§-de 424 ja 329 järgi käskmenetluses Süüdistatav K.B, elukoht XXXXXXXXXXXXX, isikukood XXX, töökoht Väätsa Agro OÜ tööline, varem kriminaalkorras karistatud: 02.02.1994 Viljandi Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2, 3 järgi 2 aastase vabadusekaotusega; 29.08.2001 Vjandi Maakohtu poolt KrK § 204 lg 3 järgi 3 kuulise vabaduskaotusega tingimisi 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga ühes mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 1 aastaks ja 6 kuuks; 29.09.2002 Viljandi Maakohtu poolt KrK§ 1762 järgi vabadusekaotusega 3 kuud, liitkaristusena vabadusekaotus 4 kuud; 03.11.2005 Järva Maakohtu poolt
järgi 10000 kroonise rahatrahviga ühes mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 2 aastaks. Vandeadvokaat Enno Palumets Kaitsja Resolutsioon Süüdi tunnistada K.B
ja 329 järgi ja mõista karistuseks
alusel rahaline karistus 150 (ükssada viiskümmend) päevamäära, s.o 150 x 105 = 15 750 (viisteist tuhat seitsesada viiskümmend) krooni.
alusel mõista rahalise karistuse tasumine ositi, määrates alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust tasumisele 1600 krooni kuus kümne kuu jooksul. Lisakaristusena võtta ära K.B-lt
Tõkend- elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista riigituludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 Ühispangas, viitenumber 2800049696) K.B-lt 4500 (neli tuhat viissada) krooni sundraha katteks ja kaitsjatasuna 360 (kolmsada kuuskümmend) krooni, millele lisandub käibemaksu 64.80 (kuuskümmend neli kr 80 s) krooni. Anda menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks 30 päeva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Tasumisel märkida maksekorralduse selgitusse Paide kohtumaja, otsuse number ja mille eest tasutakse. Selgitada, et juhul kui ei kasutata vabatahtlikuks hüvitamiseks antud aega, siis tuleb lisaks kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates 10 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud otsus jõustub. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses. Määruskaebuse võib esitada 10 päeva jooksul Pärnu Maakohtule Paide kohtumajale kohtuotsuse kättesaamisest arvates. Tuvastatud asjaolud K.B süüdistatakse selles, et tema, olles Järva Maakohtu otsusega 03.11.2005.a mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest karistatud rahatrahviga ja juhtimisõiguse äravõtmisega kaheks aastaks, 02.09.2006.a kella 18.45 paiku Paide linnas Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee 92 kilomeetril juhtis Irina Zakurakinale kuuluvat sõiduautot Ford Escort registreerimismärgiga XXXXXX alkoholijoobes 1,17 mg/l kohta, mis vastab keskmisele alkoholijoobele. Juhtides mootorsõidukit joobeseisundis isikuna, keda varem on karistatud sellise teo eest, pani K.B toime
Oma tegevusega pani K.B toime ka kuriteo, mis on kvalifitseeritav
järgi, so täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud muu karistuse täitmisest kõrvalehoidumine. Ringkonnaprokuratuuri Rapla osakonna Järva prokuröri abi Anu Kaldasaun on teinud ettepaneku K.B süüdi mõista
ning 329 järgi ja karistada
alusel rahalise karistusega 150 päevamäära, ühe päevamäära suurus 105 krooni, so 150 x 105 = 15750 krooni.
alusel tasuda rahaline karistus ositi kohtuotsuse jõustumisest 1600 krooni kuus kümne kuu jooksul. Lisakaristusena
Kohtu põhjendused Kohus nõustub prokuröri ettepanekuga. Tegemist on teise astme kuriteoga. K.B on varem kriminaalkorras korras karistatud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest. Rahaline karistus on tasutud 19.09.2006, kuid määratud rahalise karistuse täitmisest ei ole möödunud ühte aastat, mille kohaselt on K.B karistusregistri seaduse § 25 lg 1 p 1 kohaselt isik, keda on varem karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Samuti on 03.11.2005.a kohtuotsusega K.B-lt ära võetud mootorsõiduki juhtimise õigus kuni 03.11.2007.a. Tõendamiseseme asjaolud on selged ning vastavalt prokuröri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses KrMS § 251 alusel. Kohtunik nõustub süüdistusaktis esitatud süüdistuse tõendatuses ja karistuse määras. K.B-le inkrimineeritavat kuritegu tõendavad väärteomenetluse lõpetamise määrus, 03.11.2005.a, Järva Maakohtu otsus, väärteoprotokoll nr 2510,06,003145, protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendiga, H.T ütlused ja K.B enda ütlused. Antud asjas asitõendeid ei ole. Tsiviilhagi ja konfiskeerimise tagamiseks arestitud objekte ei ole.
näeb karistuseks ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse,
rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.
lg 1 kohaselt, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Vastavalt
lg tuleb K.B karistada
Põhjendatud on süüdistatava karistamine kergeima karistusliigiga – rahalise karistusega. Kuriteole on antud õige kriminaalõiguslik hinnang. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-dele 4 ja 9 hüvitab menetluskulud (määratud kaitsja tasu ja sundraha) süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetu. K.B määratud kaitsjaks on vandeadvokaat Enno Palumets, kellele on arvestatud menetlustoimingute eest kohtueelses menetluses tasu 360 krooni, millele lisandub käibemaks 18%, s.o 64.80 krooni. Seoses K.B süüdimõistmisega jääb see kulu tema kanda. KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteo puhul poolteist Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära (1,5 x 3000), s.o 4500 krooni. Kaitsjatasu ja sundraha kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Heino-Vello Pihlak Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.