tl. 3). Videosalvestuse üleandmise – vastuvõtmise akti, millest nähtub, et AM annab politseile üle videosalvestuse 10.09.2007.a. toimunud varguskatse kohta (tl. 15). Asitõendi – videosalvestuse vaatlust, vaadeldavaks objektiks 10.09.2007.a. kella 16:58:27 – 17:51:30 ajal Tallinnas Tartu mnt 16 B asuvas kaupluses Sportland tehtud videosalvestus, mis koosneb 5 failist. (tl. 16 - 17). Tunnistaja AP ülekuulamise protokoll, milles tunnistaja on andnud ütlusi, et 10.09.2007.a. kella 17 paiku läks koos oma tuttava S.V-ga kauplusesse Sportland. S.V palus talle riideid valida. Ta käis S.V palvel toomas erinevaid kaupu, kabiini sisenemata, S.V proovis neid selga ja siis tagastas talle. Ta ei mäleta mitu asja ta Viktorile Korljukile tõi ja mitu S.V tagastas. Kui S.V kabiinist väljus läks ta tema juurde ja nad läksid väljapääsu poole, läbisid turvaväravaid ja need hakkasid helisema. Ta peatus väravate juures aga S.V jooksis kauplusest tänavale. Tema järele hakkasid jooksma kaks kaupluse töötajat. Keegi tema juurde ei tulnud ja kinni ei pidanud. Ta väljus rahulikult kauplusest ja läks koju. Mis edasi toimus, tema ei näinud. (21 – 22, tõlge 23). Kahtlustatava S.V ülekuulamise protokoll, milles kahtlustatav on andnud ütlusi, et tunnistab oma süüd, et pani kauplusest Sportland toime varguse katse kogusummas 1840,krooni, kuid varguse pani toime üksinda, AP ei teadnud tema kavatsusest midagi ega osalenud varguses. 10.09.2007.a. kell 17 paiku läks koos AP kauplusesse Sportland. Kaasas oli tal fooliumist pakk. Valisid koos AP talle 2 dressi Nike ja ta läks nendega proovikabiini. Kabiinis riputas dressid seinal olevale riidepuule, võttis seljast oma jope ja riputas dresside peale, palus AP et tooks ta jope. Sel ajal pani ühelt dressidest dressipluusi ja teiselt püksid fooliumist pakki, mis oli tal jope põues. Kui ta tagastas AP viimase asja väljus ta kabiinist ja läksid koos väljapääsu poole. Kui ta läbis turvaväravaid, hakkasid need helisema, ta ehmus ja hakkas kauplusest Park Hotelli suunas jooksma. Tema järel hakkasid jooksma kaks poetöötajat, kes jõudsid talle Park Hotelli juures järgi ja pidasid ta kinni. Nad kutsusid välja politsei. Ta võttis põuest välja fooliumist paki, mille sees olid tema poolt kauplusest Sportland varastatud kaubad ning andis politseitöötajale. (tl. 8 – 11, 18 – 19, tõlge 20). AS-i Sportland Eesti avaldus, millest nähtub, et S.V 19.12.2007.a. kell 20.00 võttis kaasa ja väljus müügisaalist Järve Sportland´ile kuuluva kaubaga, 2 tk Spordi naiste jopedega koguväärtusega 6170.- krooni, kaup oli rikkumata ja tagastati kauplusele (k II tl. 2). Tunnistaja TK ülekuulamise protokoll, milles tunnistaja on andnud ütlusi, et olles tööl 19.12.2007.a. Järve Selveri kassade ees, kella 19.50 paiku märkas meesterahvast narkojoobe tunnustega. Otsustas vaadata mida meesterahvas edasi teeb. Märkas, et meesterahvas läks Sportlandi poodi. Valvekeskusele ütles edasi meesterahva tundemärgid ja läks trepi vahetuslähedusse ootama. Mõne ajapärast teatati, et meesterahvas kavatseb jopet varastada. Kui meesterahvas oli läbinud turvaväravad, pidas ta meesterahva kinni ja toimetas turvaruumi isiku, kus avastati Sportlandi poele kuuluv jope. (k II tl. 4 – 5). Kahtlustatava S.V ülekuulamise protokoll, milles kahtlustatav on andnud ütlusi, et 19.12.2007.a. kella 20 ajal läks kauplusesse Sportland, eesmärgil varastada joped, et need hiljem maha müüa. Kauplusest võttis kaks naisterahva jopet Nike ja pani need kilekotti.. Siis läks kotiga väljapääsu suunas ja viskas koti jopedega üle turvaväravate. Signalisatsioon tööle ei hakanud. Koti võttis ta kaupluse teisel pool üles ja läks trepi juurde, et alla minna ja keskusest väljuda. Turvatöötajad pidasid ta trepi peal kinni ja viisid turvaruumi. Seal andis ise joped tagasi. (k II tl. 15 – 19). Kohus, kuulanud ära süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on S.V süü temale inkrimineeritud varavastase kuriteo toimepanemises kogu süüdistuse mahus tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on S.V käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS §d 199 lg 2 p 4,
lg 2 järgi ettenähtud kuriteona, so võõra vallasasja äravõtmise katsena selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja avalikult, vägivalda kasutamata. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava isikut, süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust ning vastutust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Käesoleval ajal süüdistatav töötab. Arvestades taolisi asjaolusid asub kohus seisukohale, et süüdistatavale võib mõista karistuseks rahalise karistuse. Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4,9; § 237; § 238 lg 1 p 4; § 238 lg 2 ; § 311 ja § 313, otsustas Süüdi tunnistada S.V KarS § 199 lg 2 p 4,
lg 2 järgi ja ja karistada rahalise karistusega 150 päevamäära, võttes päevamääraks 149 krooni s.o summas 22350 krooni. Vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks rahalise karistuse 100 päevamäära s.o. summas 14900 krooni. Vastavalt KarS § 66 lg 1 määrata rahaline karistuse tasumine ositi 10 kuu jooksul igakuiselt 1490 krooni pärast kohtuotsuse jõustumist. Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXXXXXXXXXX Eesti Ühispangas või nr XXXXXXXXXXXXXXX Hansapangas, viitenumbriga XXXXXXXXXXXXX Välja mõista S.V-lt 6525 krooni sundraha ja kaitsja tasu summas 3026.70 krooni riigi tuludesse. Väljamõistetud sundraha ja kaitsja tasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a nr XXXXXXXXXXXXX EÜP viitenumber XXXXXXXXXXX Kviitungid esitada Harju Maakohtu kuriteokantseleile. Asitõend – CD – plaat – jätta kriminaalasja juurde. Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Margot Mikler kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.