← Eesti

1-08-573\9

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 5.märts 2008.a, Tallinnas, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-08-573 Kohtukoosseis Ene Randmäe Kriminaalasi Apelleeritud kohtuotsus S.K süüdistuses KarS § 199 lg 2 p-de 4,7,8 järgi kokkuleppemenetluses 29.jaanuari 2008.a Harju Maakohtu otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav S.K RESOLUTSIOON S.K poolt esitatud apellatsioon Harju Maakohtu 29.jaanuari 2008.a otsusele jätta läbivaatamata ja tagastada apellandile. Edasikaebamise kord Määrust on õigus vaidlustada advokaadi vahendusel Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 10 päeva jooksul alates selle teadasaamise päevast. Asjaolud S.K mõisteti kokkuleppemenetluses süüdi ja karistati KarS § 199 lg 2 p-de 4,7,8 järgi 8 kuu vangistusega. KarS § 74 lg 5 ja § 65 lg 2 alusel suurendati 8 kuulist vangistust Pärnu Maakohtu 11.04.2007.a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, ( 138 tundi üldkasulikku tööd ), s.o. 2 kuu 9 päeva vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti vangistus 10 kuud 9 päeva. Apellatsiooni sisu S.K vaidlustab esitatud apellatsioonis kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse põhjusel, et selles ei ole selgitatud kuhu on kadunud osa kannatanule tagastatud esemeid. Samuti palub ta täielikult kontrollida kohtuotsuse seaduslikkust. Ringkonnakohtu seisukoht Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt sõlmisid süüdistatav S.K, tema kaitsja, vandeadvokaat Leelo Viil ja prokuröri abi Rainer Amur 15 jaanuaril 2008.a ( kd. 2 tl. 188) kokkuleppemenetluseks kahtlustatava nõusoleku protokolli ja kokkuleppe (kd 2 tl. 193-196) süüdistatavale mõistetud karistuse liigi ja määra suhtes, samuti temalt kuriteoga tekitatud kahju, tsiviilhagide väljamõistmises. Kuriteoga kahju suuruse ja laadi kokkuleppes on kajastatud konkreetsed tsiviilhagi nõuded, samuti nagu loetletud kannatanule tagastatud esemed ja nende maksumus. Maakohtu istungil ( kd. 2 tl. 204) avaldas süüdistatav, et on kokkuleppest aru saanud ja jääb kokkuleppe juurde. Ta kinnitas nii sundraha kui väljamõistetud tsiviilhagide õigsust. Seega nõustus ta, et kokkuleppemenetluses tehtava süüdimõistva kohtuotsuse korral käsitatakse teda kokkuleppes märgitud kuriteo toimepanemises süüdi olevana, kokkulepitud karistamises ja temalt tekitatud kahjude väljamõistmises. Samale seisukohale jäid süüdistatava kaitsja Leelo Viil ja prokurör Rainer Amur. Ringkonnakohus osundab, et süüdistataval, kes ei ole nõus kokkulepitud asjaoludes, on olemas kõik võimalused mitte nõustuda kokkuleppemenetlusega ja taotleda enda süüasja lahendamist üldmenetluses. Taoline võimalus oli S.K ka kohtuistungil, kuid ta ei kasutanud seda. Maakohtu otsus on kooskõlas KrMS 9. peatüki 2. jao sätetega s.o. kokkuleppemenetluse kohaldamise alustega ja seaduslik. Ringkonnakohus märgib, et KrMS § 318 lg 3 p 4 järgi on kohtumenetluses poolel kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni esitamise õigus üksnes juhul, kui tegemist on kokkuleppemenetluse kohaldamise aluste rikkumisega. S.K kaebus kannatanule tagastatud esemete väljaselgitamise osas ei kujuta endast KrMS 9. peatüki 2. jao sätete rikkumist ja kuna apellant ei ole osutanud ühelegi teisele sisulisele KrMS 9 peatüki 2 jao sätte rikkumisele, tuleb tema apellatsioon jätta kaebeõiguse puudumise motiivil läbi vaatamata. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS §-dest 318 lg 3 p 4; 323 lg 2 p 2 ja 326 lg 2 ls 1, jätab ringkonnakohus S.K apellatsiooni Harju Maakohtu 29.jaanuari 2008.a otsusele läbi vaatamata ja tagastab selle apellandile. Kohtunik Ene Randmäe

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.