ja 329 järgi avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses Prokurör Prokurör Svetlana Maripuu Süüdistatav Kaitsja H.D, ik. XXX, Vandeadvokaat Vahur Tänav RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada H.D kuritegudes
§-de 424 ja 329 järgi ning mõista karistuseks vangistus kümme
§-de 74 ja 75 sätete kohaldamisega jätta H.D’ ile mõistetud vangistus tingimisi 18 (kaheksateist) kuulise katseajaga kohaldamata, allutades H.D katseajal käitumiskontrollile.
lg 1 alusel kohustada H.D katseajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohus määrab, et H.D’ ile mõistetud vangistust ei pöörata täielikult või osaliselt täitmisele, kui ta ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. H.D anda katseajaks temale määratava Pärnu Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna Kuressaare talituse kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, so. 09. aprillist 2008.a.
Prokurör on saatnud toimiku H.D süüdistuses
ja 329 järgi koos kokkuleppe materjalidega kohtule asja arutamiseks kokkuleppemenetluses. H.D on antud kohtu alla asja läbivaatamisega kokkuleppemenetluses. Prokuröri juures toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav H.D ja tema kaitsja vandeadvokaat Vahur Tänav nõustusid H.D-le esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus H.D-le nõutava karistuse liigis ja määras.
alusel jätta vangistus kohaldamata tingimisi katseajaga 18 kuud ühes
Kohustada katseajal järgima
Määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult või osaliselt täitmisele, kui ta ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi.
ja 329 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises ja temale tuleb mõista karistus vastavalt kokkuleppele. Tsiviilhagi puudub. Kokkuleppemenetluses otsus tehes peab kohus andma hinnangu ka KrMS §-s 306 loetletud küsimustes, sealhulgas küsimusele kuidas toimida arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate objektidega. Käeolevas kriminaalasjas on arestitud süüdistatavale kuuluv sõiduauto mida juhtides pani süüdistatav toime temale süüks arvatud kuriteod (tl.20,21,22-26 ). Eesti Riikliku Autoregistrikeskus õiendi kohaselt on süüdistatavale kuuluva auto kasutajaks märgitud ka tema abikaasa. Süüdistatavalt H.D-lt on arestitud kuriteo toimepanemise vahendina
piiramatu tsiviilkäibega asi. Arestimise eesmärk selle konfiskeerimine (tasuta võõrandamine).
§-s lg1 ettenähtud tahtliku süüteo vahendi konfiskeerimise eesmärk on ühiskonna julgeolekut ohustavate asjade, mis ohustavad ümbrust oma liigi poolest või mida võidakse ka edasiselt kasutada selliste õigusvastaste tegude toimepanemiseks, toimepanijalt ära võtmine. Ei saa kitsalt lähtuda üksnes eseme kasutamisfaktist õigusvastase teo toimepanemiseks, vaid tuleb tuvastada konkreetse eseme ohtlikkus ümbrusele. Konfiskeerimise eesmärgiks ei saa olla täiendava, varalise iseloomuga karistusliku meetme kohaldamine süüdimõistetule (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 21.06.2007.a. otsus asjas nr 3-1-1-27-07). H.D on varem ühel korral kriminaalkorras karistatud isik, temale kohtuotsusega mõistetud rahalise karistuse on ta tasunud. H.D on varem kahel korral väärteomenetluse korras karistatud, kuid need õigusrikkumised on toimepandud enne 30.07.2007.a. kohtuotsust. Temale mõistetud rahatrahvid on tasutud. H.D-lt arestitud sõiduauto kasutajaks on märgitud tema abikaasa ja H.D kohtuistungil antud ütluste kohaselt kasutab abikaasa autot ka reaalselt ning seetõttu ei sooviks ta, et auto nende perekonnalt ära võetakse. Nad elavad maal ja auto on tarbeesemeks. H.D on ennast algusest peale süüdi tunnistanud, ta on andnud lubaduse, et ei kasuta ise seda sõiduautot. Kohus leiab, et H.D poolt toimepandud kuriteod on saanud õigusliku hinnangu tema süüdi tunnistamisega kuritegude (ideaalkogum) toimepanemises ja nende toimepanemise eest kriminaalkaristuse mõistmisega. H.D suhtes veel täiendavalt tema kuulva sõiduauto, mida kasutab tema abikaasa, konfiskeerimine, on kohtu arvates koosmõjus juba kohaldatud kriminaalkaristusega ebaproportsionaalne ja süüdistatava isikut ning tema süüteo iseloomu 5 mitte arvestav. Kohus leiab, et sõiduauto konfiskeerimine on H.D isikut ning tema poolt toimepandu iseloomu arvestades teda liigselt koormav. Sõiduauto konfiskeerimine tooks endaga kaasa ka süüdistatava põhiõiguse-omandiõiguse riive, ning ka seetõttu peab kohus antud juhul H.D poolt toimepandud õigusrikkumiste mitte suurt süsteemsust arvestades konfiskeerimist põhjendamatuks. KrMS § 175 lg1 p9 , 179 alusel kuulub H.D-lt väljamõistmisele sundraha, mille suuruseks on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalamäära. Palga alammääraks on 4350 krooni ning seega on sundraha suuruseks 6525 krooni. Otsuse tegemisel juhindub kohus muuhulgas KrMS §-dest 248-249, 180, 189, 318 Kristel Pedassaar kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.