KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03. novembril 2006.a Paide kohtumajas Kriminaalasja number 1-06-9385 Kohtukoosseis Kohtunik Heino-Vello Pihlak Kohtuis

§ 121järgi.

Õigeks mõista D.

§ 199lg 2 p 4 järgi.

Õigeks mõista D.

§ 266lg 1 järgi.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada. Asitõendina hoitav pluus Paide politseijaoskonnas hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Kriminaalmenetluse kulu 19.80 krooni, mis on kohtu poolt tehtud postikulu, jätta riigi kanda. Edasikaebamine 1 Apellatsiooni saab esitada otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamisest tuleb teatada 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Tuvastatud asjaolud Kriminaalasjas on kindlaks tehtud kuritegude asjaolud ja kogutud tõendid süüdistuse kohta. D.Z on antud kohtu alla ja teda süüdistatakse järgnevas: -et tema 1.07.2006.a päevasel ajal tungis kallale Paides XXXXXXXX korteris viibides L.Jle, lüües teda käte ja jalgadega keha piirkonda, millega tekitas L. J-le füüsilist valu. Teise inimese löömisega pani D.Z toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo; -varem varguse toime pannud isikuna, 1.07.2006.a päevasel ajal võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastas L.J korterist Paide linnas XXXXXXX neli purki siidrit Fizz kokku väärtusega 56 krooni. Võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes on varem toime pannud varguse, pani D.Z toime KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo; -30.06.2006.a õhtusel ajal tungis rõduukse kaudu valdaja tahte vastaselt võõrasse korterisse Paide linnas XXXXXXX, mis kuulub L.J-le. Valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi ebaseadusliku tungimisega pani D.Z toime KarS § 266 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetlus kohtus Süüdistatav selgitab, et talle on kogu süüdistus arusaadav. Süüdi tunnistab end osaliselt. Asjade järgi mineku viis ei olnud õige. Kannatanut ei ole löönud, lükkas endast eemale. Süüdistatav kinnitab, et on nõus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja leiab, et süüdistus ei ole põhjendatud. Süüdistatav taotles enda ülekuulamist. Küsitlemisel selgitas, et on olnud kannatanuga mitu aastat elukaaslased. Neil on ühine laps. XXXXX tänava korteris on koos elanud. Lahku on läinud nädal enne

1. juulit 2006.a. Korterisse olid jäänud tema soetatud ja isiklikud asjad, mida ta tahtis kätte saada. Nii tema kui ka kannatanu töötavad, mistõttu ei õnnestunud tal kokkusaamine, et läbi rääkida või ära viia isiklikud asjad kannatanu juurest. Kuna kannatanut kodus ei olnud, siis palus naaberkorteri elanikku lubada minna korterisse rõdu kaudu. Korteris ootas öö läbi kannatanut. Kui kannatanu koju jõudis, siis tekkis neil sõnavahetus. Kannatanu hakkas kätega vehkima ja tema lükkas kannatanu endast eemale. Ta ei ole löönud kannatanut. Sõnavahetuse tõttu ja kannatanu nõude peale lahkus korterist, võttes kaasa sealelamise ajal ostetud siidrikogusest 2 purki. Need ei olnud üksnes kannatanu omad, olid ühise kooselamise ajal ostetud. Korterisse on ta veel praegugi sisse kirjutatud. Korter ei kuulu kannatanule. Korterisse mineku keeldu kannatanu ei olnud talle kohaldanud. Tuleviku peale oli kokku lepitud edasine omavaheline ühenduse pidamine ja isiklikke asjade äraviimine. Kohtuistungil avaldas kannatanu soovi anda selgitusi ja oma arvamust. Tema arvates oli ühise elu lõpetamine mõni nädal varem, mitte nädal aega varem. Kaaslastega koju jõudes oli üllatunud, kui leidis süüdistatava toast. Läks endast välja ja võis olla esimene, kes alustas ja lükkas süüdistatavat. Süüdistatav kaitses ennast. Töökaaslased nägid ainult lükkamist, jalaga löömist nad ei näinud. Tema nõudis kohest lahkumist. Tema poolt oli kätega vehkimist. Süüdistatav ei löönud teda, vaid tõukas eemale. Korter ei ole tema omand, on tema ema oma. Korterisse on sisse kirjutatud süüdistatav, tema ja kaks last, kellest üks on nende ühine laps. Peale lahkuminekut on süüdistatav ennast väga hästi üleval pidanud. Samuti on hüvitanud tekitatud kahju. Avalduse politseisse tegi selleks, et süüdistatavast lahti saada. Siider võis olla 2 ajast, kui nad koos elasid. Kooselu kestis üle viie aasta. Süüdistatavat ei peaks vangi panema. Ta on oma karistuse kätte saanud perest ja kodust ilmajäämisega. Kohus vaatas läbi kriminaaltoimikust sündmuskoha vaatluse protokolli, kus on kirjeldatud ja vaadeldud korterisse sissepääsuna kasutatavat ust, mis ei ole süüdistuse asjaolu ega tõendamisese. Kohus uuris ja hindas kannatanu, süüdistatava ning tunnistajate ütlusi. Tunnistajatest A. T on tõendanud, et olles kannatanu juurde jõudnud ja suurde tuppa istunud, läks kannatanu teise tuppa, kust tuli tagasi võõra mehega. Kannatanu rääkis mehele, et tuleb lahkuda. Mees aga rääkis kannatanule asjade pakkimisest. Kannatanu rääkis veelkord äraminekust, millest mees välja ei teinud, hakkas jalaga lööma ja kätega tõukama. Koridoris oli veel võtmetest juttu ja siis mees lahkus. Kannatanu oli peale mehe lahkumist selgitanud, et oli kannatanu elukaaslane olnud. Lahkudes olevat mees kaasa võtnud 2 purki siidrit. Tunnistaja I. M on tõendanud oma ütlustega, et kannatanu oli endast väljas, kui tema helistas talle. Kohale minnes kuulis R. L korteris viibimisest ja kannatanu löömisest. Vigastusi kannatanul ei näinud. Kohtu põhjendused Kohus, olles ära kuulanud prokuröri ja kaitsja arvamuse süüdistuse põhjendatuse kohta ning süüdistatava ütlused, tutvunud kannatanu ja tunnistajate ütlustega ning kogutud kirjalike dokumentidega kriminaaltoimikus, tegi järelduse, et süüdistatav on veel kaks nädalat tagasi alaliselt elanud faktiliselt koos kannatanuga pikka aega nende ühises korteris, moodustades lastega ühise perekonna. Lahkumineku tõttu on jäänud sinna süüdistatava isiklikud asjad. Seda on tõendanud kannatanu. Kannatanu on tõendanud, et elukoharegistri järgi on süüdistatava elukoht seal veel käesoleval ajal. Seega süüdistatav on täinud kehtivat õiguskorda, mis nõuab enda registrisse kandmist tegeliku elukoha järgi. Kuigi kannatanu ja süüdistatav ei ole ise pidanud oluliseks lahkumineku päeva meelde jätta on selle kohus tuvastanud toimikust kannatanu ütluse järgi. Selleks oli
2. juuni 2006, mis on kaks nädalat enne süüdistuses märgitud kuupäeva ja oluliselt lühem kannatanu arvamusest. Kannatanu ütlustega on leidnud tõendamist see, et süüdistatav ei olnud oma asju ära viinud. Seda ei olnud kannatanu ka otseselt nõudnud. Kannatanu ei lükanud ümber süüdistatava ütlust, et selleks ei olnud veel päeva kokku lepitud ega oldud suudetud ka ettevalmistusi teha. Kannatanu ütlustega on leidnud tuvastamist, et korter olid ühises kasutuses. Nende ühised ja isiklikud asjad olid samuti seal. Seega ühises kasutuses olevale korterile tuleb kohaldada õiguslikust küljest kaasvaldust, kuna korteriomanik oli hoopis kannatanu ema, kes omanikuna on neile andnud loa seal elada ja kasutada ühise eluruumina. Vastupidist ei ole kohtule tõendatud. Olles mõlemad korteri kaasvaldajad, kellede suhtes omanik ei olnud lepingut elamise kohta lõpetanud, ei saa olla tegemist süüdistatavale võõra korteriga. Kuigi on kokku lepitud lahkuminek, ei ole sealt väljakolimine toimunud. Valdus saab alata sissekolimisega ja lõppeda väljakolimisega. Kaasvaldus ei olnud ega ole veel lõppenud. Võtme loovutamine seda ei ole. Kohtus ei selgunud ei omaniku ega teise kaasvaldaja keeldu, mida saaks mõningal juhul lugeda kannatanu kui valdaja tahteavalduseks. Seega puudub omavoliline sissetungimine võõrasse korterisse. Süüdistatava poolt kasutatav korterisse sisenemise viis ei olnud mõistlik, on taunitav, kuid see ei ole tema suhtes kriminaalkorras karistatav tegu. Ebaseaduslikku tegevust kohus ei tuvastanud. Kui kannatanule oleks olnud sisenemiselt vastumeelne süüdistatava korterisse tulek oleks ta pidanud tegema selle selgeks süüdistatavale ning üheselt mõistetava keelu andma. Tekkinud konflikti lahendamine on tsiviilõiguslik, mitte karistusõiguslik. 3 Vallasasja valdaja loetakse valduse ajal asja omanikuks. Valdaja omandi eeldus eeldab kaasvalduse puhul kaasomandit. Kannatanu ei eitanud, et veel enne kooselu lõppu oli ostetud purkides siidrit ja see ei olnud tema ainuomand. Ühise kooselu ajal soetud siider ei käesoleval juhul vaadeldav võõra vallasasja äravõtmisena selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Kaasomandis vara jagamine saab toimuda ajaliselt ka hiljem. Varastada saab üksnes võõrast asja. Omaosa eraldamine ühisest asjast ei ole vargus, kuigi on rikutud eraldamise tingimusi. Samas oli eelnevalt kokku lepitud vara jagamine tulevikus. Koosostetud asja ühise valdamise korra rikkumine ei muuda asja võõraks. Vara jagamata jätmise korral on ühistel omanikel õigus asja vallata ja kasutada ning käsutada. Kannatanu ei räägi talle valu tekitamisest ega tõukamisest tekkinud valust ning tervise kahjustamisest. Arvestades, et kannatanu ei maininud kohtuistungil talle tekitatud valu, uuris kohus tema kohtueelseid ütlusi, siis ka sealt seda ei leia. Küll on tema kohtuütlustest arusaadav süüdistatava poolt korterisolemisega tekitatud negatiivsed emotsioonid ja ilmselt ebamugavustunne. Kannatanu ise selle üle ei ole kurtnud. Seega vaimne tervis ei ole saanud kahjustada. Kehalise väärkohtlemise kuriteokoosseisu täidab tervisekahjustamine ja valu põhjustanud kehaline väärkohtlemine, kui see põhjustab valu – füüsilist valutunnet. Kannatanu ütlusi hinnates leiab kohus, et tema ja süüdistatava vaheline kätega vehkimine, käte tõrjumine ja tõuklemine ei ole olnud intensiivne tegevus, kukkumine ei ole põhjustanud valu. Kehavigastusi ei ole tuvastatud. Kehavigastuste või muude taoliste märkide puudumist on kinnitanud tunnistaja I. M. Tunnistaja A. T ütlusest ei selgu kätega tõukamise ja jalgadega vehkimise või löömise tagajärjed või valutunnet kannatanul. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et süüdistuse kõik episoodid on tõendamata ja puuduvad tõendamiseseme asjaolud. Süüdistatava suhtes puudub kuriteokoosseis KarS §-des 121, 199 lg 2 p 4 ja 266 lg 1 märgitud tegudes. Kohus teeb süüdistatava suhtes õigeks mõistva otsuse. Heino-Vello Pihlak Kohtunik 4